Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-110-97 M. Š. süüdistusasjas KrK § 141 lg. 2 p.-de 3 ja 4 järgi — RT III, 1998, 2, 11

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. novembril 1997. a. 3-1-1-110-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. Š. süüdistuses KrK § 141 lg. 2 p-de 3 ja 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Lääne-Viru Maakohtu 11. juuni 1997. a. otsusega mõisteti M. Š. süüdi KrK § 141 lg. 2 p.-de 3 ja 4 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 6 aastaks. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud 1 aasta ja 6-kuuline vabadusekaotuslik karistus osaliselt ning lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust noortevanglas. M. Š. mõisteti süüdi selles, et ta joobnud olekus 27. aprillil 1997. a. kella 15.20 paiku Lääne-Viru maakonnas T linnas X tee 2 asuva TÜ M kaupluses, ähvardades püstoli «Walther» maketiga müüjat V. P., kes uskus relva ehtsusesse, mille kasutamisega kaasneb elule või tervisele ohtlik vägivald, röövis suletud kassasahtlist raha summas 301 krooni ning riiulilt pudeli «Martinit» väärtusega 111 krooni, tekitades TÜ-le M varalise kahju 412 krooni. M. Š-le karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse kuriteo toimepanemist katseajal ning tema varasemat karistatust halduskorras. Vastutust kergendavate asjaoludena võttis kohus arvesse süü ülestunnistamist, puhtsüdamlikku kahetsust ja kahjude osalist hüvitamist. Vastutust raskendavaks asjaoluks loeti kuriteo toimepanemist joobnud olekus. Konkreetse karistusmäära valikul arvestas kohus raskete tagajärgede puudumist ja röövitu väikest rahalist väärtust. Maakohus luges kuriteo toimepaneku soodusasjaoluks kaupluse puuduliku turvasüsteemi. Seejuures pidas kohus vajalikuks mittevabadusekaotusliku karistuse kohaldamist, kuna varasem tingimuslik karistus ei ole kohtualusele kasvatuslikku mõju avaldanud. Eeltoodud asjaolusid arvestades pidas maakohus võimalikuks kohaldada sanktsioonis ettenähtud karistuse minimaalmäära. Esitatud apellatsioonkaebuses palus M. Š. kaitsja vandeadvokaat Lea Mandel kohtualusele mõistetud karistuse kergendamist. Apellant leidis, et arvestades kuriteo raskust oluliselt vähendavaid tehiolusid, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid ja tema puhtsüdamlikku kahetsust, oleks põhjendatud M. Š. suhtes KrK § 39 sätete kohaldamine. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1997. a. otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu 11. juuni 1997. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kriminaalasjas puuduvad need erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid karistuse mõistmist KrK § 39 alusel alla alammäära. Ida-Viru Advokaadibüroo advokaadi Sergei Politševi kassatsioonkaebuses taotletakse jätkuvalt M. Š. karistuse kergendamist KrK § 39 sätete kohaldamisega. Kassaator taotleb Viru Ringkonnakohtuotsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, korrates apellatsioonkaebuses toodud motiive. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles kohtuotsuste muutmata jätmist, leidis: Lääne-Viru Maakohus on M. Š-le karistuse mõistmisel lähtunud KrK §-s 36 sätestatust, arvestanud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KrK§ 141 lg. 2 sanktsioon ei näe peale vabadusekaotuse ette teisi karistuseliike. Kuna kohtualune pani uue tahtliku kuriteo toime talle eelmise kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise katseajal, keelab KrK § 47 lg. 5 teda karistusest uuesti tingimuslikult vabastada. Seega, arvestades kuriteo tehiolusid, mõistis kohus M. Š-le õigesti karistuse inkrimineeritud kuriteo sanktsiooni alammääras. Kaitsjate poolt korduvalt rõhutatud asjaolud kuuluvad kuriteo raskuse ja laadihinnangusse, samuti vastutust kergendavate asjaolude hulka, mida kohus on arvestanud. Ühtki erandlikku asjaolu KrK § 39 mõttes ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel ega ka kassatsioonkaebuses toodud. Seega ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alust käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtulahendite tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja§ 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1997. a. otsus M. Š. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 11. novembril 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP