Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-49-97 V. L. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi — RT III, 1997, 17, 177

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. aprillil 1997. a. 3-1-1-49-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. L. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. V. L. tunnistati Lääne-Viru Maakohtu 14. jaanuari 1997. a. otsusega süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 järgi ning teda karistati kolmekuulise vabadusekaotusega noortevanglas. V. L. tunnistati süüdi selles, et ta 23. septembril 1996. a. koos lapseealise S. V. tungis ukseriivi avamise ja võtmega ukseluku avamise teel Lääne-Virumaal R. vallas N. külas asuvasse ja V. V.-le kuuluvasse majja, kust varastas salaja majaomanikule kuuluvat vara 1115 kr. ulatuses. Nii V. L. kaitsja apellatsioonkaebuses kui ka apellatsioonprotestis taotleti V. L. tingimuslikku vabastamist karistusest. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a. otsusega tühistati osaliselt Lääne-Viru Maakohtu 14. jaanuari 1997. a. otsus. V. L. tunnistati süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi, talle mõisteti karistuseks kolmekuuline vabadusekaotus, KrK § 47 lg. 1 alusel vabastati ta üheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ning KrK § 47 lg. 3 alusel kohustati teda jätkama õpinguid Puiatu Erikoolis. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a. otsuses on rõhutatud, et kuna V. L. pani varguse toime koos kuriteo subjektiks mitteoleva lapseaealisega, siis ei saa tema tegu kvalifitseerida KrK § 139 lg. 2 p. 1 järgi. Kassatsioonprotestis taotleb riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a. otsuse tühistamist osas, millega ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks kvalifitseerida V. L. käitumist KrK § 139 lg. 2 p. 1 järgi. Prokurör loeb põhjendatuks sellist kohtupraktikat, mille kohaselt gruppi saab moodustada ka isik, kes kriminaalõiguse mõttes ei saa olla kuriteo subjekt. Prokurör loeb põhjendamatuks arusaama, et kuriteo toimepanemine koos kuriteo subjektiks mitteoleva isikuga ei ole vastutust raskendav asjaolu, kui on selge, et üksi tegutsedes poleks isik saanud kuritegu toime panna. Prokurör möönab siiski, et tema seisukoht võib olla ekslik, kuid vajaks sel juhul argumenteeritud kummutamist. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse tõepoolest lühidalt ja pikemalt motiveerimata, miks V. L. tegu ei saa olla kvalifitseeritav KrK § 139 lg. 2 p. 1 järgi: sellepärast, et S. V. ei ole kuriteo subjekt. Seda, miks lapseealine ei ole kuriteo subjekt, ei ole kohtuotsuses põhjust pikemalt põhjendada. Seega saab põhimõtteliselt õiguslikult püstitada üksnes küsimuse sellest, kas isik, kes ei ole kuriteo subjekt, saab kuuluda isikute gruppi KrK § 139 lg. 2 p. 1 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhimõttelist seisukohta, et kriminaalõiguse mõttes saab isikute grupist rääkida vaid siis ja niivõrd, kui ja kuivõrd on kõik selle liikmed käsitatavad iseseisvate kuriteo subjektidena. Tulenevalt viimatiöeldust ei saa V. L. koostoime kuriteo toimepanemisel lapseealise S. V.-ga olla käsitatav kuriteo toimepanemisena kurjategijate grupi poolt. Kassaatoriga tuleb nõustuda selles, et kuriteo toimepanemine koostoimes lapseealisega võib olla iseseisvaks kvalifitseerivaks asjaoluks, kuid seda vaid juhul, kui seadusandja seda vajalikuks peab. Mingil juhul ei saa aga pragmaatilised kaalutlused olla aluseks kriminalõiguse põhimõistete sellisele sisustamisele, mis ei ole kooskõlas kriminaalseaduse mõttega. Samas peab aga Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemist kaastoimes isikuga, kes ei ole kuriteo subjekt, võib kohus arvestada karistuse mõistmisel kuriteo laadi iseloomustades. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Jätta kassatsioonprotest rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1997. a. otsus V. L. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi muutmata. Riigikohtu otsus jõustub 29. aprillil 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP