Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-38-97 Einar Tasku süüdistusasjas KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3, 4, § 128 lg. 1 ja § 207 lg. 3 p. 2 järgi, Mihhail Kotomini süüdistusasjas KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3, 4 ja § 207 lg. 3 p. 2 järgi ning A. J-i süüdistusasjas KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3 ja 4 järgi — RT III, 1997, 16, 163

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. aprillil 1997. a. 3-1-1-38-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja Einar Tasku süüdistuses KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3, 4, § 128 lg. 1 ja § 207 lg. 3 p. 2 järgi; Mihhail Kotomini süüdistuses KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3, 4 ja § 207 lg. 3 p. 2 järgi ning A. J-i süüdistuses KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3 ja 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 3. detsembri 1996. a. otsusega: 1. Tunnistati E. Tasku süüdi KrK § 128 lg. 1 järgi ja karistati arestiga kolmeks kuuks, KrK § 207 lg. 3 p. 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks ja KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3 ja 4 järgi ning karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 lg. 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks neli aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 2. Tunnistati M. Kotomin süüdi KrK § 207 lg. 3 p. 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks ning KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3 ja 4 järgi ning karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 lg. 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks neli aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 3. Tunnistati A. J. süüdi KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3 ja 4 järgi ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks kinnises vanglas. KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3 ja 4 järgi tunnistati E. Tasku ja M. Kotomin süüdi selles, et nad kolmel korral, 24.11.1995. a., 25.11.1995. a. ja 29.11.1995. a. Tallinnas K turul eelneval kokkuleppel ja koos, ähvardades kasutada vägivalda nõudsid A. N-ilt raha üleandmist esimesel korral 2000 USA dollarit, teisel korral 4000 krooni ja kolmandal korral 2000 krooni, mille järel saidki temalt kokku 3930 krooni. Nimetatud väljapressimistes esitati süüdistus ja anti kohtu alla ka A. J., kuid Tallinna Linnakohus leidis, et A. J-i süü ei ole tõendatud. E. Tasku, M. Kotomin ja A. J. tunnistati süüdi selles, et nad 28.11.1995. a. Tallinnas X tn. Y korteris eelneval kokkuleppel ja koos ähvardades kasutada vägivalda nõudsid V. V-lt 15 000 krooni raha üleandmist. KrK § 207 lg. 3 p. 2 järgi tunnistati E. Tasku ja M. Kotomin süüdi selles, et nad 1995. a. novembrikuu alguses omandasid ebaseaduslikult koos püstoli TT ja püstoli Brauning padruneid 7 tükki, milliseid hoidsid ühiselt Tallinnas K tn. korteris ning kandsid endaga kaasas kinnipidamiseni 29. novembril 1995. a., kusjuures andsid perioodiliselt tulirelva ja laskemoona teineteisele. KrK § 128 lg. 1 järgi tunnistati E. Tasku süüdi selles, et ta 28. novembril 1995. a. Tallinnas P tn. X korteris ähvardas laetud püstoliga TT sihtides tappa V. K. Tallinna Linnakohtu 3. detsembri 1996. a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused E. Tasku, M. Kotomin ja A. J. ning apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör N. Lebed. A. J. taotles enda õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. E. Tasku taotles relva ja laskemoona osas kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 207 lg. 1 järgi ning kergema karistuse mõistmist. M. Kotomin taotles enda õigeksmõistmist väljapressimise süüdistuses süü tõendamatuse tõttu, süüdistuse KrK § 207 lg. 3 p. 2 järgi ümberkvalifitseerimist KrK § 207 lg. 1 järgi ning kergema karistuse mõistmist. Apellatsioonprotestis taotleti linnakohtu otsuse osalist tühistamist ja A. J-i süüditunnistamist A. N-ilt raha väljapressimises ning kõigi süüdimõistetute rangemat karistamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1997. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 3. detsembri 1996. a. otsus osaliselt alljärgnevalt: 1. E. Tasku ja M. Kotomini süüdimõistmises KrK § 207 lg. 3 p. 2 järgi, tunnistades nad süüdi KrK § 207 lg. 1 järgi, jättes mõistetud karistused muutmata. 2. A. J-ile mõistetud karistuse osas, mõistes talle karistuseks KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3 ja 4 järgi kaks aastat vabadusekaotust. 3. E. Taskule mõistetud karistuste osas, mõistes talle KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3 ja 4 järgi karistuseks neli aastat ja kuus kuud vabadusekaotust ja KrK § 40 lg. 1 alusel lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest viis aastat vabadusekaotust. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et E. Tasku, M. Kotomini ja A. J-i teod A. N-ilt raha väljapressimisel kandsid vastastikku kooskõlastatud iseloomu ja neil oli ühine eesmärk saada kannatanult ebaseaduslikult raha, st. tegutseti eelneval kokkuleppel. Kriminaalkolleegium leidis veel seda, et kuna kuritegu KrK § 207 järgi leidis aset enne 1. jaanuari 1996. a., mil puudus lõige 3 järgi ettenähtud kuriteokoosseis, tuleb toimepandu kvalifitseerida KrK § 207 lg. 1 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1997. a. otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. J., E. Tasku ja M. Kotomin ning A. J-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raul Markus. Süüdimõistetud oma kassatsioonkaebustes kordavad apellatsioonkaebustes esitatud taotlusi. A. J-i kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist A. J-i süüdimõistmise osas KrK § 142 lg. 2 p.-de 2, 3 ja 4 järgi süü tõendamatuse tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist, leidis: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1997. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kõik kassaatorid kordavad juba apellatsioonkaebustes esitatud väiteid, mis on aga ümber lükatud ja millele on vastatud esimese ja teise astme kohtuotsustes. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et kannatanu A. N-i suhtes toime pandud väljapressimine sooritati eelneval kokkuleppel kõigi kolme kohtualuse poolt. Süüdimõistetute kriminaalõiguslik kohtlemine on kooskõlas asjas tuvastatud tehiolude ja süüdlaste isikuid iseloomustavate andmetega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu otsuse osalisel muutmisel jätta kordamata oma järelduste põhjendamisel need esimese astme kohtu põhjendused, millega ta nõustub. Küll aga peab ringkonnakohus motiveerima esimese astme kohtu otsuses tehtud muudatused. Seda on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium käesolevas asjas ka teinud. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1997. a. otsus Einar Tasku, Mihhail Kotomini ja A. J-i süüdistusasjas jätta muutmata. 2. Einar Tasku, Mihhail Kotomini, A. J-i ja viimase kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Otsus jõustub 8. aprillil 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP