Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-56-97 Toomas Rebmanni süüdistusasjas KrK § 15 lg. 2 - § 107 lg. 1 järgi — RT III, 20, 211

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. mail 1997. a. 3-1-1-56-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Toomas Rebmanni süüdistuses KrK § 15 lg. 2 -- § 107 lg. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Toomas Rebmann ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. T. Rebmannile oli eeluurimisel esitatud süüdistus selles, et ta 28. juulil 1996. a. kella 01.15 paiku, olles alkoholijoobes Narva-Jõesuus Koidula tn. 1 baaris Navigaator, lõi huligaansel ajendil noaga baarikülastaja G. Pavlovit kolm korda, tekitades talle vasaku käelaba, vasaku abaluu ja näo otsmiku piirkonna lõike-torkehaavad, s.o. kerged terviserikkega kehavigastused. Otsmikule armi tekitanud lõike-torkehaava on hinnatud ka näo inetuks tegevaks rikkeks -- üliraskeks kehavigastuseks KrK § 107 lg. 2 p. 2 järgi. Ida-Viru Maakohtu 16. jaanuari 1997. a. otsusega kvalifitseeriti T. Rebmanni käitumine KrK § 113 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5000 krooni rahatrahvi. Kannatanu G. Pavlov vaidlustas oma apellatsioonkaebuses maakohtu järeldused. Ta ei nõustunud süüdlase tegutsemise huligaanse ajendi välistamisega, kuriteo õigusliku hinnangu ega karistusega. Ringkonnakohtu istungil esinenud Riigiprokuratuuri prokurör S. Gaponenko taotles kohtualuse käitumise kvalifitseerimist KrK § 195 lg. 3 järgi ja temale 2-aastase vabadusekaotuse mõistmist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas oma 21. veebruari 1997. a. otsusega Ida-Viru Maakohtu käsitletava kohtuotsuse. T. Rebmann tunnistati süüdi KrK § 15 lg. 2 ja § 107 lg. 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust KrK § 47 rakendamisega tingimisi 2-aastase katseajaga. Huligaanset motiivi T. Rebmanni käitumises ei lugenud kohus tuvastatuks, samuti KrK § 107 lg. 1 käsitletud tagajärge, kuid loeti tuvastatuks sellise tagajärje tekitamise katse. Karistuse mõistmisel arvestati muuhulgas kuriteo piirdumist katsestaadiumiga. Kassatsioonkaebuses leiab kannatanu G. Pavlov, et T. Rebmanni käitumine tulnuks kvalifitseerida KrK § 195 lg. 3 järgi kuritahtliku huligaansusena, mille käigus kasutati külmrelva. Seepärast taotleb ta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 1997. a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Viru Ringkonnakohtusse uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu seletuse, kes selgitas oma käitumise motiive vastuväitena kannatanu kassatsioonkaebusele ning prokuröri seletuse, kes oli seisukohal, et kuriteole antud õiguslik hinnang vajab tagajärgede ja motiivide täpsustamise kaudu korrigeerimist, leidis: Tõendite hindamise tulemusena on asja arutanud kohtud jõudnud kokkulangevale seisukohale, et T. Rebmanni käitumisel huligaanne ajend puudus. Kuriteole õigusliku hinnangu andmisel on taandutud juhtumi käsitlemisele isikuvastase kuriteona tekkinud tagajärgede hindamise teel. Kohtuarstliku ekspertiisi akti (tl. 7) kohaselt on G. Pavlovile tekitatud kerged kehavigastused, mis põhjustasid üle kuue päeva kestnud terviserikke. Näohaava paranemist peab ekspert võimalikuks operatiivse ravi teel. Lähtuvalt kohtuarstliku ekspertiisi tulemustest ei ole võimalik asuda andmete ebapiisavuse tõttu seisukohale, et tekkinud vigastus kujutab endast näo parandamatut, inetuks tegevat riket -- KrK § 107 lg. 1 dispositsioonis käsitletud ülirasket kehavigastust. Ekslik on aga ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et kehavigastuste paiknemise tõttu tuleb neid lugeda eluohtlikeks nende tekitamise momendil ja seetõttu tuleb kohtualuse tegu kvalifitseerida üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise katsena KrK § 15 lg. 2 -- § 107 lg. 1 järgi. Selline õiguslik hinnang eeldaks üliraskete kehavigastuste tekitamisele suunatud otsest tahtlust, mille kohta kriminaalasjas tõendid puuduvad ja mille esinemist ei ole seetõttu kohtuotsuses motiveeritud. Faktiliselt tekkinud tagajärjele antava hinnangu kaudu on vajalik anda T. Rebmanni käitumisele õiguslik hinnang ja see eeldab asja sisulist arutamist. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 2, § 64 p.-dest 1 ja 3 ning § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 1997. a. otsus T. Rebmanni süüdistusasjas. 2. Kriminaalasi saata Viru Ringkonnakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. 3. Kannatanu G. Pavlovi kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 13. mail 1997. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP