Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-47-97 J. B. süüdistusasjas KrK § 17 lg. 6 ja § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2 järgi ning J. M. süüdistusasjas KrK § 142 lg. 2 p.-de 1, 3 ja 4

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. aprillil 1997. a. 3-1-1-47-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. B. süüdistuses KrK § 17 lg. 6 ja § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2 järgi ning J. M. süüdistuses KrK § 142 lg. 2 p.-de 1, 3 ja 4; § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2; § 195 lg. 3; § 188 ja § 207 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. J. M. oli antud kohtu alla süüdistatuna: 1) KrK § 141 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 5 järgi selles, et ta 3. juulil 1995. a. I.-V. maakonnas I. vallas E. külas eelneval kokkuleppel ja seni kindlakstegemata isikutega nõudis M. K.-lt teda füüsilise vägivallaga ähvardades 10 000 krooni. M. K. keeldumisel peksis J. M. teda koos seni kindlakstegemata isikutega, tekitades M. K.-le kerged terviserikkega kehavigastused. KrK § 141 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 5 järgi süüdistatuna anti J. M. kohtu alla süüdistatuna ka selles, et ta 1995. a. oktoobris koos seni tuvastamata isikutega, ähvardades O. I.-d füüsilise vägivallaga, võttis temalt ära jope, passi jm. esemeid, tekitades sellega kahju 3050 kr. ulatuses ning sundis ähvardusega O. I.-d kirjutama 4 volikirja tema sõiduauto Opel Rekord kasutamiseks, samuti koostama ja allkirjastama võlakirja, mille kohaselt O. I, pidi 1. maiks 1995. a. tagastama 10 000 USA dollari suuruse võla. 2) KrK § 142 lg. 2 p. 3 järgi selles, et ta 1995. a. juunis I.-V. maakonnas I. vallas E. külas eelneval kokkuleppel ja koos seni kindlakstegemata isikutega nõudis füüsilise vägivalla ja maja mahapõletamisega ähvardades M. K.-lt 10 000 kr. põhjendusega, et soovib seda tagastada M. K. võlausaldajale R. K.-le. 3) KrK § 142 lg. 3 p. 3 järgi selles, et ta 1995. a. maist kuni 1995. a. septembrini koos seni kindlakstegemata isikutega ja kaaskohtualuse J. B. kaasaaitamisel pani korduvalt toime väljapressimisi, mille tagajärjel oli O. I. sunnitud neile maksma mais 3500 kr., juunis 3000 kr., juulis 3000 kr., augustis 3500 kr. ning septembris 3600 kr. Sama aasta augustis pakkus ta koos eelnimetatud isikutega O. I.-le näilist kaitset ühe kuritegeliku grupi kallaletungi eest ning nõudis selle teene eest 1000 USA dollari maksmist. 4) KrK § 143 lg. 3 p. 1 järgi selles, et ta 1995. a. mais koos seni tuvastamata isikutega laenas O. I.-lt kaheks päevaks viimase mobiiltelefoni, kuid jättis selle kannatanule tagastamata ning tekitas olukorra, et O. I. pidi tasuma nelja kuu arved seoses J. M. poolt telefoni kasutamisega. 5) KrK § 195 lg. 3 järgi selles, et ta 1995. a. septembris koos seni tuvastamata isikutega V, T. tänaval maja nr C lähedal vastastikuse arusaamatuse käigus võtsid välja püstolid, suunasid need O. I. abikaasale ja lastele, sõimasid ja lubasid O. I. tappa, kui ta ei täida nende nõudmisi. 6) KrK § 207 lg. 1 järgi selles, et tema kinnipidamisele 25. oktoobril 1995. a. järgnenud korteri läbiotsimisel võeti temalt ära suur hulk relvi ja laskemoona, mille omamiseks ning hoidmiseks puudus tal luba. 7) KrK § 2071 lg. 3 järgi selles, et ta 3. juulil 1995. a. I.-V. maakonnas I. vallas E. külas eelneval kokkuleppel ja koos seni kindlakstegemata isikutega, võttis M. K.-lt ära ja omastas ametirelva -- püstoli PM nr. 3089 väärtusega 2000 kr. ning 16 padrunit koguväärtusega 48 kr. J. B. oli kohtu alla antud süüdistatuna KrK § 17 lg. 6 ja § 142 lg. 3 p. 3 järgi selles, et ta alates 1995 maist kuni juulini aitas kaasa J. M. ja seni tuvastamata isikutel toime panna O. I. suhtes väljapressimisi. Ida-Viru Maakohtu 6. septembri 1996. a. otsusega mõisteti J. M. süüdistuses KrK § 142 lg. 3 p. 3; § 143 lg. 3 p. 1; § 141 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 5 ning § 195 lg. 3 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohtu sama otsusega tunnistati J. M. süüdi KrK § 188 ja KrK § 207 lg. 1 järgi ning karistati kummagi kuriteo eest vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg. 1 alusel, liites mõistetud karistused osaliselt, mõisteti J. M.-le lõplikuks karistuseks üks aasta ja kümme kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. J. B. mõisteti süüdistuses KrK § 17 lg. 6 ja § 142 lg. 3 p. 3 järgi õigeks tõendamatuse tõttu. Olles kannatanu O. I. apellatsioonkaebuse alusel apellatsioonikorras arutanud kriminaalasja, tühistas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 10. jaanuari 1997. a. otsusega Ida-Viru Maakohtu 6. septembri 1996. a. otsuse J. M. süüditunnistamises KrK § 188 ja § 207 lg. 1 järgi ning J. B. õigeksmõistmises KrK § 17 lg. 6 ja § 142 lg. 3 p. 3 järgi. Nimetatud ringkonnakohtu otsusega tunnistati J. M. süüdi KrK § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2 järgi ja karistati kaheaastase vabadusekaotusega; § 142 lg. 2 p.-de 1, 3 ja 4 järgi ja karistati kolmeaastase vabadusekaotusega; § 195 lg. 3 järgi ja karistati kolmeaastase vabadusekaotusega ning KrK 188 järgi ja karistati kolmekuulise arestiga. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg. 1 alusel mõisteti J. M.-le viis aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. J. B. tunnistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 10. jaanuari 1997. a. otsusega süüdi KrK § 17 lg. 6 ja § 143 lg. 2 p.-de 1 ja 2 järgi, karistati ühe aasta ja kuue kuulise vabadusekaotusega ning vabastati KrK § 47 alusel üheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetud J. B. ja J. M.. J. B. leiab, et ringkonnakohtu järeldused ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele ja taotleb kriminaalasjas menetluse lõpetamist. Kassaator ei eita, et vahendas O. I. ja J. M. vahelisi kontakte, kuid rõhutab, et kohtute poolt tuvastatu kohaselt taotles neid kontakte kannatanu O. I.. J. B. osutab ka sellele, et ringkonnakohtus taotles prokurör tema suhtes tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse muutmata jätmist. J. M. kassatsioonkaebuses vaidlustatakse süü tõendatust ringkonnakohtu poolt, kinnitatakse, et kogu süüdistus on fabritseeritud ning taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Ida-Viru Maakohtu 6. septembri 1996. a. otsuse jõustamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmatajätmist, leidis: Süüdimõistetute kassatsioonkaebused on põhjendamatud, ei kuulu rahuldamisele ja ainuüksi neist kaebustest lähtuvalt tuleks Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 1997. a. otsus jätta muutmata. Samas, kooskõlas AKKS § 49 lg.-s 3 sätestatuga peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida järgmist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 1997. a. otsuse resolutiivosa üksikud punktid on omavahelises vastuolus, samuti ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa tervikuna kirjeldav-motiveerivas osas tuvastatule. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 1997. a. otsuse resolutiivosa esimese punktiga on tühistatud Ida-Viru Maakohtu 6. septembri 1996. a. otsus J. M. süüditunnistamises KrK § 188 ja § 207 lg. 1 järgi, kuigi ringkonnakohtu nimetatud otsuse kirjeldav-motiveerivast osast ei nähtu ringkonnakohtu sellekohast tahet. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on 10. jaanuari 1997. a. otsuse resolutiivosa kolmanda punktiga J. M.-le KrK § 188 järgi mõistnud karistuseks kolm kuud aresti, kuigi ringkonnakohtu nimetatud otsuse resolutiivosast nähtuvalt ei ole J. M. selles süüdistuses üldse süüdi tunnistatud. Arvestades ülakirjeldatut ja juhindudes AKKS § 29 lg.-st 6, § 39 lg.-st 4, § 63 p.-st 2, § 64 p.-st 2 ja § 65 lg.-st 3 ning KrMK § 275 lg.-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 10. jaanuari 1997. a. otsus J. M. ja J. B. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi samale kohtule apellatsiooni korras uueks arutamiseks. 2. Süüdimõistetute kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 22. aprillil 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP