Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Audentes Ülikooli riikliku koolitustellimuse leping — RTL, 129, 1991

Tartu, 20. september 2004. a nr 10-5/1120 Käesolev riikliku koolitustellimuse leping (edaspidi leping) on sõlmitud 20. septembril 2004. aastal Tartus. Haridus- ja Teadusministeerium, kes tegutseb Eesti Vabariigi nimel, (edaspidi ministeerium) minister Toivo Maimets’a isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning Audentes Ülikool (edaspidi ülikool) rektor Peeter Kross’i isikus, kes tegutseb seaduse alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), tuginedes «Ülikooliseaduse» § 131 lõikele 1 ja ülikooli ettepanekule, ministeeriumi ja Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vahelistele riikliku koolitustellimuse lepingutele, sõlmitud 18.04.2000. a, 16.04.2001. a ja 09.10.2002. a ning nende alusel Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis riikliku koolitustellimuse kohtadel õppinud ja 01.09.2003 Audentese Ülikooli vastu võetud üliõpilastele; samuti toetudes «Ülikooliseaduse» § 121 lõike 5 põhimõttele, mille kohaselt tagatakse ülikooli lõpetamise korral koostöös ministeeriumiga üliõpilastele võimalus jätkata õpinguid teises ülikoolis ning § 131 lõikele 2 sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU DOKUMENDID 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal ja/või pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 1.2. Lepingule lisatakse sõlmimisel järgmine lisa: 1.2.1. Lisa 1 – 2004. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele. 2. LEPINGU EESMÄRK JA ESE 2.1. Lepingu eesmärk on määratleda poolte õigused ja kohustused ministeeriumilt riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile ja selle täitmisel. 2.2. Lepingu esemeks on ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus bakalaureuseõppe lõpetajatele. 3. POOLTE KOHUSTUSED LEPINGU TÄITMISEL 3.1. Ülikool kohustub: 3.2. looma lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks bakalaureuseõppe õppekohad akrediteeritud õppekaval; 3.2.1. tagama riikliku koolitustellimuse õppekohtadel õppimise võimaluse lisas 1 nimetatud üliõpilastele kuni bakalaureuseõppe õppekava nominaalkestuse lõpuni; 3.2.2. mitte muutma õppekava struktuuri (välja arvatud juhul, kui see parandab õppe kvaliteeti) ning langetama õppekava alusel läbiviidava õppe kvaliteeti ja teiste ülikooli normdokumentidega kehtestatud nõudeid lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohal õppivatele üliõpilastele; 3.2.3. tagama õppekava ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli aluseks nende suhtes positiivsete akrediteerimisotsuste tegemisel ning arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks; 3.2.4. mitte nõudma riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal esmakordselt õppivatelt üliõpilastelt täiendavat õppeteenustasu (tasu üliõpilase õpetamiseks tehtavate otseste ja kaudsete kulude katteks) õppekava mahu ulatuses nominaalse õppeaja jooksul. 3.3. Ministeerium kohustub: 3.3.1. finantseerima lepingu lisa(de)s määratud lõpetajate arvule vastava arvu õppekohti vastava õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppe nominaalkestuse jooksul «Ülikooliseaduses» ning käesolevas lepingus ettenähtud alustel ja korras. 4. LEPINGU ALUSEL RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE TÄITMISEKS MOODUSTATUD ÕPPEKOHTADE FINANTSEERIMINE JA ÕPPE NOMINAALKESTUS 4.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohti finantseeritakse vastava õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nominaalse õppeaja jooksul igal aastal summas, mis leitakse lepingu lisa(de)s ettenähtud lõpetajate arvu ja õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale kehtestatud koefitsiendi ning õppetasemele vastava õppekoha baasmaksumuse korrutisena. Lõpetamise aastal on finantseerimise maht 2/3 aastasummast. 5. ÕPPEKOHA BAASMAKSUMUS JA ÕPPEVALDKONNA KOEFITSIENDID 5.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ja õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.2. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi. Üliõpilase õpetamiseks tehtavate kulutuste hulka arvatakse kõik otsesed kulutused õppetööle (õppejõudude ja abipersonali tööjõukulud, jooksvad kulutused õppevahenditele jms), samuti kaudsed kulutused administratsiooni ja tugiteenistuste ülalpidamiseks ning õppetööga otseselt ja kaudselt seotud ruumide ja seadmete jooksvate kulude katteks. 6. RIIGIEELARVEST RAHA ERALDAMISE KORD 6.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud raha eraldatakse ülikoolile ministeeriumi eelarve kaudu järgmiselt: 6.1.1. 2004. aastal lepingu lisas 1 veerus 9 nimetatud summa, mis moodustab 2/3 õppekoha arvestuslikust maksumusest 2003/2004 õppeaaasta eest ning 1/3 õppekoha arvestuslikust maksumusest 2004/2005 õppeaasta eest, kandma üle ülikooli arveldusarvele hiljemalt 10 päeva jooksul arvates lepingu või selle lisa sõlmimisest; 6.1.2. igal järgneval aastal 2/3 ulatuses vastava õppeaasta õppekohtade arvestuslikust maksumusest hiljemalt 15. veebruariks ning 6.1.3. 1/3 ulatuses vastava õppeaasta õppekohtade arvestuslikust maksumusest hiljemalt 15. novembriks. 7. TEATED 7.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. Teate peab esitama selleks volitatud isik. 7.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 7.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 7.2.2. teade on saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 7.2.3. teate kättesaamist on võimalik muul viisil kontrollida. 7.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektroonilise posti teel. 8. VASTUTUS 8.1. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. 8.2. Pool ei vastuta teise poole ees ning ei kanna kohustust hüvitada tekkinud kahju, kui lepingu mittekohane täitmine tuleneb teise poole lepingu mittekohasest täitmisest või kui see on tingitud vääramatust jõust. 9. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD 9.1. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise, muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Tartu Halduskohtus. 10. LEPINGU JA SELLE LISADE MUUTMINE JA TÄIENDAMINE 10.1. Lepingu ja selle lisade muutmine või täiendamine toimub ainult ministeeriumi ja ülikooli kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused on kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla ministeeriumi ja ülikooli selleks volitatud isikud. 10.2. Kui üks pool esitab teisele poolele lepingu või selle lisade muutmiseks kirjaliku ettepaneku, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama kahekümne (20) tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. 11. VÄÄRAMATU JÕUD 11.1. Pooled vabanevad vastutusest lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, mis antud olukorras olid vältimatud ja/või poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, liiklus- ja ilmastikuolud jm loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mida rahvusvaheline praktika tunnustab vääramatu jõuna. 11.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva võimaliku kahju tekkimise vältimiseks. 11.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb leping aja võrra, mille jooksul pooled ei saanud vääramatu jõu tõttu oma kohustusi täita. 12. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG JA ÜLESÜTLEMINE 12.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 12.2. Lepingu lõpetamisel kohustuvad pooled täitma lepingujärgsed kohustused lepingu lisades fikseeritud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade osas. 12.3. Lepingu poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on lepingulist kohustust rikkunud ega ole rikkumise kõrvaldamiseks antud kolmekümne (30) päevase tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. 12.4. Ministeerium ja ülikool võivad lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 13. LÕPPSÄTTED 13.1. Käesoleva lepinguga seotud küsimuste lahendamiseks nimetavad pooled oma kontaktisikud. 13.2. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad ministeerium ja ülikool Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes (2) eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks (1) eksemplar. 14. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD 14.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu telefon: 735 0212 faks: 735 0220 kontaktisik: kõrghariduse talituse juhataja 14.2. Ülikool: Audentes Ülikool reg nr: 10306970 aadress: Tondi 84, 11316 Tallinn telefon: 699 6555 faks: 699 6600 kontaktisik: Merle Varendi e-post: merle.varendi@audentes.ee ak: 221001197160 Hansapank Minister Rektor .......................... .......................... Toivo Maimets Peeter Kross Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Audentese Ülikooli vahel 20. septembril 2004. a sõlmitud 2004. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 1 2004. AASTAL MINISTEERIUMI POOLT ESITATAV RIIKLIK KOOLITUSTELLIMUS ÜLIKOOLI LÕPETAJATELE 1. BAKALAUREUSEÕPPE LÕPETAJAD Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Üliõpilane, isikukood Õpingute algus Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Lõpetajate arv Õppekoha finantseerimine 2004. a, kroonides Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ärindus ja haldus Ärijuhtimine 1,1 4 Karin Vahar, xxxxxxxxxxx 1.09.2000 KOKKU lõpetajaid 2004. a 1 9515 Õigus Õigusteadus 1,0 4 Liis Annus, xxxxxxxxxxx 1.09.2001 1,0 4 Kristjan Endrikson, xxxxxxxxxxx 1.09.2001 1,0 4 Anna-Liisa Kaar, xxxxxxxxxxx 1.09.2001 1,0 4 Margot Olesk, xxxxxxxxxxx 1.09.2001 1,0 4 Kaidi Toomus, xxxxxxxxxxx 1.09.2001 KOKKU lõpetajaid 2005. a 5 65 250 Õigusteadus 1,0 4 Leena-Maarja Kalda, xxxxxxxxxxx 1.09.2002 1,0 4 Jelena Sadova, xxxxxxxxxxx 1.09.2002 1,0 4 Irina Vorobjova, xxxxxxxxxxx 1.09.2002 KOKKU lõpetajaid 2006. a 3 60 000 KOKKU 134 765 Ministeerium: Ülikool: ......................... ......................... Toivo Maimets Peeter Kross ÕIEND 16.07.2008 14:07 Liigsed üliõpilaste isikukoodid eemaldatud. Alus: "Riigi Teataja" § 17 lg 31 p 2 ja Haridus- ja Teadusministeeriumi 3. juuli 2008. a. kiri nr 2.1-20.