Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-114-97 Toomas Segeri süüdistusasjas KrK § 76 lg. 2 ja § 207 lg. 1 järgi — RT III, 1, 3

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. novembril 1997. a. 3-1-1-114-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Toomas Segeri süüdistuses KrK § 76 lg. 2 ja § 207 lg. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune Toomas Seger ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ning Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu 23. aprilli 1997. a. otsusega tunnistati Toomas Seger süüdi KrK § 76 lg. 2 järgi ja teda karistati kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest kolmeaastase katseajaga. KrK § 207 lg. 1 järgi karistati T. Segerit rahatrahviga 200 päevamäära ulatuses, s.o. 2000 krooni. Kohtuotsuse alusel tunnistati T. Seger KrK § 76 lg. 2 järgi süüdi selles, et tema soetas Eesti Kaitseliidu liikmepileti alusel Soome Vabariigis Helsingis asuvast relvamüügifirmast OY Finn Enterprise Ltd relvi ja laskemoona ning toimetas ebaseaduslikult need Helsingist Tallinna suunduvatele laevadele ja varjatult tollikontrolli eest üle Eesti Vabariigi tollipiiri Tallinna Kesklinna sadamas. T. Seger toimetas Eestisse salakaubana relvi ja laskemoona 9 korral: 17. juunil 1993. a. 250 padrunit, 5 gaasipüstolit ja 50 gaasipüstoli padrunit; 22. septembril 1993. a. 3 püstolit Taurus ja 500 padrunit; 2. märtsil 1994. a. 20 püstolit Taurus, 10 revolvrit Taurus ja 500 padrunit; 22. märtsil 1994. a. 2 püstolit Taurus ja 3 revolvrit Taurus, püstoli Beretta, püstoli Glock, püstoli Sig, püstoli Smith & Wesson ja püstoli Ruger; 15. aprillil 1994. a. 10 püstolit Taurus, püstoli Walther ja 10 püstolit Glock; 4. mail 1994. a. 10 püstolit Taurus ja 20 revolvrit Taurus; 26. mail 1994. a. 3 püstolit FN, 2 püstolit Sig ja 5 püstolit Taurus; 13. juulil 1994. a. revolvri Ruger, püstoli Springfield, püstoli Sig, püstoli FN, 6 püstolit Taurus ja 1350 padrunit ja 9. augustil 1994. a. 20 püstolit Taurus ja 10 revolvrit Taurus. T. Seger tunnistati KrK § 207 lg. 1 järgi süüdi selles, et tema hoidis alates 1994. a. juunikuust kuni 22. augustini 1994. a. ebaseaduslikult ilma vastava loata Ida-Virumaal Avinurme alevis Aasa t. 7 laskekõlblikku püstolit Alkartasuna Ruby nr. 45929, kal. 7,65 mm. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas Tallinna abiprokurör Endla Ülviste apellatsioonprotesti ja kohtualune T. Seger apellatsioonkaebuse. Apellatsioonprotestis taotleti linnakohtu otsuse tühistamist T. Segerile KrK § 76 lg. 2 järgi mõistetud karistuse osas ja tema karistamist vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Apellatsioonkaebuses taotles kohtualune T. Seger linnakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises KrK § 76 lg. 2 järgi ja selles osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. T. Segeri süüdimõistmist ja karistamist KrK § 207 lg. 1 järgi apellatsioonprotestis ega -kaebuses ei vaidlustatud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. septembri 1997. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 23. aprilli 1997. a. otsus T. Segerile KrK § 76 lg. 2 järgi mõistetud karistuse osas. Talle mõisteti KrK § 76 lg. 2 järgi karistuseks kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas T. Segeri kaitsja vandeadvokaat Raivo Bergson kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses nenditakse, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu otsusega selles, et T. Segeri süü KrK § 76 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Ringkonnakohus viitas seejuures AKKS § 29 lg.-le 5, mille järgi on teise astme kohtul õigus mitte korrata oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi. Samas ei ole linnakohus T. Segeri süüd salakaubaveos motiveerinud. KrK § 4 kohaselt saab kriminaalvastutusele võtta isikut, kes on kuriteo toime pannud Eesti Vabariigi territooriumil. Kriminaalasjas ei ole tõendatud T. Segeri süü kauba olulises ulatuses ebaseaduslikus korras üle Eesti Vabariigi tollipiiri toimetamises. Relvakaupmees Sven Berndt William Wadstein väidab T. Segerit tundvat välimuse järgi, täpsustamata, missugune on T. Segeri välimus. Kuna kriminaalasjas ei ole toimetatud vastastamist ega äratundmiseks esitamist, ei ole välistatud, et S. B. W. Wadstein tunneb ennast Segeriks nimetanud ja temalt relvi ostnud isikut, mitte aga kohtualust ennast. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et kohtualuse T. Segeri süü salakaubaveos ei ole tõendatud. Süüdimõistev kohtuotsus on motiveerimata ja tugineb oletustel. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse ja Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamist T. Segeri süüdimõistmises KrK § 76 lg. 2 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kohtualuse T. Segeri kaitsja vandeadvokaat R. Napa kassatsioonkaebust. Kohtualune T. Seger taotles enda õigeksmõistmist talle KrK § 76 lg. 2 järgi süüksarvatud tegudes. Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee taotles Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus T. Segeri süüdimõistmises ja karistamises KrK § 76 lg. 2 järgi on põhjendatud ja seaduslik. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses tehtud viide Tallinna Linnakohtu otsusele AKKS § 29 lg. 5 alusel on asjakohane. Alusetu on kassaatori väide selle kohta, et kriminaalasjas on kriminaalmenetluse seaduse nõudeid eirates jäetud T. Seger esitamata äratundmiseks relvakaupmees S. B. W. Wadsteinile ja toimetamata nende vastastamine, mistõttu ei ole tõendatud relvade ostmine kohtualuse poolt. Kui ülekuulatav väidab, et ta tunneb kuriteosündmusse puutuvat isikut ning nimetab tema nime, ja need ütlused ei ärata kahtlust, on äratundjale tuntud isiku esitamine äratundmiseks ülearune. Olulise vastuolu ilmnemisel ütlustes ei ole vastastamise korraldamine kohustuslik menetlustoiming. Sel puhul on kohtul õigus ise otsustada, kas vastuolu lahendamiseks on otstarbekas kasutada just vastastamist ja kas see on tõendamise seisukohalt vajalik. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab kohtupraktikale toetudes, et KrK §-s 76 sätestatud kuriteo -- salakaubaveo objektiivse külje obligatoorseks elemendiks on tollikontrollile kuuluva kauba või muu väärtuse ebaseaduslik toimetamine üle tollipiiri. Seejuures võib kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseadusliku toimetamise fakti tõendada muuhulgas ka selle kauba või väärtuse leidmine, registreerimine või registreerimise katse (vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 1996. a. otsust I. M. süüdistuses KrK § 76 lg. 3 järgi -- RT III 1997, 3, 22). Eesti Kaitseliidu ja Kaitseliidu Lääne-Viru Maleva õiendite (tl. 72, 74--75, 77--78) järgi oli T. Segeril arvel püstol Walther nr. 359922 ja Peeter Birkil püstol Taurus nr. AMK 19082. Need kuuluvad T. Segeri poolt Helsingis relvamüügifirmast OY Finn Enterprise Ltd soetatud relvapartiidesse. Nii nähtub relvamüügifirma OY Finn Enterprise Ltd saatelehtedest ja tollideklaratsioonidest (tl. 7--13, 48--67), et püstol Walther nr. 359922 pärineb relvapartiist, mille ostis T. Seger 15. aprillil 1994. a. Koos selle püstoliga ostetud relvapartiisse kuulusid 10 püstolit Taurus ja 10 püstolit Glock. Püstol Taurus nr. AMK 19082 pärineb relvapartiist, mille ostis T. Seger 2. märtsil 1994. a. Koos selle püstoliga osteti 19 püstolit Taurus ja 10 revolvrit Taurus ning 500 padrunit. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on põhjendatult leidnud, et tulirelvade ja laskemoona salakaubavedu on toimunud olulises ulatuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Seetõttu puuduvad läbivaadatavas kriminaalasjas kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. septembri 1997. a. otsus Toomas Segeri süüdistuses KrK § 76 lg. 2 järgi muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 18. novembril 1997. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG