Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-10-97 Randa Egloni avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks — RT III, 31, 327

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. septembril 1997. a. 3-2-3-10-97 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, R. Egloni esindaja vandeadvokaat P. Järve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. septembril 1997. a. Pärnu Linnavalitsuse kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 13. märtsi 1995. a. otsuse Randa Egloni avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. Pärnu Linnakohtule esitatud avalduses palus Randa Eglon tuvastada juriidilise fakti, et tema lapsendamine Julia Blomi poolt on registreeritud 15. juulil 1946. a. Abhaasia ANSV-s Gagra rajoonis Salme külas ja et avaldaja oli J. Blomi ülalpidamisel kuni 6. aprillini 1963. a. Pärnu Perekonnaseisuamet ei vaielnud avaldusele vastu. Linnakohus tuvastas juriidilise fakti, et 1940. a. sünd. R. Egloni (Luht) lapsendamine J. Blomi poolt on registreeritud 15. juulil 1946. a. Abhaasia ANSV-s Gagra rajoonis Salme külas ning R. Eglon oli J. Blomi ülalpidamisel kuni viimase surmani 6. aprillil 1963. a. Kohus leidis, et 5. detsembril 1994. a. Abhaasiast väljastatud tõendi kohaselt vormistati avaldaja lapsendamine Salme külanõukogus 15. juulil 1946. a. ja on tõendatud R. Egloni lapsendamine J. Blomi poolt ning viimase ülalpidamisel olek. Kohtul ei ole alust kahelda dokumendi ning lapsendamise vormistamise õigsuses. Juriidiline fakt tuvastati seoses õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega. Kohtuvigade parandamise avalduses palub Pärnu Linnavalitsus tühistada linnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. TsKS § 254 lg. 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste asjast huvitatud isikute ja riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevorgani osavõtul. Asjas on huvitatud isikuteks Pärnu Linnavalitsus ja õigusvastaselt võõrandatud elamu üürnikud. Neid kohus protsessi ei kaasanud, jättes nad ilma TsKS §-s 64 sätestatud õigustest. TsKS § 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole võimalik teisiti saada seda fakti tõendavat dokumenti või kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada. Avaldajale 12. detsembril 1994. a. väljaantud tõendist nähtub, et lapsendamise registreerimise dokumendid on olemas Salme külanõukogu arhiivis. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid avaldajal nimetatud dokumentide saamist. Lapsendamist tõendavaks dokumendiks 1946. a. oli lapsendamise akt, mille olemasolu või puudumise kohta tõendid puuduvad. Kohus on otsuse tegemisel ületanud nõude piire, tuvastades, et avaldaja oli J. Blomi ülalpidamidamisel kuni 1963. a., sest vastavasisulist avaldust R. Eglon kohtule ei esitanud. Pealegi ei olnud avaldaja sel ajal enam alaealine. Vastustaja peab avaldust põhjendamatuks. Kohus ei rikkunud TsKS § 256 nõudeid, sest avaldajal ei olnud võimalik vajalikke dokumente saada, kuna Abhaasia NSV-s käis pikaajaline sõda ning olid olemas andmed, et külanõukogu arhiiv ei ole säilinud. Samuti oli Pärnu Linnavalitsusele, perekonnaseisuosakonnale ja üürnikele teada avaldaja lapsendamise küsimuse läbivaatamine kohtus. Linnavalitsuse avaldus on vastuolus tema seniste seisukohtadega, millistele tuginedes saigi võimalikuks elamu tagastamine avaldajale. Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohus on rikkunud TsKS §-s 254 lg. 2 sätestatud kohustust kaasata erimenetluse asja läbivaatamisele ka kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgan. Perekonnaseisuamet riigi täitevvõimuorganina ei esindanud erimenetluse asja läbivaatamisel kohalikku omavalitsust. Ekslik on Pärnu Linnavalitsuse väide, et kaasata tuli ka õigusvastaselt võõrandatud elamus elavad üürnikud. Isiku õigusvastaselt võõrandatud vara osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks vajalike juriidiliste faktide tuvastamisel pole TsKS §-s 254 lg. 2 sätestatud huvitatud isikuks õigusvastaselt võõrandatud elamus elavad üürnikud, sest nimetatud juriidiliste faktide tuvastamine üürnike õigustele ei mõju. TsKS § 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti. Asjas on tuvastatavaks faktiks lapsendamise registreerimine. Kohus on tuvastanud Abhaasiast väljastatud tõendi alusel, et lapsendamine oli 15. juulil 1946. a. vormistatud. Osundatud tõendi kohaselt on see välja antud Abhaasia ANSV Gagra rajooni Salme külanõukoukogu 15. juuli 1946. a. arhiividokumentide alusel. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, millest nähtuks, et teisiti kui erimenetluses ei ole võimalik saada lapsendamise registreerimist tõendavat dokumenti. Juriidilise fakti tuvastamise avaldusega ei ole kooskõlas Pärnu Linnavalitsuse väide, et avaldaja ei nõudnud ülalpidamise fakti tuvastamist. Küll ei selgu kohtuotsusest, millise avaldaja varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub ülalpidamise fakti tuvastamisest ja miks lisaks lapsendamise registreerimise faktile oli vajalik tuvastada ka ülalpidamise fakti. TsKS § 255 lg. 1 kohaselt tuvastab kohus juriidilisi fakte siis, kui nendest sõltub isiku varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Juhindudes TsKS §-st 355 p. 2, 357 ja 354 lg. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Pärnu Linnakohtu 13. märtsi 1995. a. otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS A. KULL