Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-52-97 P. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 2, 3 järgi — RT III, 1997, 20, 206

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. mail 1997. a. 3-1-1-52-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 2, 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. K. mõisteti süüdi Harju Maakohtu 12. novembri 1996. a. otsusega KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi ja karistati ühe aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega, millele liideti KrK § 40 lg. 3 alusel Tallinna Linnakohtu 18. märtsi 1996. a. otsusega mõistetud karistus. Kohus luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud ja 17 päeva kinnises vanglas. P. K. tunnistati süüdi kahes varguse episoodis, mis ta oli toime pannud 2. märtsil 1995. a. ja 17. aprillil 1995. a. Harju maakonnas Keilas. Süüdimõistetu esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles ta taotles määrata karistuse kandmise aja alguseks tema vahi alla võtmise kuupäev 29. mai 1995. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a. otsusega täpsustati Harju Maakohtu 12. novembri 1996. a. otsuse resolutiivosa ja P. K. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks loeti 30. mai 1995. a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas P. K. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb temale mõistetud ärakandmisele kuuluvast karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva. Samuti taotleb ta Riigikohtult kergemat karistust, kusjuures karistuse mõistmisel palub ta arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ning karistusaja lõpu kuupäevaks lugeda 14. aprill 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud, kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kelle arvates kaebus ei kuulu rahuldamisele, leidis: Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 1995. a. otsusega mõisteti P. K.le KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 29. mai 1995. a. ja karistuse kandmise ajast arvati maha vahi all viibitud aeg 19. juulist 1993. a. kuni 16. novembrini 1994. a. Seega jäi P. K. ärakandmata karistuseks 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust. 18. märtsi 1996. a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti P. K. süüdi KrK § 140 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi ja karistati üheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Juhindudes KrK § 41 lg.-st 1, liitis kohus mõistetud karistuse täies ulatuses P. K.le Tallinna Linnakohtu poolt 16. oktoobri 1995. a. otsusega mõistetud vabaduskaotusliku karistuse kandmata osale. Kohus arvestas, et P. K. on kinni peetud 30. maist 1995. a. ja luges lõplikuks karistuseks 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust. Nimetatud kohtulahendi peale P. K. apellatsioonkaebust ei esitanud. Riigikohus märgib, et karistuste liitmisel tegi linnakohus vea. Süüksarvatud kuriteo -- avaliku varguse -- pani P. K. toime 29. novembril 1994. a., seega enne 16. oktoobri 1995. a. süüdimõistvat kohtuotsust. Kuna tegemist on hiljem tuvastatud kuritegude kogumiga, oleks pidanud Tallinna Linnakohus karistuste liitmisel juhinduma KrK § 40 lg. 3 sätetest. Lähtudes kohtuotsuse tekstist nähtub, et ärakandmata karistusele 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust liideti 1 aasta vabadusekaotust. Järelikult P. K.le oli võimalik mõista lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust ning karistuse kandmine pidi algama eelmises kohtuotsuses märgitud kuupäevast, s.o. 29. maist 1995. a. 12. novembril 1996. a. tunnistati P. K. süüdi Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg. 2 p.-de 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Mõlemad vargused olid toime pandud enne 16. oktoobri 1995. a. süüdimõistvat kohtuotsust, vastavalt 2. märtsil 1995. a. ja 17. aprillil 1995. a. Seega on antud juhul tegemist kuritegude hiljem tuvastatud üheliigilise konkurentsiga, s.t. kuritegude toimepanemisega raskendavatel asjaoludel, mida kohus esimese otsuse tegemisel ei saanud arvestada. Enne 18. detsembri 1996. a. redaktsiooni kehtestamist ei olnud hiljem tuvastatud üheliigilise konkurentsi korral KrK § 40 lg. 3 kohaldatav. Harju Maakohus on aga liitnud KrK § 40 lg. 3 alusel Tallinna Linnakohtu poolt 18. märtsil 1996. a. mõistetud karistuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud ja 17 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 12. november 1996. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on jätnud Harju Maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes ainult täpsustuse karistuse kandmise aja alguse osas, lugedes selleks 30. mai 1995. a. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on loetud 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et põhimõtteliselt on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium otsustanud õigesti lugeda karistuse kandmise aja alguse kuupäevaks eelmises kohtuotsuses märgitud kuupäeva, kuid kuna kõik kuriteod olid toime pandud enne 16. oktoobri 1995. a. otsusega süüdimõistmist, siis tuleb lähtuda selles otsuses fikseeritud kuupäevast, s.o. 29. maist 1995. a. Ringkonnakohus on aga seadusliku aluseta soostunud maakohtu poolt KrK § 40 lg. 3 sätete kohaldamisega üheliigiliste kuritegude kohta mõistetud karistuste liitmisel. Samas Riigikohus tõdeb, et ringkonnakohtul puudus võimalus parandada Tallinna Linnakohtu 18. märtsi 1996. a. jõustunud kohtuotsuses tehtud viga lõpliku karistuse osas, mis kandus edasi Harju Maakohtu 12. novembri 1996. a. otsusesse. Seetõttu teeb Riigikohus ise uue otsuse, raskendamata samas süüdimõistetu olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 3, 64 p.-st 3 ja 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a. ja Harju Maakohtu 12. novembri 1996. a. otsused P. K.le mõistetud lõpliku karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas. 2. Lugeda P. K.le lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 1 (üks) päev vabadusekaotust kinnises vanglas. 3. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 29. mai 1995. a. 4. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata. 5. P. K. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 6. mail 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Herbert LINDMÄE Peeter VAHER