Legislator Case Law & Legislation
80429 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-116-97 Multiehituse AS-i hagis Džemma Bassova vastu laenulepingust tulenevate summade sissenõudmiseks — RT III, 31, 332

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-116-97 Multiehituse AS-i hagis Džemma Bassova vastu laenulepingust tulenevate summade sissenõudmiseks — RT III, 31, 332

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. oktoobril 1997. a. 3-2-1-116-97 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS-i Multisus esindaja vandeadvokaat A. Pilve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. oktoobril 1997. a. Multiehituse AS-i (alates 28.05.1997. a. AS Multisus) kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 1997. a. otsuse Multiehituse AS-i hagis Dþemma Bassova vastu laenulepingust tulenevate summade sissenõudmiseks. 27. novembril 1995. a. sõlmisid Multiehituse AS ja D. Bassova laenulepingu, mille alusel D. Bassova sai 40 000 kr. laenu ja kohustus laenu tagastama 27. maiks 1996. a. Lepingu p. 3 kohaselt kohustus laenaja tasuma laenutajale viivist 3% iga viivitatud päeva eest ja intresse 12% (4800 kr.) kuus kuni laenu faktilise tähtajalise kustutamiseni. Laenu tagamiseks pantis laenaja oma kolmetoalise korteri Tallinnas Sütiste tee 54­25. Ringkonnakohtu otsusega jäeti muutmata Tallinna linnakohtu otsus, millega hagi rahuldati osaliselt. Hagejale mõisteti välja 40 000 kr. põhivõlga ja 40 000 kr. viivist. Intressid jättis kohus välja mõistmata. Intresside osas asus ringkonnakohus seisukohale, et intresse võib TsK § 274 kohaselt rahalise laenu puhul võtta vaid linnade pandimajade laenuoperatsioonide järgi. Hageja puhul ei ole tegu linna pandimajaga. Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja laenulepingust tulenevate summade sissenõudmist ning uue otsusega hagi täielikku rahuldamist. Kassatsioonkaebuses märgitakse, et hagi kuulub rahuldamisele ka intresside väljanõudmise osas. Hageja osutas kostjale seaduslikul alusel pandimaja teenust. Tsiviilkoodeksi § 274 on oma sisu ja mõtte osas aegunud. Kassaator leiab, et pandimaja teenuse osutamine tema poolt oli seaduslik. Ka pandimaja laenuoperatsioone reguleeriv TsK § 277 on oma sisult aegunud ja selle tõlgendamisel tuleb arvestada Eestis kehtivat pandiõigust. Linna pandimajasid ei ole praegu olemas. Taolisi funktsioone täidavad eraõiguslikud juriidilised isikud, sest puuduvad pandimaja teenuseid osutavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Vastavalt TsÜS §-le 61 lg. 1 on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades (TsÜS § 61 lg. 2) ning tahteavaldus peab vastama isiku vabalt kujunenud tegelikule tahtele (TsÜS § 61 lg. 3). Laenulepingus ongi väljendatud kostja tegelik tahe. Vastustaja ei ole oma seisukohta esitanud. Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja kohtuotsuse tühistada kaebuses märgitud motiividel. Viivise nõudmise osas on kassaator rahul apellatsioonikohtu otsusega. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsKS § 347 p. 1 alusel. Põhiseaduse §-s 32 sätestatud õigused kuuluvad põhiõiguste peatükki. Põhiseaduse § 32 lg. 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Põhiseaduse § 11 kohaselt saab õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse eelmärgitud paragrahvide mõttega ei ole kooskõlas rakendada piiranguid laenulepingu järgi intressi võtmisel TsK § 274 alusel, mis kehtib koodeksi vastuvõtmise aja sõnastuses ja sellega kitsendada mõne subjekti õigusi teistega võrreldes. Eelmärgitud põhiseaduse sätetest lähtudes oli hagejal õigus oma raha vabalt kasutada ja kostjalt laenu eest temaga kokkuleppel intressi saada, mis on AÕS § 23 lg. 3 kohaselt õigusviljana asjast õigussuhte tõttu saadav tulu. Intress on tasu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei tee ja selles lepivad pooled kokku lepingu sõlmimisel. Intressi võib piirata lähtudes põhiseaduse §-is 32 lg. 2 märgitud üldise huvi kriteeriumist. Piiranguks intressi suuruse osas on samuti TsÜS §-s 66 sätestatud vastuolu heade kommetega. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Multisus 2. juulil 1997. a. tasutud kautsjon 612 (kuussada kaksteist) krooni ja 80 senti. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →