Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-26-97 T. Konradi kassatsioonkaebuse läbivaatamine teenistustähtaja möödumise tõttu vallaametniku vabastamise seadusevastaseks tunnistamise asjas — RT III, 30, 319

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. oktoobril 1997. a. 3-3-1-26-97 T. Konradi kassatsioonkaebuse läbivaatamine teenistustähtaja möödumise tõttu vallaametniku vabastamise seadusevastaseks tunnistamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 2. oktoobril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Tiiu Konradi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-80/97. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tiiu Konrad, tema esindaja vandeadvokaat Otto Preem ja Puka vallavanem Heikki Kadaja. T. Konrad asus tööle 19. novembril 1976. a. Puka küla TSN TK esimehena. Puka Vallavolikogu kinnitas 27. oktoobril 1993. a. neljakuulise katseajaga vallavalitsuse koosseisu, kuhu vallavolikogu selle istungi protokolli kohaselt kuulus sotsiaalnõunikuna T. Konrad. Puka Vallavalitsuse 10. novembri 1993. a. korraldusega nr. 28 viidi T. Konrad 27. novembrist 1993. a. sotsiaalnõunikuks ja määrati abivallavanema õigustesse kuni uue abivallavanema tööle võtmiseni. 26. novembril 1993. a. muudeti T. Konradi kui vallavanema volituste ajaks sõlmitud töölepingut ja ta viidi 27. novembrist 1993. a. sotsiaalnõunikuks. Puka Vallavolikogu 7. märtsi 1994. a. istungi protokolli kohaselt kinnitati Puka Vallavalitsuse koosseis, kuhu sotsiaalnõunikuna kuulus T. Konrad. Puka Vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korralduse nr. 71 punktiga 1.6 nimetati avaliku teenistuse seaduse § 11 lg. 2 alusel T. Konrad 1. jaanuarist 1996. a. sotsiaalnõunikuks määramata ajaks. Sama korralduse punktiga 2 lõpetati T. Konradiga tööleping seoses ametisse nimetamisega ja punktiga 3 sätestati, et korraldus jõustub Puka Vallavolikogus kinnitamise päevast. T. Konradi tööraamatu kande nr. 20 kohaselt vormistati ta 1. jaanuarist 1996. a. «sotsiaalnõuniku ametisse». Puka Vallavolikogu 23. juuli 1996. a. määrusega «Valla haldusaparaadi struktuuri ja koosseisude kinnitamine» kinnitati sotsiaalnõuniku palgaastmeks 24. palgaaste ja kuupalgamääraks 3500 krooni. Puka vallavanem andis 6. detsembril 1996. a. käskkirja nr. 56, mille punktiga 1 sätestati: «Vastavalt Puka vallavolikogu otsusele nr. 17 5. detsembrist 1996. a. vabastada Tiiu Konrad sotsiaalnõuniku ametikohalt alates 6. detsembrist 1996. a.». Puka Vallavolikogu 5. detsembri 1996. a. otsusega nr. 17 kinnitati viitega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 p.-le 16 vallavalitsuse uus koosseis, millesse T. Konrad ei kuulunud. T. Konrad esitas 3. jaanuaril 1997. a. Valgamaa halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada Puka vallavanema 6. detsembri 1996. a. käskkiri nr. 56 seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et tema vabastamise aluseks ei saa olla vallavanema käskkirjas osundatud vallavolikogu 5. detsembri 1996. a. otsus nr. 17, sest Puka Vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korraldusega nr. 71 nimetati ta sotsiaalnõunikuks määramata ajaks. Lahkumisavalduse vallavalitsuse liikmest esitas ta vastavalt KOKS § 29 lg.-le 2 vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. Sotsiaalnõuniku ametikohale jäi ta edasi, vaatamata tagasiastumisele vallavalitsuse liikme ametist, sest vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korraldusega nr. 71 oli ta nimetatud sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks. T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preem täiendas kaebust ja palus tunnistada Puka vallavanema kaevatud käskkiri seadusevastaseks, ennistada T. Konrad sotsiaalnõuniku ametikohale, mõista Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks hüvitusena teenistusest sunnitult puudutud aja eest 12 250 krooni ning riigilõiv ja esindajatasu vastavalt kohtule esitatud maksedokumentidele. Kaebuse täienduses leiti, et ATS § 113 lg. 1 kohaselt saab teenistustähtaja möödumise tõttu vabastada määratud ajaks teenistusse võetud isiku. T. Konrad oli ametisse nimetatud määramata ajaks. Teenistusest vabastamisel rikuti ATS § 132 lg. 2 p. 4, kuna kaevatud käskkirjas pole märgitud vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Vabastamisel vallavanema käskkirjaga rikuti KOKS § 22, mille kohaselt vallavalitsuse liikme vabastamine on vallavolikogu ainupädevuses. KOKS § 49 lg. 4 ei seosta vallavalitsuse liikmeksolekut sotsiaalnõuniku ametikohaga, mistõttu puudub seos vallavalitsuse liikme ja sotsiaalnõuniku volituste lõppemise vahel. Vallavalitsuse uue koosseisu kinnitamine ei saanud automaatselt kaasa tuua T. Konradi kui sotsiaalnõuniku volituste lõppemist. Kuna T. Konradi nimetas ametisse vallavanem käskkirjaga, siis laienevad T. Konradile ATS §-d 19 kuni 36. ATS § 21 lg. 2 loetleb ammendavalt määratud ajaks teenistusse võtmise juhtumid. T. Konradile ei laiene ükski nendest juhtudest. T. Konradi vabastamise tegelikuks aluseks oli ATS § 116 lg. 1, s.o. teenistuse ümberkorraldamine. Sel juhul kuulub T. Konradile ATS § 131 lg. 1 p. 4 kohaselt maksmisele 12 kuu ametipalk, s.o. 42 000 krooni. Valgamaa halduskohtuniku 25. aprilli 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-17 tunnistati Puka vallavanema 6. detsembri 1996. a. käskkiri nr. 56 seadusevastaseks ja tehti ettepanek vaadata T. Konradi teenistusest vabastamine uuesti läbi ning vormistada teenistusest vabastamine Puka Vallavolikogu poolt, lugedes vabastamise aluseks teenistustähtaja möödumise. Halduskohtunik leidis, et vallavalitsuse liikme vabastamine on KOKS § 22 p. 16 kohaselt vallavolikogu ainupädevuses. Vallavanema vaidlustatud käskkiri on antud pädevust ületades ja seega seadusevastane. ATS § 132 lg. 2 kohaselt peab teenistusest vabastamise käskkiri teiste kohustuslike andmete hulgas sisaldama ka viidet seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. T. Konradi teenistusest vabastamise käskkirjas selline viide puudub, mistõttu tema vabastamine on seadusevastane. T. Konradi esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõue ennistada T. Konrad ametikohale, jääb rahuldamata. Vastavalt KOKS § 29 lg.-le 3 kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Siit järeldub, et vallavalitsuse liige vabastatakse teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu ATS § 113 alusel. Vallavalitsuse liige tuleb nimetada ametisse vallavalitsuse volituste ajaks. Puka vallavanema vaidlustatud korraldus on õigustühine osas, millega T. Konrad nimetati ametisse määramata ajaks. Vallavalitsuse liikme määramata ajaks ametisse nimetamine on vastuolus KOKS § 29 lg.-ga 3, mistõttu vaidlustatud korraldus on algusest peale kehtetu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 ning § 66 lg.-tele 2 ja 3. Põhjendamata ja tõendamata on kaebaja esindaja seisukoht, et T. Konradi teenistusest vabastamise tegelikuks aluseks oli ATS § 116 lg. 1 ning et ta vabastati teenistuse ümberkorraldamise tõttu. Vallavanema vaidlustatud korralduses on viide Puka Vallavolikogu otsusele, milles üldsõnaliselt kinnitati vallavalitsuse tagasiastumine. Teenistuse ümberkorraldamise kohta pole esitatud ühtegi tõendit. T. Konrad on esitanud KOKS § 29 lg.-ga 2 nõutud tagasiastumisavalduse ja ta kuulub ametist vabastamisele teenistustähtaja möödumise tõttu. Käskkiri T. Konradi vabastamise kohta on seadusevastane vabastamise aluse ja vabastamise vormistanud subjekti osas. T. Konrad kuulus vabastamisele teenistustähtaja möödumise tõttu ja seega pole tema vabastamine iseenesest seadusevastane. Sunnitult puudutud aja eest tuleb hüvis välja mõista, kui teenistusest vabastamine on seadusevastane ja isik kuulub ennistamisele. Kuna T. Konrad ei kuulu ennistamisele, siis jääb taotlus hüvise väljamõistmise osas rahuldamata. T. Konrad esitas Valgamaa halduskohtuniku selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada apelleeritav kohtuotsus ja teha uus otsus, millega tunnistada kaevatud käskkiri seadusevastaseks, ennistada T. Konrad Puka Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale ja mõista välja hüvis teenistusest sunnitud puudumise aja eest alates 1. jaanuarist 1997. a. kuni kohtuotsuse tegemiseni. Apellant leidis, et temaga on sõlmitud tööleping määramata ajaks. Puka vallavanema 7. mai 1996. a. korraldusega nr. 71 nimetati ta sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks alates 1. jaanuarist 1996. a. Halduskohtunik leidis, et see korraldus on õigustühine algusest peale, viidates TSÜS §-le 65 ja § 66 lg.-tele 2 ja 3. TSÜS § 1 kohaselt on aga see seadus kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla- ja asjaõigusseaduse ning äriseadustiku üldosana. Seega ei saa seda seadust kohaldada avaliku teenistuse reguleerimisel. Töösuhe ametnikuga, kes on tööle võetud määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel ametikohale, mis ATS § 21 lg. 2 järgi eeldab määratud ajaks teenistusse võtmist, vormistatakse ATS § 163 lg. 2 kohaselt nelja kuu jooksul alates avaliku teenistuse jõustumisest poolte kokkuleppel määratud ajaks teenistusse võtmisena või lõpetatakse töösuhe töölepingu seaduse § 86 p. 3 alusel. T. Konrad võeti sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks sõlmitud töölepinguga. ATS § 163 täitmine on ametiasutuse kohustus. Vallavalitsuse ja vallavolikogu seaduserikkumised on toimunud sõltumata T. Konradi tahtest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ATS § 160 lg. 4 kohaselt kuulub ametnik, kelle teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse kohus tunnistab seadusevastaseks, viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ta loobub ennistamisest. Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 1997. a. otsusega muudeti Valgamaa halduskohtuniku otsuse resolutsiooni osas, millega kohus tegi Puka Vallavolikogule ettepaneku vormistada T. Konradi teenistusest vabastamine ja lugeda tema teenistusest vabastamise aluseks teenistustähtaja möödumine, jättes selle formuleeringu kohtuotsusest välja. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud selles esitatud motiividel osas, milles kohus tuvastas, et T. Konradi liikmeksolek vallavalitsuses seostus otseselt tema teenistusega sotsiaalnõuniku ametikohal, et ta ei kuulu ennistamisele vallavalitsuse liikme volituste lõppemise tõttu KOKS § 29 lg. 3 järgi ja sellest johtuvalt kuulub teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu ATS § 113 alusel, et teenistusse ennistamata jätmisel puudub alus hüvituse väljamõistmiseks, et kohus on kaebuse selles osas rahuldamata jätmisel õigesti hinnanud tõendeid, tuvastanud asjaolud ja kohaldanud seadust. Vastavalt HKS § 38 lg.-le 4 ja TsKS § 313 lg.-le 2 ei pea ringkonnakohus selles osas vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Iseenesest õige on apellandi väide, et halduskohtunik on ebaõigesti viidanud TSÜS §-dele 65 ja 66, sest tulenevalt TSÜS §-st 1 pole see seadus kohaldatav avaliku teenistusega seonduvate õigustoimingute suhtes. Samas on aga õige halduskohtuniku põhjendus, et Puka vallavanema kaevatud käskkiri on vastuolus KOKS § 29 lg.-ga 3. See asjaolu oli halduskohtunikule analoogia alusel TsKS § 9 lg.-ga 1 aluseks, et jätta kohaldamata kaevatud korraldus teenistusse võtmise tähtaja osas. Teenistusse ennistamise otsustamisel pole õiguslikku tähtsust apellandi väitel, et T. Konrad võeti sotsiaalnõuniku ametikohale töölepingu alusel ja et vallavalitsuse seaduserikkumine tema töösuhte ümbervormistamisel teenistussuhteks ATS § 163 järgi ei sõltunud kaebuse esitajast. Teenistustähtaja lõppemise tõttu pole T. Konradi suhtes kohaldatav ATS § 160 lg. 4, s.o. teenistusse ennistamine. Halduskohtuniku otsuse resolutsioonis olev ettekirjutus Puka Vallavolikogule on vastuolus HKS § 20 lg.-s 2 sätestatuga. Selle sätte kohaselt saab kohus, tunnistades kaevatud õigusakti seadusevastaseks, teha kohtuotsuses vastavale organile üksnes ettepaneku asja uueks läbivaatamiseks ning vastava otsuse või toimingu tegemiseks. Tulenevalt sellest ei saa kohus asja uuesti läbivaatavale organile, asutusele või ametiisikule ette kirjutada, milline peab olema vastav otsustus, sest vastasel korral võtaks kohus endale haldusorgani otsustusõiguse. Seetõttu tuleb halduskohtuniku otsust selles osas muuta, jättes resolutsiooni punktist 2 välja ettekirjutuse eelviidatud formuleeringu. Osas, milles halduskohtunik tunnistas Puka vallavanema kaevatud käskkirja seadusevastaseks, pole kohtuotsust vaidlustatud ja ringkonnakohtul puudub alus hinnata otsuse selle osa õigsust. T. Konrad esitas ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kasseeritav otsus ning teha uus otsus, millega ennistada T. Konrad Puka Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale ja mõista Puka Vallavalitsuselt välja kompensatsioon teenistusest puudutud aja eest. Kassaator leiab, et T. Konradi töötamine sotsiaalnõunikuna polnud seotud tema liikmeksolekuga vallavalitsuses. T. Konrad oli võetud sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks ja vallavalitsuse liikmeks määratud ajaks. T. Konrad töötas sotsiaalnõunikuna määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Puka Vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korraldusega nr. 71 nimetati ta vastavalt ATS § 163 lg.-le 1 ametisse määramata ajaks alates 1. jaanuarist 1996. a. Sotsiaalnõuniku ametikohalt vabastamise käskkirja aluseks ei saa olla Puka Vallavolikogu otsus, millega kinnitati vallavalitsuse uus koosseis. ATS § 160 lg. 4 kohaselt kuulub viivitamatule ennistamisele ametnik, kelle teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse kohus tunnistab seadusevastaseks, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Ringkonnakohus jättis selle imperatiivse sätte kohaldamata. Puka vallavanema kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustuta kassaatoriga ja leitakse, et kohtud on põhjendatult seisukohal, et T. Konradi nimetamine vallavalitsuse liikmeks teenistustähtaega määramata on vastuolus KOKS § 29 lg.-ga 3 ja tuleb jätta kohaldamata kui seadusega vastuolus olev. Puka Vallavalitsuse struktuuris ei saa eristada vallavalitsuse liikme ja sotsiaalnõuniku ametikohti. Kuna T. Konradi volitused lõppesid vallavolikogu uue koosseisu ametissekinnitamisel, siis kuulus teenistussuhe lõpetamisele ATS § 113 alusel ja T. Konrad ei kuulu ennistamisele. Kassaatori nõue kohaldada ATS § 163 lg. 2 on uus, seda ei nõudnud T. Konrad esimese astme kohtus. Ringkonnakohus on õigesti jätnud tähelepanuta apellandi väited ATS § 163 kohaldamiseks, sest need ei oma tähtsust teenistusse ennistamise otsustamisel. Kohtuistungil jäid protsessiosalised oma seisukohtade juurde. T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preem esitas taotluse mõista välja Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest 31 500 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt esitatud dokumentidele. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Sisuliselt on T. Konrad kõigis kolmes kohtuastmes väitnud, et tema vabastamine sotsiaalnõuniku ametikohalt on vastuolus ATS § 113 lg.-ga 1 ja KOKS § 29 lg.-ga 3, sest ta oli võetud sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks, vallavalitsuse liikmeks aga määratud ajaks. ATS § 113 lg. 1 sätestab, et teenistustähtaja möödumise tõttu vabastatakse ametnik, kes oli ametisse nimetatud või valitud määratud ajaks. KOKS § 29 lg. 2 kohaselt esitab valla- või linnavalitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. KOKS § 29 lg. 3 sätestab, et pärast lahkumispalve esitamist täidab valla- või linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Seega võetakse KOKS § 29 kohaselt vallavalitsuse liikmed teenistusse määratud ajaks. Ebaõige on esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu seisukoht, et T. Konrad ei kuulu sotsiaalnõuniku ametikohale ennistamisele vallavalitsuse liikme volituste lõppemise tõttu KOKS § 29 lg. 3 järgi. Kohtud on ebaõigesti kohaldanud ATS § 113 lg. 1 ja KOKS § 29 lg. 3. Samuti on kohtud jätnud tähelepanuta Ülemnõukogu otsuse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta punkti 6, mis kehtis 4. juuni 1992. a. redaktsioonis ajal, mil T. Konradiga sõlmiti tööleping sotsiaalnõunikuna tööle võtmise kohta. Tuleb eristada vallavalitsuse liikmeid, kes tulenevalt KOKS § 29 lg.-st 3 kinnitatakse ametisse määratud ajaks, ja valla teisi ametnikke, kes nimetatakse ametisse reeglina määramata ajaks. Enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist tuli vallavalitsuse koosseisu mittekuuluvad ametnikud tööle võtta töölepinguga ja reeglina määramata ajaks. Seadus võimaldab võtta isiku valla teenistusse sotsiaalnõunik-vallavalitsuse liikmena vallavalitsuse volituste ajaks. Sellisel juhtumil lõpeb tema teenistusvahekord vallaga ATS § 113 lg. 1 alusel vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisel vallavolikogu poolt. Samas pole aga välistatud ka võimalus, et üks ja sama isik on võetud teenistusse sotsiaalnõunikuna määramata ajaks ja vallavalitsuse liikmena määratud ajaks. Sellisel juhul ei too tema vabastamine ATS § 113 lg. 1 alusel vallavalitsuse liikme kohalt teenistustähtaja möödumise tõttu kaasa teenistusvahekorra lõppemist vallaga sotsiaalnõuniku ametikohal. Ka on võimalik, et isik, kes on võetud määramata ajaks valla teenistusse vallavalitsuses ametnikuna, kinnitatakse hiljem vallavalitsuse liikmeks. Kui ametnikku pole eelnevalt vabastatud ametikohalt, millele ta oli võetud määramata ajaks, siis vallavalitsuse liikme volituste lõppemisel teenistustähtaja möödumise tõttu ATS § 113 lg. 1 alusel ei lõpe tema teenistusvahekord vallaga sellel ametikohal, millel ta töötas enne vallavalitsuse liikmeks nimetamist. Seadus ei välistanud ka võimalust sõlmida sotsiaalnõuniku ametikohal töötamiseks tööleping määramata ajaks isikuga, kes oli sotsiaalnõunikuna kinnitatud vallavalitsuse koosseisu. Sellise määramata ajaks sõlmitud lepingu korral ei saa vallavalitsuse volituste tähtaja möödumisel isikut vabastada ametikohalt, millele ta on võetud töölepinguga määramata ajaks. Selline töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik tuli hiljem, seoses Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega selle seaduse § 163 lg. 1 alusel ümber vormistada nimetamise korras teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates avaliku teenistuse seaduse jõustumise päevast. ATS § 163 lg. 2 andis võimaluse vormistada töölepingu seaduse alusel määramata ajaks tööle võetud ametnik määratud ajaks teenistusse võetuks poolte kokkuleppel või lõpetada töösuhe ametnikuga töölepingu seaduse § 86 p. 3 alusel, kui ametnik töötas ametikohal, mis ATS § 21 lg. 2 kohaselt eeldas määratud ajaks teenistusse võtmist. ATS § 21 lg.-s 2 ei ole eraldi nimetatud ühtegi kohaliku omavalitsuse ametnikku. Seega tuli määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel tööle võetud vallaametnik, kes samaaegselt täitis ka vallavalitsuse liikme ülesandeid, seoses avaliku teenistuse seaduse jõustumisega vormistada ATS § 163 lg. 1 alusel tagasiulatuvalt nimetamise korras määramata ajaks teenistusse võetud ametnikuks. Sellist määramata ajaks tööle võtmist ei saanud ATS § 163 lg. 2 alusel ümber vormistada määratud ajaks teenistusse võtmiseks. Seega on kohtud seadust kohaldades lähtunud ebaõigest eeldusest, et vallavalitsuse liikme volituste lõppemine toob igal juhul kaasa teenistusvahekorra lõppemise vallaga. Vallavalitsuse liikme volituste lõppemisel jätkub teenistusvahekord vallaga ilma erilise vormistamiseta sellel ametikohal, mida isik täitis kõrvuti vallavalitsuse liikme ametikohaga. 2. Ringkonnakohus nõustus õigesti halduskohtuniku tuvastatud asjaoluga, et T. Konradi liikmeksolek vallavalitsuses seostus otseselt tema teenistusega sotsiaalnõuniku ametikohal. Kuid see, kas vallavalitsuse liikmeksolek seostus või ei seostunud teenistusega sotsiaalnõuniku ametikohal, ei oma aga käesoleva vaidluse lahendamisel otsustavat õiguslikku tähendust. Oluline on see, kuidas oli vormistatud T. Konradi võtmine sotsiaalnõuniku ametikohale. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et õiguslikku tähtsust pole apellandi väitel, et T. Konrad võeti teenistusse töölepingu alusel. T. Konrad on kõigis kolmes kohtuastmes väitnud, et sotsiaalnõuniku ametikohale võeti ta töölepinguga määramata ajaks, ja on taotlenud ennistamist sotsiaalnõuniku, mitte aga vallavalitsuse liikme ametikohale. Käesolevas asjas on oluline, et sotsiaalnõunikuna vallavalitsuse liikmeks kinnitatud T. Konrad viidi 27. novembrist 1993. a. töölepinguga üle sotsiaalnõuniku ametikohale töölepingu tähtaega määramata. Töölepingu seaduse § 7 p. 2 algses redaktsioonis sätestas, et töölepingu seadus ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Ülemnõukogu otsuse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta punkt 6 4. juuni 1992. a. redaktsioonis sätestas: «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 7 punktis 2 nimetatud eriseaduste jõustumiseni laieneb töölepingu seadus ka riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste töötajatele, välja arvatud palgalisele teenistusele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või kohalike omavalitsuste volikogude poolt valitavatel, nimetatavatel või kinnitatavatel ametikohtadel.». KOKS § 22 p. 16 kohaselt, mis kehtib alates 28. juunist 1993. a., on vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine vallavolikogu ainupädevuses. Seega ei võimaldanud Ülemnõukogu otsuse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta punkt 6 täita vallavalitsuse liikme ametikohta töölepinguga. Seetõttu ei saanud T. Konradi võtmine sotsiaalnõuniku ametikohale töölepinguga tähendada tema kui vallavalitsuse liikme töövahekorra vormistamist. Selline tööleping sai tähendada üksnes vallavalitsuse liikme ja sotsiaalnõuniku ametikohtade eristamist. Oluline on ka see, et T. Konrad nimetati vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korraldusega seoses avaliku teenistuse seaduse jõustumisega teenistustähtaega märkimata taandkuupäevaga 1. jaanuarist 1996. a. sotsiaalnõunikuks, et tööraamatu kande nr. 20 kohaselt vormistati T. Konrad 1. jaanuarist 1996. a. tööle sotsiaalnõuniku ametikohale. Seega tuleb järeldada, et T. Konrad oli oktoobris 1993. a. küll teenistusse võetud vallavalitsuse liikmeks oleva sotsiaalnõunikuna, s.o. sotsiaalnõunik-vallavalitsuse liikmena vallavalitsuse selle koosseisu volituste ajaks, kuid hiljem vormistati ta eraldi õigusaktidega sotsiaalnõunikuks määramata ajaks. Sotsiaalnõuniku ja vallavalitsuse liikme ametikohad olid erinevad ka seepärast, et T. Konrad kinnitati vallavalitsuse liikmeks vallavolikogu poolt, sotsiaalnõuniku ametikohale võeti aga vallavanema poolt, vormistati seoses avaliku teenistuse seaduse jõustumisega ametnikuks vallavalitsuse poolt, kinnitati vallavalitsuse liikmeks määratud ajaks ja võeti sotsiaalnõunikuks määramata ajaks. Selliselt teenistusse võetud sotsiaalnõuniku teenistusvahekord vallaga sotsiaalnõuniku ametikohal ei lõpe tema volituste lõppemisel vallavalitsuse liikmena. Seega on Puka vallavanema 6. detsembri 1996. a. käskkiri nr. 56 T. Konradi vabastamise kohta sotsiaalnõuniku ametikohalt vastuolus ATS § 113 lg.-ga 1. 3. ATS § 160 lg. 4 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, siis kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud kui ametnik loobub ennistamisest. Siit ei saa aga teha järeldust, et ametnik kuulub ennistamisele kõikidel juhtudel, kui vabastamine on tunnistatud seadusevastaseks ja ta ei loobu ennistamisest. ATS § 113 lg. 2 kohaselt lõpeb määratud ajaks nimetatud või valitud ametniku teenistusuhe teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast. Selliselt tuleb tema teenistusvahekord lugeda lõppenuks ka juhul, kui vabastamine on jäänud nõuetekohaselt vormistamata või kui ametnik on teenistusest enne teenistustähtaja möödumist ebaseaduslikult vabastatud. Nimelt, avaliku teenistuse seadus, erinevalt töölepingu seaduse §-st 78, ei sätesta võimalust, et määratud ajaks teenistusse võtmine võib ilma erilise vormistamiseta muutuda määramata ajaks teenistusse võtmiseks. Seega on iseenesest õige ringkonnakohtu otsusest tulenev seisukoht, et määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikku, kes on vabastatud teenistusest seadusevastaselt, ei saa ennistada pärast teenistustähtaja möödumist, et tema vabastamine tuleb vormistada ATS § 113 lg. 1 järgi. Ringkonnakohus on aga seda põhimõtet ebaõigesti kohaldanud T. Konradi suhtes, leides, et ta ei kuulu ennistamisele sotsiaalnõuniku ametikohale. ATS § 113 lg. 1 alusel said teenistustähtaja möödumise tõttu lõppeda T. Konradi volitused üksnes vallavalitsuse liikme ametikohal, mitte aga sotsiaalnõuniku ametikohal, millel ta töötas teenistustähtaega määramata. Kuna T. Konrad oli sotsiaalnõuniku ametikohale võetud määramata ajaks ega ole esitanud avaldust sellele ametikohale ennistamisest loobumise kohta, siis kuulub ta ATS § 160 lg. 4 kohaselt ennistamisele Puka valla sotsiaalnõuniku ametikohale. See, kas Puka vallas on käesolevaks ajaks lahutamatult ühitatud sotsiaalnõuniku ja vallavalitsuse liikme ametikoht, ei oma T. Konradi ennistamise küsimuse otsustamisel õiguslikku tähtsust. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Valgamaa halduskohtuniku 25. aprilli 1997. a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 1997. a. otsus kuuluvad tühistamisele. T. Konrad kuulub ennistamisele Puka Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale. 4. ATS § 135 lg. 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Puka Vallavolikogu 23. juuli 1996. a. määrusega kinnitati sotsiaalnõuniku palgaastmeks 24. palgaaste ja palgamääraks 3500 krooni kuus. Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 4 punktiga 6 tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1995. a. määruse nr. 386, mille alusel T. Konradile oli määratud palk, ja kehtestati 1. jaanuarist 1997. a. uus, 35-astmeline palgastmestik. Kuna kohtutele pole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur on Puka valla sotsiaalnõuniku palgamäär (ametipalk) 1997. a., siis saab kohus T. Konradile teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvutamisel aluseks võtta üksnes selle palga, mis määrati T. Konradile 23. juulil 1996. a. T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preem taotles kohtuistungil mõista Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks välja teenistusest sunnitult puudutud aja eest 31 500 krooni. Kohtutoimikus olevatest materjalidest nähtub, et T. Konradil, kes vabastati teenistusest 6. detsembrist 1996. a., oleks õigus saada Puka Vallavalitsuselt teenistusest sunnitult puudutud aja eest märgatavalt suuremat summat kui nõudis tema esindaja. Kohtul puudub aga õigus suurendada esitatud nõuet. Seepärast kuulub rahuldamisele T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preemi kohtuistungil esitatud taotlus mõista Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks välja 31 500 krooni teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kohtuotsuse täitmisega viivitatud iga päeva eest tuleb Puka Vallavalitsusel maksta T. Konradile Puka valla sotsiaalnõuniku praegukehtivat palgamäära (ametipalka). 5. Rahuldamisele kuulub T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preemi poolt kohtuistungil esitatud taotlus mõista Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks välja 3540 krooni tasutud õigusabi eest. Esimese astme kohtu toimikus oleva kaebuse kohaselt on kaebuse lisade hulgas ka riigilõivu tasumise kviitung. Kuna esimese astme kohtu toimikus seda kviitungit ei ole, siis ei saa Riigikohtu halduskolleegium HKS § 69 lg. 1 alusel mõista Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. HKS § 69 lg. 1 alusel kuulub Puka Vallavalitsuselt T. Konradi kasuks väljamõistmisele apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni, mille tasumise kviitung on ringkonnakohtu toimikus. Juhindudes HKS § 20 lg. 1 p.-st 1, §-st 50, § 57 p.-st 4, § 68 lg.-st 3 ja § 69 lg.-st 1, ning ATS § 135 lg.-st 1 ja § 160 lg.-test 3 ja 4, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Tiiu Konradi kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3-80/97 ja Valgamaa halduskohtuniku 25. aprilli 1997. a. otsus haldusasjas nr. 3-17. 3. Tunnistada seadusevastaseks Puka vallavanema 6. detsembri 1996. a. käskkiri nr. 56. 4. Ennistada Tiiu Konrad Puka valla sotsiaalnõuniku ametikohale. 5. Mõista Puka Vallavalitsuselt Tiiu Konradi kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest 31 500 (kolmkümmend üks tuhat viissada) krooni, õigusabi eest 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni ja riigilõiv 10 (kümme) krooni. 6. Tagastada Tiiu Konradile kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub 16. oktoobril 1997. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN