Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-71-97 T. M. süüdistusasjas KrK § 141 lg. 2 p. 1 järgi — RT III, 1997, 23, 242

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. juunil 1997. a. 3-1-1-71-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. M. süüdistuses Krk § 141 lg. 2 p. 1 järgi. Menetlusoaslisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti T. M. kohtu alla süüdistatuna KrK § 141 lg. 2 p. 1 järgi selles, et tema 10. augustil 1993. a., joobnud olekus, kella 12.00 paiku koos eeluurimisel tuvastamata isikuga Tallinnas X tee N liftis lõi L. J. rusikaga näkku, tekitades talle kerge terviserikkega kehavigastuse ning hõivas avalikult kannatanu käekoti koos selles olnud varaga, tekitades kannatanule materiaalse kahju 760 krooni. Tallinna Linnakohtu 18. märtsi 1997. a. otsusega kvalifitseeriti T. M. kuritegu ümber KrK §141 lg. 1 järgi, teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega ja KrK § 47 alusel vabastati 1 aastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Linnakohus tuli järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, et T. M. röövis L. J. koos teise isikuga. Esitatud apellatsioonkaebuses taotles T. M. kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar linnakohtu otsuse tühistamist kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele ning kohtualuse õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Apellant juhtis tähelepanu kannatanu ütluste ebaobjektiivsusele ja süütuse presumptsiooni põhimõtete eiramisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 18. märtsi 1997. a. otsus ja T. M. mõisteti süüdistuses KrK § 141 lg. 2 p. 1 järgi õigeks. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et kõik kahtlused, mida pole võimalik kõrvaldada, tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Kannatanu võis heauskselt eksida faktis, et kallaletungija oli just T. M. Samas puuduvad teised usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid T. M. süüd. Esitatud kassatsioonprotestis taotleb Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber ringkonnakohtu otsuse tühistamist AKKS § 39 lg. 3 p. 7 alusel sisuliste motiivide puudumise tõttu kohtuotsuses. T. M. kaitsja vandeadvokaat I. Seimar on esitanud kirjalikud vastuväited kassatsioonprotestile, kus palub jätta kassatsioonprotesti rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust, milles toetati protestis sisalduvat taotlust, leidis: Kassatsioonprotest on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMK § 262 lg.-s 2 sätestatule peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. AKKS § 29 lg. 4 kohaselt peab ringkonnakohus kohtuotsuse motiveerivas osas fikseerima enda poolt tuvastatud asjaolud, järeldused kaebuse või protesti põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, ja motiivid, millega on kohus ühed või teised tõendid tagasi lükanud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a. otsusest ei nähtu, miks kohus ei ole arvestanud tunnistaja A. L. ütlustega, mis otseselt kinnitavad kohtualuse süüd. Kuna kohtul tekkisid kahtlused kohtualuse süü tõendatuses, tulnuks A. L. kutsuda kohtuistungile ja tunnistajana üle kuulata. Seda aga kohus ei teinud, eirates KrMK § 19 lg.-s 1 toodud kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab jätkuvalt, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks vaid siis, kui neid ei õnnestu kriminaalmenetluses kõrvaldada. AKKS § 39 lg. 3 p. 7 kohaselt on kohtuotsuses motiivide puudumisel tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega ja see toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 2, § 64 p.-st 2 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a. otsus T. M. süüdistusasjas. 2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 3. Kassatsioonprotest rahuldada. Otsus jõustub 17. juunil 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Jüri ILVEST Peeter VAHER