Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-18-97 V. P. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi — RT III, 1997, 20, 209

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. mail 1997. a. 3-1-3-18-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja V. P. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu 17. detsembri 1996. a. otsusega mõisteti V. P. (sündinud 13. novembril 1976. a.) süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati 3-kuulise vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. V. P. tunnistati süüdi salajaste varguste toimepanemises 5. juulil 1991. a., 7. juulil 1991. a. ja 9. juulil 1991. a. Nimetatud kohtuotsus jõustus apellatsioonitähtaja möödumisel. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Narva Linnakohtu 17. detsembri 1996. a. otsuses, taotledes selle otsuse tühistamist ning käesoleva kriminaalasja lõpetamist kuriteokoosseisu, s.t. subjekti puudumise tõttu. Avaldaja põhistab oma avaldust asjaoluga, et V. P.le süüksarvatud kuritegude toimepanemise ajal, s.o. juulis 1991, oli kohtualune 14-aastane ning vastavalt sel ajal kehtinud ENSV Kriminaalkoodeksi § 10 lg.-le 2 kuulus ta kriminaalvatutusele. Samas prokurör selgitab, et kuna 1. juunil 1992. a. kehtima hakanud kriminaalkoodeksi § 10 lg. 1 kohaselt kuulus kriminaalvastutusele isik, kes on enne kuriteo toimepanemist saanud 15-aastaseks, tulnuks kriminaalasi V. P. suhtes kuriteo koosseisu, s.o. subjekti puudumise tõttu lõpetada. Antud juhul tulnuks V. P. Narva Linnakohtu poolt eeltoodud alustel õigeks mõista. Avaldaja leiab, et kuigi alates 11. märtsist 1994. a. on KrK § 139 lg. 2 järgi võimalik kriminaalvastutusele võtta isikuid alates 13-ndast eluaastast, on V. P. seisundit kergendav olukord kohaldatav ka tagantjärele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja matrjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes taotles avalduse rahuldamist ning V. P. suhtes kriminalasja lõpetamist, leidis: KrK § 6 lg. 2 sätestab, et seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse, on tagasiulatuv jõud. V. P. anti õiguspäraselt kohtu alla 3. jaanuaril 1992. a., sest sel ajal kehtinud ENSV KrK § 10 kohaselt algas talle inkrimineeritud tegude eest kriminaalvastutus 14-astaselt. Kui aga seadusandja kehtestas 1. juunil 1992. a. kehtima hakanud kriminaalkoodeksis kriminaalvastutuse eaks 15 aastat, tulnuks kohtul seda normi kohaldada tagasiulatuvalt ka V. P. suhtes. Menetluslikult tähendab see, et kohus pidi kohaldama KrPK § 5 lg. 2 sätteid. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMK § 5 lg.-st 2, AKKS § 63 p.-st 3, § 64 p.-dest 2 ja 3 ning § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Narva Linnakohtu otsus 17. detsembrist 1996. a. V. P. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi ning mõista ta õigeks seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 7. mail 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Jüri ILVEST Jüri RÄTSEP