Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-31-97 Igor Tširkovi süüdistusasjas KrK § 101 p.-de 2, 5, 7

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. aprillil 1997. a. 3-1-1-31-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul istungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Igor Tširkovi süüdistuses KrK § 101 p.-de 2, 5, 7; § 144; § 172 lg. 1 järgi ning D. K. süüdistuses KrK § 180; § 181 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu I. Tširkovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, süüdimõistetu D. K. kaitsja vandeadvokaat Artur Umušardjants ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a. otsusega tunnistati I. Tširkov süüdi: 1) KrK § 101 p.-de 2, 5, 7 järgi selles, et ta ööl vastu 3. augustit 1995. a. Ida-Viru maakonnas X vallas, A baaris koos teise, kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikuga, tappis huligaansel ajendil ning eriti julmal viisil politseitöötaja V. J-i ja tema kaaslase H. L-i; 2) KrK § 144 järgi selles, et ta ööl vastu 3. augustit 1995. a. Ida-Viru maakonnas X vallas põletasid ära kannatanu V. J-i isale kuulunud sõiduauto «Volkswagen» koos autosse paigutatud tapetute -- V. J-i ja H. L-iga, tekitades auto omanikule 40 000 kr. ulatuses materiaalset kahju; 3) KrK § 172 lg. 1 järgi selles, et ööl vastu 3. augustit 1995. a. Ida-Viru maakonnas X vallas, A baaris koos teise, kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikuga, ähvardas kasutada ja ka kasutas õigusemõistmise takistamise eesmärgil tunnistajate suhtes füüsilist vägivalda. KrK § 101 p.-de 2, 5, 7 järgi karistati I. Tširkovi vabadusekaotusega viieteistkümneks aastaks, KrK § 144 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks ning KrK § 172 lg. 1 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK § 40 lg. 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuiks raskemaga, mõisteti I. Tširkovile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks. Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a. otsusega tunnistati D. K. süüdi KrK § 180 järgi I. Tširkovi poolt toimepandud ja KrK § 101 p.-de 2, 5, 7 ja KrK § 144 järgi kvalifitseeritud kuritegude varjamise eest ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. Sama kohtuotsusega tunnistati D. K. süüdi KrK § 181 järgi I. Tširkovi poolt toimepandud ja KrK § 101 p.-de 2, 5, 7 ja KrK § 144 järgi kvalifitseeritud kuritegudest mitteteatamise eest ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg. 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti I. Tširkovile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks vabadusekaotus üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 47 lg. 1 alusel vabastati D. K. kaheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ning KrK § 47 lg. 3 alusel kohustati teda üks kord kuus registreerima end politseiasutuses. Süüdistuses KrK § 172 lg. 1 ja § 175 lg. 1 järgi mõisteti D. K. õigeks. Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a. otsus I. Tširkovile ja D. K.le mõistetud karistuse osas. I. Tširkovile mõisteti KrK § 101 p.-de 2, 5, 7 järgi, samuti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest erakordne karistus -- surmanuhtlus. D. K.le mõisteti KrK § 180 järgi vabadusekaotus üheks aastaks, KrK § 181 järgi vabadusekaotus kuueks kuuks ning lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg. 1 alusel üks aasta vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäeti Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a. otsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a. otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetu I. Tširkov ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski ning süüdimõistetu D. K.. I. Tširkov vaidlustab kassatsioonkaebuses talle inkrimineeritud tegude toimepanemist, väidab, et Ida-Viru Maakohtu poolt tema süüditunnistamisel eelistati anonüümsete tunnistajate ütlusi ja jäeti tähelepanuta muud tõendid ning seega rikuti KrMK §-s 19 sätestatut. I. Tširkov taotleb nii maa- kui ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist kas täiendavaks kohtueelseks uurimiseks või uueks kohtulikuks arutamiseks esimese astme kohtus. I. Tširkovi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses märgitakse, et I. Tširkov ei tunnistanud end kohtueelses menetluses üldse süüdi. Kohtus aga tunnistas ta end süüdi vaid selles, et püüdis kaklejaid lahutada. Kaitsja rõhutab, et I. Tširkov ja kannatanu alustasid vabatahtlikult käesurumisvõistlust, mis hiljem kasvas üle kakluseks. Kaklust ei saa kaitsja arvates lugeda peksmiseks seetõttu, et kakluse pooled olid füüsiliselt sama tugevad ja neil olid võrdsed šansid. Kuna konflikt tekkis võistluse ja seega isiklike suhete pinnalt, siis ei saa kaitsja arvates väita, et I. Tširkov oleks toiminud huligaansel ajendil ning on välistatud I. Tširkovi tegevuse kvalifitseerimine KrK § 101 p. 2 järgi. KrK § 101 p. 5 järgi ei saa kaitsja arvates I. Tširkovi tegevust kvalifitseerida seetõttu, et ta oli füüsilises kontaktis vaid ühe kannatanuga ning ei ole tõendatud, et I. Tširkov oleks kas soovinud kahe inimese surma põhjustamist või vähemalt möönnud seda. I. Tširkovi kaitsja väidab ka seda, et on tõendamata tema kaitsealuse poolt KrK §-s 144 ja §-s 172 ettenähtud kuriteo toimepanemine. Kokkuvõtvalt taotleb vandeadvokaat A. Jaroslavski Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a. otsuse tühistamist I. Tširkovi süüditunnistamises KrK § 101 p.-de 2, 5, 7; § 144; § 172 lg. 1 järgi ning tema süüditunnistamist kergemas kuriteos. Süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebuses ei vaidlustata talle inkrimeeritud teo kriminaalõiguslikku kvalifikatsiooni, küll aga talle ringkonnakohtu poolt mõistetud karistust. Nimelt taotleb D. K., et teda ei karistataks vabadusekaotusliku karistusega. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas vandeadvokaat A. Jaroslavski enda ja oma kaitsealuse kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi, vandeadvokaat A. Umušardjants aga enda kaitsealuse kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi. Prokuröri seletuses taotleti ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Vandeadvokaat A. Jaroslavki kassatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Nimelt ei vasta ei Ida-Viru Maakohtu ega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele, et I. Tširkovi käitumine saaks olla kvalifitseeritav KrK § 101 p.-de 5 ja 7 järgi. Ida-Viru Maakohus on oma otsuses (kriminaaltoimiku 3. kd., tl. 178) märkinud, et kohus eeldab I. Tširkovi seotust vaid ühe kannatanuga. Vastuolus sellise seisukohaga on maakohus pidanud siiski võimalikuks I. Tširkovi süüditunnistamist ka KrK § 101 p. 5 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on vastuolu lahendamiseks oma otsusega (kriminaaltoimiku 3. kd., tl. 313) jätnud maakohtu otsusest välja seisukoha I. Tširkovi seotusest vaid ühe kannatanuga. Sellise sammu põhjenduseks märgitakse ringkonnakohtu otsuses kõigepealt seda, et maakohtu käsitletav seisukoht on vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kõnealuses otsuses märgitakse, et kuna laipade tugeva põlemise tõttu ei olnud võimalik tuvastada kannatanute surma saabumise aega ja I. Tširkovi hilisem tegevus oli suunatud kannatanute põletamisele sõltumata sellest, kas põletatakse veel elavaid kannatanuid või laipasid, siis oli I. Tširkovi kogu tegevus suunatud kahe inimese tapmisele. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ülalkirjeldatud seisukoht on põhimõttelises kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1996. a. otsuses P. L. ja M. R. süüdistusasjas väljendatud seisukohaga, et kriminaalmenetluses tõusetuvaid kõrvaldamata kahtlusi ei tule vältimatult tõlgendada kohtualuse kasuks siis, kui kahtluste kõrvaldamise on muutnud võimatuks kohtualune oma tegevusega -- sündmuskoha olustiku tahtliku muutmise ja kuriteojälgede tahtliku hävitamisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on siiski seisukohal, et käsitletaval juhul ei ole tõusetuvate kahtluste kõrvaldamatus tingitud mitte üksnes süüdimõistetu I. Tširkovi ja kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isiku tegevusest kuriteojälgede tahtlikul hävitamisel. Kahtluste kõrvaldamatus tuleneb antud juhul ka puudustest õiguskaitseorganite töös -- st. koos I. Tširkoviga kuriteo toimepannud isiku tuvastamata jätmisest. Sellises olukorras tuleb Ida-Viru Maakohtu poolt tuvastatu pinnalt tõusetuv kahtlustus, et kuna I. Tširkov oli seotud vaid ühe kannatanuga, võib ta mitte olla süüdi teise isiku tapmises, sest selle teise isiku võis tappa kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isik, tõlgendada I. Tširkovi kasuks. Sellest tulenevalt ei saa I. Tširkovi tegevus olla kvalifitseeritav KrK § 101 p. 5 järgi. Ida-Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et I. Tširkov ja kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isik panid tapmised toime eriti piinaval või eriti julmal viisil, ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Kahtlemata on iga tahtlik tapmine raske ja julm kuritegu, kuid kvalifitseerimaks isiku tegevust KrK § 101 p. 7 järgi peab kohus tuvastama, et tapmise viis on eriti piinav või eriti julm ja et ka tahtlus oli suunatud eriti piinaval või eriti julmal viisil tapmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib senises kohtupraktikas omaksvõetud arusaama, et ainuüksi löökide arv ja peksmise kestvus ei anna alust kvalifitseerida tegevust KrK § 101 p. 7 järgi. Eriti piinaval viisil tapmisena võiks olla käsitatav kannatanute põletamine, kuid käsitletava kriminaalasja puhul ei ole tuvastatud, et oleks põletatud elusaid kannatanuid. Kooskõlas eelöelduga ei ole põhjendatud I. Tširkovi tegevuse kvalifitseerimine KrK § 101 p. 7 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu vandeadvokaat A. Jaroslavski poolt kassatsioonkaebuses väidetuga selles, et kuna konflikt kannatanutega tekkis isiklike suhete pinnalt, siis on välistatud I. Tširkovi tegevuse kvalifitseerimine KrK § 101 p. 2 järgi. Ida-Viru Maakohtu otsusega on tuvastatud, et I. Tširkov taotles isikliku suhte loomist vaid kuriteo toimepanemiseks ajendit otsides. Selline isikliku ajendi otsimine ei muuda aga olematuks I. Tširkovi edasist käitumist -- avalikus kohas pikaajaliselt ja kõrvaliste isikute suhtes ilmselt lugupidamatult toimepandud surnukspeksmist. Vandeadvokaat A. Jaroslavski väidet, et on tõendamata tema kaitsealuse poolt KrK §-s 144 ja §-s 172 ettenähtud kuriteo toimepanemine, on paljasõnaline ja selle kontrollimine ei kuulu kassatsioonikohtu pädevusse, sest kassaator ei ole oma väite kinnituseks osundanud mingile konkreetsele kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele ega ka mitte kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele. Arvestades KrK § 101 järgi I. Tširkovi süüdistuse mahu olulist vähendamist peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks tühistada ka I. Tširkovile KrK § 101 järgi mõistetud erakorraline karistus, samuti lõplik karistus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolne D. K. karistamine on olnud seaduslik ja ringkonnakohus on karistuse liiki ja määra piisavalt põhjendanud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 2, § 64 p.-dest 1 ja 3 ning § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 1996. a. otsus Igor Tširkovi süüditunnistamises KrK § 101 p.-de 5 ja 7 järgi, samuti talle KrK § 101 p.-de 2, 5 ja 7 järgi mõistetud karistuse ning KrK § 40 lg. 1 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas. 2. Mõista Igor Tširkovile KrK § 101 p. 2 järgi karistuseks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks kinnises vanglas. 3. Mõista Igor Tširkovile KrK § 40 lg. 1 järgi kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks kinnises vanglas, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega. 4. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 1996. a. otsus muutmata. 5. Süüdimõistetu Igor Tširkovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt, süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 15. aprillil 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG