Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-103-97 I. E. süüdistusasjas KrK § 143 lg. 2 p.-de 1, 1¹ ja 2 järgi — RT III, 1998, 1, 5

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 21. oktoobril 1997. a. 3-1-1-103-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu erikaebuse alusel läbi kriminaalasja I. E. süüdistuses KrK § 143 lg. 2 p.-de 1, 11 ja 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu I. E. ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 14. mai 1997. a. otsusega tunnistati I. E. KrK § 143 lg. 2 p.-de 1, 11 ja 2 järgi süüdi ja teda karistati kahe-aastase vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest kolme-aastase katseajaga. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel A. B. KrK § 143 lg. 2 p.-de 1, 11 ja 2 järgi. Kohtuotsuse järgi tunnistati I. E. süüdi selles, et tema koos A. B-ga sõlmisid 12. detsembril 1994. a. Tartu maakonnas Lemmatsi autoparklas pettuse teel juustu fiktiivse ostulepingu AS S. T. nimel A. S-iga ning omastasid A. S-ile kuuluva 511 kg juustu Hollandi leib 15 884 krooni väärtuses. Samuti sõlmisid nad 12. detsembril 1994. a. Võru maakonnas Sõmerpalus pettuse teel juustu fiktiivse ostulepingu AS S. T. nimel J. T-ga ning omastasid J. T-le kuuluva 1773 kg juustu Atleet 51 417 krooni väärtuses. 13. detsembril 1994. a. sõlmisid nad pettuse teel Palamuse Piimaühistuga AS S. T. nimel juustu Atleet fiktiivse ostulepingu ning omastasid Võru juustutööstusest Palamuse Piimaühistu toorainega tasaarveldamise fondi arvelt 10 tonni juustu Atleet 289 100 krooni väärtuses. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu I. E. 13. juunil 1997. a. Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Ühtaegu taotles ta apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendusega, et tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1997. a. määrusega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kohtumääruses nenditi, et süüdimõistetu poolt esitatud asjaolud ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse peale esitas süüdimõistetu I. E. erikaebuse. Erikaebuses vaidlustatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmist. I. E. põhjendab oma taotlust sellega, et Tallinna Linnakohus istungi lõpupäeval otsust ei kuulutanud ja talle ei ole selgitatud kohtuotsuse kättesaamise ja edasikaebamise korda. Kohtuotsuse ärakirja tema aadressil ei ole väljastatud. Samuti ei ole otuse ärakirja saadetud ka tema töökohta. Kuna Tallinna Linnakohus jättis täitmata KrMK § 280 lg.-te 1 ja 3 nõuded, on seeläbi rikutud tema kaitseõigust. Otsuse teinud Tallinna Linnakohus ei vaadanud kooskõlas AKKS § 6 lg.-ga 3 läbi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, vaid jättis selle Tallinna Ringkonnakohtu lahendada. Tallinna Ringkonnakohtu istung toimus 29. augustil 1997. a. Kutse ilmuda Tallinna Ringkonnakohtu istungile oli ta saanud alles 27. augustil 1997. a. Haiguse tõttu ei olnud tal võimalik kohtusse ilmuda. I. E. taotleb erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1997. a. määruse tühistamist ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil põhjendas süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat R. Napa I. E. erikaebuses esitatud väiteid ning taotles Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1997. a. määruse tühistamist ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Süüdimõistetu I. E. jäi oma seletuses erikaebuses esitatud taotluste juurde. Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määrus on põhjendatud ja seaduslik ning taotles selle muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1997. a. määrusega jäeti süüdimõistetu I. E. taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et I. E-l puudusid mõjuvad põhjused, mis oleksid takistanud tal esitamast apellatsioonkaebuse kooskõlas AKKS § 6 lg.-ga 1 otsuse teinud kohtule 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Süüdimõistetu I. E. erikaebuses esitatud väited selle kohta, et talle ei ole selgitatud kohtuotsuse kättesaamise ja edasikaebamise korda ning talle ei ole saadetud kohtuotsuse ärakirja, ei ole asjakohased. Vastavalt Tallinna Linnakohtu kohtuistungi protokollile on kohtu eesistuja pärast kohtuotsuse kuulutamist teinud kohtualustele teatavaks edasikaebamise korra ja tähtaja ning õiguse tutvuda kohtuistungi protokolliga (tl. 484 p). KrMK § 280 lg. 1 järgi tuleb kohtuostuse ärakiri anda kohtualusele kätte kolme ööpäeva jooksul pärast kohtuotuse kuulutamist. Seega ei sätestata KrMK § 280 lg.-s 1 kohtuotsuse ärakirja saatmist kohtualuse aadressil, vaid selle kätteandmist kohtualuse enda pöördumisel kohtusse. Kooskõlas KrMK § 280 lg.-ga 3 tuleb jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata süüdimõistetu töökohta. KrMK § 325 lg. 1 järgi jõustub kohtuotsus juhul, kui apellatsioonkaebust ei esitata, selle esitamise tähtaja möödumisel. Kuna kaaskohtualune A. B. esitas kriminaalasjas apellatsioonkaebuse, jõustub kohtuostus, kui seda ei tühistata, alles pärast kriminaalasja läbivaatamist kõrgemalseisva kohtu poolt. Sellest tulenevalt puudus Tallinna Linnakohtul õiguslik alus KrMK § 280 lg.-s 3 sätestatud nõuete täitmiseks. Kohtualune I. E. taotles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist 13. juunil 1997. a. esitatud apellatsioonkaebuses. Kuna kaaskohtualune A. B. oli esitanud apellatsioonkaebuse tähtaegselt, oli kriminaaltoimik juba enne kohtualuse I. E. poolt kassatsioonkaebuse esitamist edastatud 4. juunil 1997. a. Tallinna Ringkonnakohtusse (tl. 510). Sel puhul ei ole otsuse teinud kohtul õigust lahendada tähtaja ennistamise küsimust, vaid selle otsustab kooskõlas AKKS § 6 lg.-ga 4 ringkonnakohus. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, vaadates I. E. taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi ilma tema osavõtuta, ei ole rikkunud kohtualuse kaitseõigust. Ringkonnakohus ei arutanud I. E. apellatsioonkaebust sisuliselt, vaid lahendas ainuüksi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse. AKKS § 26 ja KrMK § 208 lg. 1 järgi on kohtualuse osavõtt kohustuslik üksnes kriminaalasja kohtulikust arutamisest. Juhinduses AKKS § 63 p.-st 1, § 71 lg.-st 2, § 72 lg.-st 2 ja §-st 76 ning KrMK § 327 lg.-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1997. a. määrus muutmata. 2. Süüdimõistetu I. E. erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub 21. oktoobril 1997. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER