Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-97-97 K. J. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi — RT III, 1997, 29, 301

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. septembril 1997. a. 3-1-1-97-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. J. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1997. a. otsusega tunnistati K. J. KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi ja teda karistati ühe aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest kaheaastase katseajaga. Sama kohtuotsusega tunnistati veel KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi E. T., kelle osas kohtuotsust ei ole vaidlustatud. Kohtuotsuse järgi tunnistati K. J. süüdi selles, et ta põgenes 2. märtsil 1995. a. P koolist ja tungis 3. märtsil 1995. a. V mk K vallas akna kaudu M. M. elamusse, kust varastas salaja mitmesuguseid esemeid väärtusega 3380 kr. 22. mail 1995. a. tungis K. J. eelneval kokkuleppel koos kahe teise isikuga ukse lõhkumise teel sisse Tallinnas L tee x asuvasse Tallinna xx kooli, tekitades salajase vargusega koolile kahju 25 381 kr. ulatuses. 6. juunil 1995. a. tungis K. J. eelneval kokkuleppel koos nelja isikuga ukse lõhkumise teel sisse Tallinnas K t. x asuvasse P keskusesse, kus salaja varastas videomagnetofone ja SAT-TV vastuvõtusüsteemi, põhjustades vargusega kultuurikeskusele kahju 40 213 kr. ulatuses. Purustuste läbi tekitati varaline kahju 800 kr. Kuriteoga tekitatud kahjust jäi eeluurimisel heastamata 19 850 kr. Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti P koolilt kannatanu M. M. kasuks välja 3380 kr., Tallinna xx. kooli kasuks 25 381 kr. ja P keskuse kasuks 19 850 kr. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas P kooli esindaja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Alp apellatsioonkaebuse, milles taotleti linnakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1997. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas P kooli esindaja vandeadvokaadi vanemabi T. Alp kassatsioonkaebuse. Kaebuses vaidlustatakse kohtualuse K. J. poolt toimepandud kuritegudega tekitatud varalise kahju väljamõistmist P koolilt. Seejuures nenditakse, et P kooli õpilane K. J. oli kuritegude toimepanemise ajal väljunud kooli järelevalve alt kooli tahte vastaselt. Kassaatori väitel on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asunud väärale seisukohale, et ainuüksi põgenemise võimalikkusega P kooli territooriumilt on tõendatud kooli süüline käitumine tegevusetuse näol. Samas ei ole ringkonnakohus arvestanud asjaolu, et vastavalt K. J. ema I. J. ütlustele oli poeg enne kuritegude toimepanemist tema juures. Kodus K. J. haigestus. Alaealise seaduslik esindaja I. J. leppis telefonitsi kokku P kooli esindajaga selles, et ta ise toimetab oma poja K. J. pärast tervenemist tagasi kooli. Samuti ei vasta faktilistele asjaoludele ringkonnakohtu otsuses esitatud järeldused selle kohta, et alaealine K. J. on pannud toime vargused mitme omavolilise lahkumise järel P koolist. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist tsiviilhagi osas. Kassatsioonkaebuse kohta esitas kohtualuse K. J. kaitsja vandeadvokaat Rein Raamets kirjaliku seletuse ja omapoolsed vastuväited. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör kassatsioonkaebust ja taotles Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1997. a. otsuse tühistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, tuvastas: Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub P kooli esindaja T. Alpi kassatsioonkaebuses esitatud väidetega ja nendib, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1997. a. otsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium luges tõendatuks asjaolu, et tsiviilkostjana ei ole P kool tõendanud tsiviilhagejatele kahju tekitamist mitte enda süül, ja mõistis erikoolilt välja M. M. kasuks 3380 kr., Tallinna xx. kooli kasuks 25 381 kr. ja P keskuse kasuks 19 850 kr. Seejuures on kohtuotsuses lähtutud ka P kooli põhimääruse punkti 9 alapunktist 2, mille kohaselt on kooli üks põhiülesannetest kasvandike allutamine pidevale jälgimisele ja pedagoogilisele kontrollile (2. kd. tl. 379), pööramata tähelepanu asjaolule, et põhimäärus on kinnitatud haridusministri 6. veebruari 1997. a. käskkirjaga nr. 28. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidete kummutamisel alusetult viidanud õigusaktile, mis on kinnitatud alles pärast kuritegude toimepanemist erikooli õpilase K. J. poolt. Kassatsioonkaebuses juhitakse põhjendatult tähelepanu sellele, et kohtuotsusest tulenevalt lahkus K. J. korduvalt omavoliliselt koolist ning neil perioodidel pani ta toime vargused 3. märtsil 1995. a. kannatanu M. M. elukohas, 22. mail 1995. a. Tallinna xx. koolis ja 6. juunil 1995. a. P keskuses. Kohtuotsuses viidatud kriminaaltoimiku materjalidest aga nähtub, et need vargused pani K. J. toime erikoolist ühe ja sama põgenemisega seonduvalt (2. kd. tl.-d 243, 383 ja 384). Kohtuotsuses viidatakse K. J. ema I. J. ütlustele, mille järgi oli tema poeg erikooli järelevalve all ja poja koolist põgenemisest sai ta teada alles 1995. a. septembrikuus. Samas on jäetud kõrvale Tallinna Linnakohtu 19. märtsi 1997. a. istungi protokolli täiendus (2. kd. tl. 403 p), milles tsiviilkostja I. J. täpsustab oma ütlusi selle kohta, et sellal, kui poeg oli jooksus, helistas ta kooli ja leppis kooliga kokku, et toob poja ise tagasi, kuid poeg jooksis kodunt ära (2. kd. tl. 401 p). Protokolli täienduse järgi väitis I. J., et pärast põgenemist koolist tuli poeg tema juurde, kuid 1995. a. märtsikuus põgenes ta kodunt. Neid väiteid kinnitades selgitab K. J., et ta põgenes kodunt ära, kui pidi kooli tagasi minema. See oli ajavahemikus 2. märtsist kuni 21. septembrini 1995. a., mil ta oli ema järelevalve all (2. kd. tl. 403 p). Seejuures jääb ebaselgeks, kas K. J. pani kõik tsiviilhagisse puutuvad vargused toime siis, kui ta oli pärast P koolist põgenemist tulnud ema juurde, ja millal leppis I. J. P kooliga telefonitsi kokku poja kooli tagasiviimises. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumiga selles, et kooskõlas ametijuhenditega lasus P koolil otsene kohustus takistada õpilasel loata lahkumist kooli territooriumilt. Kuid samas ei ole alust väita, et kool ei võtnud midagi ette K. J. tagaotsimiseks ja kooli tagasitoimetamiseks. P kool teatas K. J. ja kolme tema kaasõpilase põgenemisest 2. märtsil 1995. a. viivitusteta politseile. 3. märtsil 1995. a. tabasid P kooli töötajad O raudteejaamas kolm põgenenud õpilast, kusjuures K. J.l õnnestus uuesti põgeneda. Erikool oli K. J. tagaotsimisel ühenduses Tallinna Lasnamäe Noorsoopolitseiga, teatades politseile ka tagaotsitava võimaliku asukoha (1. kd. tl.-d 219 ja 221; 2. kd. tl. 383). Riigikohtu kriminaalkolleegium ei jaga seisukohta, mille järgi vabanevad vanemad pärast alaealise paigutamist erikooli igasugusest vanemlikust ja õiguslikust vastutusest. Kui alaealine põgeneb erikoolist ja tuleb oma koju, kusjuures vanem annab koolile lubaduse toimetada õpilane kooli tagasi, on vanem võtnud ta oma vanemliku järelevalve alla. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib kooskõlas TsK § 455 lg.-tega 1 ja 2, et kui alaealine on saanud kohtuostuse tegemise ajaks viieteistkümneaastaseks, vastutab ta tema poolt tekitatud kahju eest üldistel alustel. Kui alaealisel endal ei ole küllaldaselt vara või töötasu, peavad vastavas osas kahju hüvitama tema vanemad või hooldaja, kes ei tõenda oma süü puudumist alaealise poolt kahju tekitamises. Selleks peab vanem tõendama, et alaealine oli tema juures kodus vajaliku järelevalve all ja tema kasvatustöös ei ole vajakajäämisi. Kui vargus pandi toime erikoolist põgenemisel enne, kui alaealine siirdus koju oma vanema järelevalve alla, ja erikool ei suuda tõendada oma süü puudumist alaealise poolt kahju tekitamises, tuleb kaaluda kooli vastutust selle vargusega tekitatud kahju eest. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 2, § 64 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1997. a. otsus K. J. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi tervikuna ja Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1997. a. otsus P koolilt M. M. kasuks 3380 kr., Tallinna xx. kooli kasuks 25 381 kr. ja P keskuse kasuks 19 850 kr. väljamõistmise osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Tsiviilkostja esindaja kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsus jõustub 23. septembril 1997. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP