Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-20-97 V. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi — RT III, 1997, 21, 216

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. mail 1997. a. 3-1-3-20-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti V. K. Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a. otsusega süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati 3 aasta ja 3 kuulise vabadusekaotusega. KrK § 41 lg. 1 alusel liideti osaliselt sellele karistusele Rapla Maakohtu 26. juuni 1995. a. otsusega mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Harju Maakohtu nimetatud otsus jõustus apellatsioonitähtaja möödumisel. Rapla Maakohtu 26. juuni 1995. a. otsusega karistati V. K. KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega ja KrK § 47 alusel vabastati ta 1-aastase katseajaga karistuse kandmisest. Süüdimõistetu V. K. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a. otsuses, leides, et vaatamata otsuses sisalduvale karistuste osalise liitmise põhimõttele KrK § 41 lg. 1 järgi, mõisteti talle lõplik karistus karistuste täies ulatuses liitmise põhimõttel. Avaldaja viitab nii süüdistuskokkuvõtte kui ka Harju Maakohtu otsuse sissejuhatavas osas sisalduvate andmete ebaõigsusele, kuna nende kohaselt on ta karistatud eeltoodud Rapla Maakohtu otsusega 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga. Veel palub avaldaja karistuse kergendamist põhjendusega, et on täielikult aru saanud oma kuritegelikust käitumisest ning on valmis alustama õiguskuulekat elu. Riigikohtu krminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri seletuse, kes taotles avalduse rahuldamist, leidis: Avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kohtuotsus oma sisult peab olema seaduslik, põhjendatud ja motiveeritud, kirjutatud selgelt ja arusaadavalt. Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a. otsuse resolutiivosas on märgitud, et KrMK § 41 lg. 1 alusel liidetakse mõistetud kolme aasta ja kolme kuulisele karistusele osaliselt Rapla Maakohtu 26. juuni 1995. a. otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistusesks mõisteti kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kuna Rapla Maakohtu 26. juuni 1995. a. otsusega mõisteti V. K.le karistuseks kolm kuud vabadusekaotust, on tegelikult liidetud varasem karistus täies ulatuses, mitte osaliselt nagu kohus ise on märkinud. Seega on kohtu konstanteering karistuste liitmise põhimõtte kohta vastuolus tegeliku liitmisega. Lisaks sellele on viidatud valele seadusesättele -- karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi tuleb lähtuda KrK §-s 41 sätestatust, mitte KrMK §-st 41, kus räägitakse tsiviilhagejast. Märgitud vastuolu tõttu ei ole arusaadav, millist printsiipi karistuste liitmisel -- liitmine täies ulatuses või osaliselt -- Harju Maakohus soovis kohaldada ja seda ei ole võimalik otsustada ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumil. Eeltoodust lähtudes tuleb Harju Maakohtu otsus osaliselt tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Asja uuel arutamisel tuleb parandada ka Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a. otsuse sissejuhatavas osas vale viide V. K. varasema karistuse kohta. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 2, § 64 p.-st 2 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a. otsus V. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi lõpliku karistuse mõistmise osas KrK § 41 lg. 1 järgi. 2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. 3. V. K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 27. mail 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP