Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-77-97 D. B. ja R. B. süüdistusasjas KrK § 15 lg. 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 järgi — RT III, 1997, 28, 288

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 12. augustil 1997. a. 3-1-1-77-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi tsiviilkostja erikaebuse kriminaalasjas D. B. ja R. B. süüdistuses KrK § 15 lg. 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu R. B., tsiviilkostja N. B. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu 20. märtsi 1997. a. otsusega tunnistati alaealised D. ja R. B. süüdi selles, et nad 23. juulil 1996. a. eelneval kokkuleppel varguse toimepanemise eesmärgil püüdsid tungida X linnas X tn N-N korterisse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kohtualuste tahtest mitteolenenud põhjustel. Mõne tunni pärast tuli D. B. tagasi, lõi korteri ukse jalaga lahti, kuid ta peeti sündmuskohal kinni. Kohus mõistis D. B. KrK § 15 lg. 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 järgi karistuseks kuus kuud vabadusekaotust ning R. B. KrK § 15 lg. 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 järgi neli kuud vabadusekaotust. KrK § 47 järgi vabastati kohtualused reaalse karistuse kandmisest üheaastase katseajaga. Kohtualustelt ja tsiviilkostjalt mõisteti välja kannatanu A. K. kasuks korteriukse purustamisega tekitatud kahju katteks 1800 krooni. Selle kohtuotsuse vaidlustas tsiviilhagi osas tsiviilkostja N. B., kes leidis, et kannatanu kasuks väljamõistetud summa on liiga suur ja taotles tsiviilhagi summa piiritlemisel oma perekonna materiaalse olukorra arvestamist ning lisanduvalt kohtuotsuse alusel asitõenditena äravõetud tööriistade ja kinnaste tagastamist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 1997. a. otsuses asuti seisukohale, et tsiviilkostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, hagi hind on põhjendatud ja kuriteo toimepaneku vahendite saatus on lahendatud KrMK § 275 lg. 1 p. 10 kohaselt õigesti. Tsiviilkostja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. 20. juunil 1997. a. esitas N. B. kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 22. mai 1997. a. otsuse vaidlustamiseks, kuid kautsjonit ei tasunud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Maarika Kuuse 20. juuni 1997. a. määrusega jäeti sel põhjusel kassatsioonkaebus käiguta. N. B. määrati kautsjoni tasumise tähtajaks 7. juuli 1997. a. Selle määruse on erikaebusega vaidlustanud N. B. apellatsioonikohtule esitatud alustel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu R. B. ning tsiviilkostja N. B., kes selgitasid täiendavalt oma perekonna rasket olukorda, ja Riigiprokuratuuri prokuröri seisukoha -- jätta vaidlustatud määrus muutmata ning erikaebus rahuldamata--, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Maarika Kuuse 20. juuni 1997. a. määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. AKKS § 43 lg. 5 kohaselt vabastatakse kautsjoni tasumisest vahi all viibivad kohtualused ning neile kohtu poolt määratud kaitsjad, riigi- ja omavalitsusasutused, samuti isikud, kellel on õigus tasuta õigusabile. Seda loetelu ei ole Eesti Vabariigi seadusandlusega laiendatud ega mõtestatud selliselt, et materiaalsete raskuste tõttu saaks tsiviilkostjat kriminaalasjas vabastada kautsjoni tasumise kohustusest. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 1, § 65 lg.-st 3, § 71 lg.-st 2, § 72 lg.-st 2 ja § 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Maarika Kuuse 20. juuni 1997. a. määrus D. B. ja R. B. süüdistusasjas jätta muutmata. 2. Tsiviilkostja N. B. erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub 12. augustil 1997 ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP