Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-99-97 A. M. süüdistusasjas KrK § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2 ning § 186 järgi — RT III, 1997, 31, 323

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. septembril 1997. a. 3-1-1-99-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. M. süüdistuses KrK § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2 ning § 186 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Viljandi Maakohtu 13. juuni 1997. a. otsusega tunnistati A. M. KrK § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2 ning § 186 järgi süüdi ja teda karistati KrK § 40 lg. 1 alusel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 2 aastat ja 2 kuud. KrK § 47 kohaselt vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest 3-aastase katseajaga. Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslikul mittekohaldamisel kohustati A. M. kõrvaldama hiljemalt 1. juulil 1999. a. AS-le Ü. kuritegudega tekitatud hüvitamata kahju 93 619 kr. ja sellest summast tasuma hiljemalt 1. juulil 1998. a. 45 000 kr. A. M. mõisteti välja AS-i Ü. kasuks kuritegudega tekitatud heastamata kahju 93 619 kr. A. M. poolt kahju hüvitamiseks Viljandi Täitevbüroole üle kantud 5000 kr. kohustati täitevbürool üle kandma AS-i Ü. arvele. Kohtuotsuse järgi tunnistati A. M. KrK § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2 ning § 186 järgi süüdi selles, et ta 22. ja 23. augustil 1996. a. kasutas AS-i Ü. Õismäe ja Viljandi kontoritest pettuse teel võõra vara saamiseks teadvalt võltsitud passi ja võltsitud volikirju, pettis nende dokumentide alusel välja L. R., K.-M. M., M. K., L.-M. T. ja A. I. erastamisväärtpaberite (EVP) arvetelt raha. Tsiviilhagejateks on tunnistatud L. R. 32 890 kr. (243 630 EVP kr.), K.-M. M. 10 336 kr. (76 570 EVP kr.), M. K. 779 kr. (5776 EVP kr.), L.-M. T. 18 839 kr. (139 551 EVP kr.) ja A. I. 35 775 kr. (265 000 EVP kr.) nõudes. Kannatanud ei soovinud rahalist hüvitust, vaid endise olukorra taastamist pangas EVP-de arvetena. Samuti on tunnistatud tsiviilhagejaks ka AS Ü. Maakohus leidis, et lähtudes KrMK § 269 lõigetest 1 ja 2 tuleb kohtualuse A. M. poolt tekitatud ja hüvitamata rahaline kahju 93 619 kr. välja mõista AS-i Ü. kasuks. Maakohtu otsuse peale esitas AS-i Ü. esindaja vandeadvokaadi abi Rein Niitsoo apellatsioonkaebuse. Kaebuses taotleti maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagisse puutuvas osas AS-i Ü. tunnistamise kohta tsiviilhagejaks. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 1997. a. otsusega jäeti Viljandi Maakohtu 13. juuni 1997. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas AS-i Ü. esindaja vandeadvokaadi abi R. Niitsoo kassatsioonkaebuse. Kaebuses nenditakse, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on vääralt tõlgendatud KrMK § 41 lg. 1 sätteid, mille kohaselt võib tsiviilhagejaks olla kuriteo läbi varalist kahju kandnud isik. Ringkonnakohus on asunud ekslikule seisukohale, et AS Ü. kannatanute EVP-de otsese valdajana on kandnud kuriteo läbi varalist kahju. Kassaatori väitel ei olnud AS Ü. kannatanute EVP-de otsene valdaja. Samuti on kassaatori arvates ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt on pank teinud rahalisi väljamakseid kannatanute erastamisväärtpaberikontodelt. Kassaator taotleb Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 1997. a. ja Viljandi Maakohtu 13. juuni 1997. a. otsuse tühistamist tsiviilhagisse puutuvas osas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis prokurör, et AS Ü. on tunnistatud tsiviilhagejaks põhjendatult ning Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus tuleb jätta muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 1997. a. otsus, millega jäeti muutmata Viljandi Maakohtu 13. juuni 1997. a. otsus AS-i Ü. tsiviilhagejaks tunnistamises ja kohtualuse A. M. poolt tekitatud ja hüvitamata rahalise kahju väljamõistmises panga kasuks, on põhjendatud ja seaduslik ega kuulu AKKS §-s 64 sätestatud kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluste puudumisel tühistamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et AS-i Ü. tsiviilhagejaks tunnistamise vaidlustamine kassatsioonkaebuses ei ole põhjendatud. Nii nähtub AS-i Ü. direktori kohusetäitja V. R. 17. veebruari 1997. a. kirjast, et AS Ü. ei vaidle vastu tsiviilhagejaks tunnistamisele (tl. 148). Toetudes sellele kirjale ja leides, et kuritegudega on AS-le Ü. tekitatud varalist kahju, tunnistati Viljandi Maakohtu 17. veebruari 1997. a. määrusega AS Ü. kriminaalasjas tsiviilhagejaks (tl. 154). Kuigi AS-i Ü. esindaja R. Niitsoo 12. juuni 1997. a. avalduses palutakse AS-i Ü. mitte kaasata tsiviilkostjana (tl. 189 ja 191), vaidlustatakse selles avalduses ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses KrMK § 41 lg.-le 1 viidates panga kaasamist kriminaalmenetlusse tsiviilhagejana. AS-i Ü. tunnistamine tsiviilhagejaks on kooskõlas KrMK § 42 lg. 4 sätetega, mille järgi on kohtul õigus ka tsiviilhagi esitamata jätmise korral kohtuotsuse tegemisel oma algatusel otsustada kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Vastavalt KrMK § 275 lg. 1 p.-le 8 tuleb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas näidata otsus tsiviilhagi rahuldamise või varalise kahju hüvitamise kohta, kui tsiviilhagi ei ole esitatud. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldus AS-le Ü. kuritegudega varalise kahju tekitamise kohta on põhjendatud. Seejuures rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et AS-i Ü. teostas müügitehingu, ostes arvete omanikelt kuuluvad EVP-d päevakursiga ja tasudes nende eest sularahaga. Omanike nimel esines A. M., kes esitas võltsitud dokumendid, tõendamaks oma volitusi teha tehinguid omanike nimel. Seega tegutses A. M. ilma volitusteta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 103 lg. 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitusi, tühine. TsÜS § 66 lg. 5 järgi peavad tühise tehingu järgi saadu pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Järelikult peab pank tagastama EVP-de arvete omanikele lepingu järgi saadu - EVP-d, võimatuse korral aga hüvitama need rahas. TsÜS § 103 lg. 3 kohaselt on isikul, kes tegi tehingu isikuga, kellel ei olnud volitusi, õigus nõuda sellelt isikult kahju hüvitamist, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et isikul puudus volitus. Tekitatud kahjuks on A. M. väljamakstud rahasummad, mille väljanõudmise õigus on AS-il Ü. volituseta esindajalt A. M. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 1997. a. otsus A. M. süüdistusasjas KrK § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2 ning § 186 järgi muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 30. septembril 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik KERGANDBERG Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP 29.01.2013 16:25 Isikuandmed asendatud initsiaalidega. Alus: „Riigi Teataja seaduse“ § 4 lõige 3 ja Riigikohtu 29.01.2013 kiri nr 6-1/13-5.