Legislator Case Law & Legislation
80468 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-118-97 Aleksander Mitrohhini süüdistusasjas KrK § 184 lg. 1 ja § 207 lg. 3 p. 1 järgi — RT III, 1998, 3, 19

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-118-97 Aleksander Mitrohhini süüdistusasjas KrK § 184 lg. 1 ja § 207 lg. 3 p. 1 järgi — RT III, 1998, 3, 19

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. novembril 1997. a. 3-1-1-118-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Aleksander Mitrohhini süüdistuses KrK § 184 lg. 1 ja § 207 lg. 3 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti A. Mitrohhin kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 30. oktoobril 1996. a. kella 13.30 paiku Ida-Viru maakonnas Vasknarva külas koos Anatoli Raibuškiniga, Ilja Vastšjonokiga ja N. V-ga pani toime võõra vara s.o. 40 kalapüügivõrgu väljapressimise Mihhail Stepanovilt. Seejärel umbes kella 14.00 paiku kohtas ta Vasknarva külas koos A. Raibuškiniga, I. Vastšjonokiga ja N. V-ga kannatanu M. Stepanovit ja tema abikaasat koos alaealiste lastega. A. Mitrohhin lõi M. Stepanovit rusikaga näkku ning ähvardas teda tappa. Eelkirjeldatud tegevust jälgis aknast M. Stepanovi isa Vassili Stepanov. Nähes A. Mitrohhini käes tema poja suunas sihitud püstolit, hüppas ta aknast välja ning karjus Mitrohhini suunas. Seejärel sihtis A. Mitrohhin V. Stepanovit ning tahtes teda tappa, vajutas päästikule. Lasku ei toimunud. Peale ebaõnnestunud katset vinnastas ta uuesti relva, sihtis veelkord V. Stepanovit ja lasi mööda. Kohtueelsel uurimisel kvalifitseeriti A. Mitrohhini kuriteod M. Stepanovi suhtes KrK § 142 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 ja 4 ning V. Stepanovi suhtes § 15 lg. 2 ja § 101 p. 1 järgi. Peale selle anti A. Mitrohhin kohtu alla süüdistatuna KrK § 207 lg. 2 järgi selles, et ta 30. oktoobril 1996. a. kandis ja kasutas ilma vastava loata ebaseaduslikult püstolit TT ning tulistas sellest eeltoodud ajal ja kohas. A. Mitrohhin anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 207 lg. 3 p. 1 järgi selles, et 2. detsembril 1996. a. kella 22.00 paiku peeti ta kinni koos püstoliga TT ja kuue padruniga korteris aadressil Kohtla-Järve Toome pst. 7--2. Veel anti A. Mitrohhin kohtu alla süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi. Ida-Viru Maakohtu 18. juuni 1997. a. otsusega mõisteti A. Mitrohhin süüdi KrK § 195 lg. 3 ja § 207 lg. 3 p. 1 järgi. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg. 1 alusel mõisteti viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi ning § 142 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 ja 4 järgi mõisteti A. Mitrohhin õigeks süütõendite puudumise tõttu. Sama otsusega mõisteti süüdi ka A. Raibuškin, I. Vastšjonok ja N. V. Maakohus tuli järeldusele, et ei leidnud tõendamist A. Mitrohhini tahtlus tappa V. Stepanovit ning et ta tulistas vaid kannatanu hirmutamiseks. Maakohtu otsuses märgitakse, et A. Mitrohhin pani tulirelva kasutades toime tahtlikud teod, mis rikkusid jämedalt avalikku korda, olid eriti jõhkrad ja olid seotud vastuhakkamisega ühiskondlikku korda kaitsvale isikule ning olid toime pandud isiku poolt, kellel on kustumata karistatus huligaansuse eest. Samuti leidis kohus, et puuduvad objektiivsed tõendid kohtualuse poolt M. Stepanovile vägivallaähvardusel mingite varaliste nõudmiste esitamise kohta. Kohus kvalifitseeris 30. oktoobri 1996. a. episoodi süüdistuses KrK § 207 lg. 2 järgi ümber KrK § 207 lg. 1 järgi, kuid leidis samas, et nii eeltoodud kui ka 2. detsembri 1996. a. toimepandud episood süüdistuses KrK § 207 lg. 3 p. 1 järgi ei vaja eraldi kvalifitseerimist, kuna need on täielikult hõlmatud KrK § 207 lg. 3 p. 1 dispositsiooniga. Ida-Viru Maakohtu 18. juuni 1997. a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune A. Mitrohhin ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Politðev. Apellandid vaidlustasid kohtualuse tegutsemise huligaansel ajendil. A. Mitrohhin väitis, et kandis kaasas gaasipüstolit ning et korterist aadressiga Toome pst. 7--2 äravõetud püstol ei ole tema oma. Apellant S. Politšev palus kohtualuse episoodis kannatanu M. Stepanovi suhtes süüdistuses KrK § 195 lg. 3 järgi ümberkvalifitseerida KrK § 188 järgi ning süüdistuses KrK § 207 lg. 3 p. 1 järgi õigeks mõista. Ringkonnakohtu istungil loobus kaitsja oma kaebusest osas, milles taotles A. Mitrohhini M. Stepanovi vastu suunatud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 188 järgi ning palus oma kaitsealuse ka selles episoodis õigeks mõista kaitseõiguse rikkumise tõttu. Veel taotles kaitsja A. Mitrohhinile mõistetud karistuse kergendamist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 1997. a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu otsus A. Mitrohhini süüdimõistmises KrK § 195 lg. 3 järgi, tulirelva ja laskemoona omandamises 30. oktoobril 1996. a. ja 2. detsembril 1996. a. ning karistuse mõistmise osas KrK § 207 lg. 3 p. 1 järgi. A. Mitrohhin tunnistati süüdi KrK § 184 lg. 1 järgi ja teda karistati arestiga 3 kuud. Süüdistuses KrK § 207 lg. 3 p. 1 järgi karistati teda vabadusekaotusega 2 aastaks. KrK § 40 lg. 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vabadusekaotust. Tulirelva ja laskemoona omandamises eeltoodud kuupäevadel mõisteti kohtualune õigeks. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Kriminaalkolleegium leidis, et M. Stepanovi suhtes toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerimine KrK § 195 lg. 3 järgi on seaduslik ning uus süüdistus ei erine oluliselt oma sisult varemesitatud süüdistusest. M. Stepanovi suhtes toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 195 lg. 3 järgi pidas ringkonnakohus ekslikuks, sest maakohtu otsuse kohaselt mõisteti A. Mitrohhin M. Stepanovi suhtes toimepandud väljapressimises õigeks ning M. Stepanovi suhtes huligaansuse toimepanemises pole A. Mitrohhinile süüdistust esitatud. V. Stepanovi suhtes toimepandud huligaansuse kvalifitseeris ringkonnakohus ümber KrK § 184 lg. 1 järgi. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise episoodides 30. oktoobril ja 2. detsembril 1996. a. mõistis ringkonnakohus A. Mitrohhini õigeks süütõendite puudumise tõttu. Kohtuotsuse kohaselt on A. Mitrohhini poolt tulirelva ja laskemoona kandmine teistkordselt ning selle kasutamine KrK § 207 lg. 3 p. 2 järgi õigesti kvalifitseeritud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 1997. a. otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Helen Hiiemäe ning kassatsioonkaebuse A. Mitrohhini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Politšev. Kassatsioonprotestis taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu, mis väljenduvat A. Mitrohhini kuriteo ebaõiges ümberkvalifitseerimises. Prokurör ei nõustu kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et A. Mitrohhini tegu M. Stepanovi vastu ei saa kvalifitseerida huligaansusena, kuna selles episoodis on kohtualune väljapressimises õigeks mõistetud. Kassaator leiab, et A. Mitrohhini süüdimõistmine KrK § 195 lg. 3 järgi on põhjendatud, kuna oma käitumisega avaldas ta äärmist lugupidamatust mitte konkreetsete isikute, vaid ühiskondliku korra vastu. Kaitsja kassatsioonkaebuses väidetakse, et A. Mitrohhinile süüksarvatud tapmiskatse ümberkavalifitseerimisega huligaansuseks rikuti KrMK § 215 sätteid, mis tõi kaasa kohtualuse kaitseõiguse rikkumise kohtus. Veel vaidlustab kaitsja A. Mitrohhini põhjendamatu süüdimõistmise KrK § 184 lg. 1 järgi. Samas leiab kassaator, et ringkonnakohus, mõistes A. Mitrohhini süüdi KrK § 207 lg. 3 p. 1 järgi, on jätnud kõrvaldamata vastuolud ja kahtlused tunnistajate ütlustes nii kohtueelse uurimise kui ka kohtuliku arutamise käigus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ning kassatsioonprotesti rahuldamist, leidis: A. Mitrohhinile eeluurimisel KrK § 142 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 ja 4 järgi esitatud süüdistus hõlmab tema tegevust alates 30. oktoobri 1996. a. keskpäevast, mil asuti sõitma Stepanovite elukohta, M. Stepanovi löömist rusikaga, tema suunas püstoliga sihtimist ning V. Stepanovi suunas tulistamist. Ida-Viru Maakohus on oma otsusega A. Mitrohhini KrK § 142 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõistnud. Samas on kohus tuvastanud, et kohtualune, ähvardades püstoliga M. Stepanovit ning rünnates ja lüües põhjusetult, naise ja laste juuresolekul talle varem tundmatut inimest, pani toime KrK § 195 lg.-s 3 ettenähtud kuriteo. Selles kuriteos mõisteti A. Mitrohhin ka süüdi. Seega ei vasta kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriv osa KrMK § 274 sätestatule. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on olulise kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega, kuna kohtuotsusest ei selgu, millises süüdistuses on kohtualune süüdi, millises aga õigeks mõistetud, sest osa tegevuste eest, mis olid eeluurimisel inkrimineeritud KrK § 142 järgi, on A. Mitrohhin süüdi tunnistatud kuritahtlikus huligaansuses. Tuvastanud, et A. Mitrohhinil puudus Stepanovite juurde sõites väljapressimise eesmärk, tulnuks kohtul vaadelda kogu tema järgnevat tegevust kogumis ning otsustada, kas tema käitumises esineb mingi kuriteo koosseis, millise kriminaalkoodeksi paragrahvi järgi see kvalifitseerub ning kas tema tegevust on võimalik kohtus ilma KrMK § 215 sätteid kohaldamata ümber kvalifitseerida. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil puudus võimalus seda viga parandada, kuna apellatsiooni piirid määras üksnes kaitsja poolt esitatud apellatsioonkaebus. Kuna eelnevast tulenevalt ei käsitlenud ringkonnakohus vaidlustatavat kuriteoepisoodi täies mahus vaid üksnes alates vahetust ründest Vassili Stepanovi vastu, pole ringkonnakohtus seda episoodi arutatud igakülgselt ja täielikult, nagu seda nõuab KrMK § 19. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et ringkonnakohtus on vastavalt seaduse nõuetele analüüsitud tõendeid, mis kinnitavad A. Mitrohhini süüd KrK § 207 lg. 3 p. 1 järgi ning talle on mõistetud karistus Kriminaalkoodeksi IV peatüki sätteid järgides. Seetõttu ei leia kriminaalkolleegium alust kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 2, § 64 p.-dest 2 ja 3 ning § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 1997. a. otsus Aleksander Mitrohhini süüditunnistamises KrK § 184 lg. 1 järgi ja talle mõistetud lõpliku karistuse osas, samuti tühistada Ida-Viru Maakohtu 18. juuni 1997. a. otsus Aleksander Mitrohhini õigeksmõistmises KrK § 142 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 ja 4 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Ida-Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonprotest ja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 25. novembril 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Jüri ILVEST Herbert LINDMÄE 12.02.2027 15:29 Isikunimi asendatud initsiaalidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõige 3 alusel arvestades Riigikohtu Kantselei 12.02.2024 kirja nr 8-1/24-24

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →