Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-91-97 Allan Aasa süüdistusasjas Krk § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 ning § 17 lg. 6 ja § 207 lg. 1 järgi — RT III, 1997, 30, 308

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. septembril 1997. a. 3-1-1-91-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Allan Aasa süüdistuses Krk § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 ning § 17 lg. 6 ja § 207 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne-Viru Maakohtu 12. märtsi 1997. a. otsusega tunnistati A. Aas süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 ning § 17 lg. 6 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 30 päevamäära ulatuses – 660 krooni. Samuti tunnistati ta süüdi KrK § 207 lg. 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 20 päevamäära ulatuses – 440 krooni. A. Aas mõisteti süüdi selles, et ta koos R. P. ja teise tuvastamata isikuga võttis kaasaaitajana osa kuriteost, mis seisnes 1996. a. jaanuari alguses lukusüdamiku lõhkumise teel K X tn. N asuvasse I. V. korterisse tungimises ning sealt koduelektroonika ja ehete varguses kokku 14 848 krooni väärtuses. A. Aas aitas oma autoga kaaslaste poolt varastatu kuriteokohalt ära toimetada. A. Aas mõisteti süüdi veel selles, et ta 1996. a. jaanuaris omandas ebaseaduslikult tulirelva – 16-kaliibrilise jahipüssi TOZ-63 ja hoidis seda 16. veebruarini 1996. a. oma elukohas K vallas A külas. Samas hoidis ta ka varem ebaseaduslikult muretsetud laskemoona – seitset 12-kaliibrilist jahipüssi padrunit. Apellatsioonprotesti otsuse peale esitas kohtuistungil esinenud Lääne-Viru Prokuratuuri abiprokurör Marge Voogma, kes taotles A. Aasa vargusest osavõtu käsitamist kaastäideviijana ning tema karistamist vabadusekaotusega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 1997. a. otsusega korrigeeriti A. Aasa kuritegudele antud õiguslikku hinnangut KrK § 139 lg. 2 p. 1 väljajätmisega põhjendusel, et ta kuriteole kaasaaitajana ei kuulunud grupi koosseisu. A. Aasale mõisteti KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 ning § 17 lg. 6 järgi karistuseks üks aasta vabadusekaotust ja KrK § 207 lg. 1 järgi kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg. 1 järgi loeti kuritegude kogumi eest karistuseks üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 41 järgi liideti sellele Lääne-Viru Maakohtu 15. novembri 1995. a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osast – 2 aastast 10 kuust ja 16 päevast – üks aasta ja kuus kuud ning lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 45 alusel loeti karistusest kantuks eeluurimisel vahi all viibitud aeg – 20. veebruarist 1996. a. kuni 12. märtsini 1997. a. – üks aasta ja 29 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi üks aasta üksteist kuud ja seitse päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise algust arvestati 13. maist 1997. a. Piiramatu kassatsiooni õigust kasutades on kassatsioonkaebuse esitanud süüdimõistetu A. Aas. Kassaator ei pea endale mõistetud vabadusekaotust õiglaseks ja leiab, et kohus ei arvestanud küllaldaselt ta madalat osavõtuastet ja enesekriitilist suhtumist oma käitumisse. Juhuslikult kuriteolisteks osutunud olukordades oli tal väidetult keeruline orienteeruda, et millestki hoiduda. Ta peab õiglaseks Lääne-Viru Maakohtu poolt kohaldatud rahatrahvi ja taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist karistuse osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on läbivaadatavas kriminaalasjas karistuse mõistmisel arvestanud nii KrK 4. peatükis sätestatud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid kui ka konkreetseid norme ja tulnud põhistatult järeldusele, et varem kohtu poolt kolm korda karistatud isikuna välistas A. Aas ise katseajal uusi kuritegusid toime pannes võimaluse kergemate karistusliikide valikuks. Süü tunnistamist ja kahetsust, samuti kuriteost osavõtu madalamat astet on karistusmäära valikul arvestatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu põhistusega A. Aasa kriminaalõigusliku kohtlemise suhtes ega pea vajalikuks seda korrata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 1997. a. otsus Allan Aasa süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 ning § 17 lg. 6 ja KrK § 207 lg. 1 järgi jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu Allan Aasa kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 16. septembril 1997. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Eerik KERGANDBERG Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER