Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-30-97 A. R. süüdistusasjas KrK § 136 lg. 2 järgi — RT III, 1998, 2, 9

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. oktoobril 1997. a. 3-1-3-30-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A. R. süüdistuses KrK § 136 lg. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Tallinna Linnakohtu 18. juuni 1997. a. otsusega on A. R. süüdi tunnistatud KrK § 136 lg. 2 järgi ja talle on karistuseks mõistetud rahatrahv 100 päevamäära -- 1500 krooni ulatuses. A. R. on süüdi tunnistatud selles, et ta AS R esimehena ajavahemikul 1993. a. algusest kuni 27. novembrini 1995. a. laenutas ettevõtluse eesmärgil videokassette, mis ekspertiisiga on tunnistatud originaalide ebaseaduslikeks koopiateks ega tohtinud kuuluda laenutamisele. Videokassettide laenutamisega on rikutud autorite õigusi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus eelmenetluse istungil 22. septembril 1997. a. seisukohale, et linnakohtu otsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu -- ta on tuvastanud oma otsuses autoriõiguse seaduse mitmete konkreetsete sätete rikkumise, mida ei ole aga A. R.le süüdistuses inkrimineeritud. Seega on kohus väljunud süüdistuse piiridest KrMK § 215 vastaselt. Oma 22. septembri 1997. a. määruses on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et KrK § 136 on oma ehituselt blanketne norm, mille sisustamine nõuab pöördumist vastavate õigusaktide, konkreetsel juhul Autoriõiguse seaduse poole. Rikutud on sellega A. R. kaitseõigust esitatud süüdistuse raamidest väljumisega. Nende oluliseks loetud menetlusnormide rikkumisega seoses tühistati Tallinna Linnakohtu 18. juuni 1997. a. otsus ja kriminaalasi saadeti esimese astme kohtule uueks arutamiseks, kus on vajaduse korral prokuröril õigus KrMK § 215 lg. 2 sätete kohaselt esitada kohtualusele uus süüdistus. 7. oktoobril 1997. a. on nimetatud määruse vaidlustanud riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber oma avaldusega kohtuvea parandamiseks. Avaldaja väidab, et blanketse dispositsiooniga kriminaalseadusega on tegemist juhul, kui vastava normi sisustamiseks tuleb pöörduda normatiivaktide poole, millede rikkumisele otseselt viidatakse (KrK § 204, § 2061). Vaieldavaks peab avaldaja ka vaidlustatud kohtumääruse vormilist külge, kuna väidetult on apellatsioonikohus laiendanud AKKS § 39 lg.-s 3 sätestatud menetlusseaduse oluliste rikkumiste loetelu. Avaldaja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 1997. a. määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud menetlusdokumentidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas avalduses esitatud seisukohti, leidis: AKKS § 68 lg.-s 1 ja §-s 69 on antud nende kohtumääruste ammendav loetelu, mida saab vaidlustada erikaebe korras. AKKS § 68 lg. 2 sätestatust aga tuleneb, et kõiki kohtumäärusi, mida erikaebe korras vaidlustada ei saa, on võimalik vaidlustada kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi -- kohtuotsuse või kriminaalasja lõpetamise määruse -- vaidlustamisel apellatsiooni või kassatsiooni korras. Sellest tulenevalt ei ole kohtumäärused reeglina kohtuvigade parandamise korras edasi kaevatavad. Vaid juhtudel, kus kriminaalasja arutamise konkreetses staadiumis on terviklahend tehtud määruse vormis, võib seda vaidlustada kohtuvigade parandamise korras. Seda seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt väjendanud, muuhulgas ka 6. juuni 1995. a. otsuses I. T. süüdistusasjas ning 16. oktoobri 1996. a. määruses V. F. süüdistusasjas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 1997. a. määruse sisuliseks vaidlustamiseks prokurör seaduses sätestatud tähtaja jooksul eriprotesti ei esitanud. See määrus, millega Tallinna Linnakohtu 18. juuni 1997. a. otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks, ei ole terviklahendit sisaldav kohtumäärus ülalkäsitletud tähenduses. Seega puudub seaduslik alus kaevatava kohtulahendi muutmiseks kohtuvigade parandamise korras. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 1, § 65 lg.-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 1997. a. määrus A. R. süüdistusasjas muutmata. 2. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 28. oktoobril 1997. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP