Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-36-97 Eduard Mäe süüdistusasjas KrK § 101 p.-de 2, 3, 7 ja 8, § 115 lg. 2 p. 2, § 115^1 lg. 1, § 207^1 lg. 3, § 207 lg. 1 ja § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 2 järgi

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. aprillil 1997. a. 3-1-1-36-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Eduard Mäe süüdistuses KrK § 101 p.-de 2, 3, 7 ja 8, § 115 lg. 2 p. 2, § 1151 lg. 1, § 2071 lg. 3, § 207 lg. 1 ja § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 2 järgi; Aleksei Golubtsovi süüdistuses KrK § 101 p. 2 ja § 2071 lg. 3 järgi; Roman Gussevi süüdistuses KrK § 101 p. 3 ja § 2071 lg. 3 järgi; Andres Käsnapuu süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2, § 1151 lg. 1 ja § 181 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Roman Gussevi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja süüdimõistetu Eduard Mäe kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjaniðnikov, kannatanu Galina Petuðkova ning Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtuistungil osales tõlk Lüüli Lomp. Narva Linnakohtu 7. novembri 1995. a. otsusega tunnistati Eduard Mägi süüdi ja teda karistati KrK § 101 p.-de 2, 3, 7 ja 8 järgi surmanuhtlusega, KrK § 115 lg. 2 p. 2, § 1151 lg. 1, § 2071 lg. 3, § 207 lg. 1 ja § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotuslike karistustega. Vastavalt KrK §-le 40 loeti vabadusekaotuslikud karistused kaetuks raskema karistusega ja kuritegude kogumi eest mõisteti talle lõplikuks karistuseks surmanuhtlus. Sama kohtuotsusega tunnistati Aleksei Golubtsov süüdi ja teda karistati KrK § 101 p. 3 ja § 2071 lg. 3 järgi kooskõlas KrK §-ga 40 kuritegude kogumi eest karistuste osalise liitmise teel vabadusekaotusega 8 aastat ja 6 kuud kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati Roman Gussev süüdi ja teda karistati KrK § 101 p. 3 ja § 2071 lg. 3 järgi kooskõlas KrK §-ga 40 kuritegude kogumi eest karistuste osalise liitmise teel vabadusekaotusega 8 aastat ja 6 kuud kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati Andres Käsnapuu süüdi ja teda karistati KrK § 115 lg. 2 p. 2, § 1151 lg. 1 ja § 181 järgi kooskõlas KrK §-ga 40 kuritegude kogumi eest karistuste osalise liitmise teel vabadusekaotusega 4 aastat kinnises vanglas. Narva Linnakohtu 7. novembri 1995. a. otsusega tunnistati veel süüdi: Andrei Borðtðov KrK § 101 p. 3, § 115 lg. 2 p. 2 ja § 139 lg. 2 p. 1 järgi ja teda karistati vastavalt KrK §-le 40 kuritegude kogumi eest karistuste osalise liitmise teel vabadusekaotusega 15 aastat kinnises vanglas; Oleg Jevstignejev KrK § 101 p.-de 2 ja 7 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 8 aastat kinnises vanglas; Aleksandr Zaitsev KrK § 101 p.-de 2 ja 7 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 8 aastat kinnises vanglas. A. Borðtðovi, O. Jevstignejevi ja A. Zaitsevi kassatsioonkaebustele Riigikohtu loakogu menetlusluba ei ole andnud. Vastavalt Narva Linnakohtu otsusele tunnistati E. Mägi, A. Golubtsov, R. Gussev ja A. Käsnapuu süüdi järgmiste kuritegude toimepanemises. Ööl vastu 5. maid 1994. a. E. Mägi, A. Golubtsov ja R. Gussev võtsid purjuspäi Narva linnas jõudu kasutades sõiduautosse VAZ 2102 Narva Raudteepolitsei jaoskonna ebakaine kordniku Aleksandr Jefremovi, peksid ja kägistasid teda sõidu ajal autos ning röövisid temalt püstoli MP nr. GE 4771 koos 16 padruniga. Toimepandud röövimise varjamise eesmärgil tapsid nad A. Jefremovi kägistamise teel ning heitsid laiba Balti Elektrijaama kanalisse. 1994. a. maikuus müüs E. Mägi röövitud püstoli koos padrunitega 150 USA dollari eest Narva linnas tuvastamata isikule. Ööl vastu 15. septembrit 1994. a. E. Mägi ja A. Käsnapuu koos A. Borðtðoviga vägistasid eelneval kokkuleppel Balti Elektrijaama lähedal sõiduautos VAZ 2102 ja Narva tootmisbaasi ESTO ruumes Narvas Industrali tänaval J. L.-i. Samuti rahuldasid E. Mägi ja A. Käsnapuu oma sugulist kirge J. L.-i suhtes ebaloomulikul viisil. Eesmärgiga varjata toimepandud kuritegusid kägistasid E. Mägi ja A. Borðtðov E. Mäe ettepanekul Ida-Viru maakonna Vaivara valla metsas autos VAZ 2102 J. L.-i. E. Mägi ja A. Borðtðov võtsid laibalt ära kuldketi, kõrvarõngad ja muid esemeid väärtusega 7300 krooni. Ööl vastu 26. septembrit 1994. a. peksis E. Mägi eelneval kokkuleppel koos O. Jevstignejevi ja A. Zaitseviga purjuspäi huligaansel ajendil neile tundmatut invaliidi Vladimir Ivanovi, kes pandi Narvas Tallinna mnt-l sõiduauto VAZ 2102 pagasiruumi ja sõidutati ESTO baasi. Seejärel viisid nad V. Ivanovi tapmise eesmärgil sõiduauto pagasiruumis Narva lähedale nahavabriku piirkonda, kus E. Mägi, O. Jevstignev ja A. Zaitsev jätkasid kolmekesi V. Ivanovi peksmist. V. Ivanov suri peksmisel tekitatud kehavigastuste tagajärjel. Laip heideti veega täidetud karjääri. Narva Linnakohtu otsuse peale esitasid kohtualused E. Mägi, A. Golubtsov, R. Gussev ja A. Käsnapuu ning E. Mäe kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov ja R. Gussevi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, samuti kannatanud Aleksandra Jefremova ja Galina Petuðkova apellatsioonkaebused. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a. otsusega tühistati Narva Linnakohtu 7. novembri 1995. a. otsus kohtualuste A. Golubtsovi, R. Gussevi ja A. Käsnapuu suhtes neile mõistetud karistuste osas. Kohtualust A. Golubtsovi karistati KrK § 101 p. 2 järgi 14-aastase vabadusekaotusega, kusjuures KrK § 2071 lg. 3 järgi mõistetud 3-aastane vabadusekaotus jäeti muutmata. Vastavalt KrK § 40 lg.-le 1 mõisteti A. Golubtsovile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtualust R. Gussevit karistati KrK § 101 p. 3 järgi 14-aastase vabadusekaotusega, kusjuures KrK § 2071 lg. 3 järgi mõistetud 3-aastane vabadusekaotus jäeti muutmata. Vastavalt KrK § 40 lg.-le 1 mõisteti R. Gussevile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtualusele A. Käsnapuule mõisteti KrK § 115 lg. 2 p. 2, § 1151 lg. 1 ja § 181 järgi vastavalt KrK § 40 lg.-le 1 karistuste täies ulatuses liitmisel lõplikuks karistuseks 6 aastast vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtualuse E. Mäe osas jäeti talle lõpliku karistusena mõistetud surmanuhtlus muutmata. Kohtualuste E. Mägi, A. Golubtsovi, R. Gussevi ja A. Käsnapuu, samuti E. Mägi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi ja R. Gussevi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata, kannatanu G. Petuðkova apellatsioonkaebus rahuldati ja kannatanu A. Jefremova apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a. otuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud E. Mägi, A. Golubtsov, R. Gussev ja A. Käsnapuu, E. Mägi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, A. Golubtsovi ja A. Käsnapuu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin ja R. Gussevi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski ning kannatanud A. Jefremova ja G. Petuðkova. Süüdimõistetu E. Mägi väidab apellatsioonkaebuse sisu korrates kassatsioonkaebuses, et tema poolt eeluurimisel antud ütlused on saadud talt KrMK nõudeid eirates politsei survel. Ütluste seostamine olustikuga toimus advokaadi osavõtuta ning talle jäi arusaamatuks, kas ta osales selles uurimistoimingus tunnistajana või kahtlustatavana. Kaitsja võttis osa kriminaalmenetlusest alles pärast süüdistuse esitamist. Kuigi Narva Linnakohus nentis, et esialgsed ütlused on saadud KrMK nõudeid rikkudes, ei saatnud ta kriminaalasja täiendavaks uurimiseks. E. Mägi kinnitab, et ta ei ole A. Jefremovit tapnud, vaid ta uppus. KrK § 2071 lg. 3 järgi on teda süüdi tunnistatud alusetult, kuna tal puudus tahtlus hõivata politseiniku relva. Süüdistus J. L.-i tapmises on alusetu ja rajaneb süüdimõistetu A. Käsnapuu valeütlustele. Need on vastuolus kohtumeditsiinieksperdi arvamusega, mille järgi kannatanu kägistati kätega, mitte rihmaga. J. L.-iga oli ta intiimvahekorras vastastikusel kokkuleppel. Ka kohtumeditsiiniekspertiis ei kinnita vägistamist. E. Mägi väitel on ta süüdi üksnes V. Ivanovile kehavigastuste tekitamises ja tema surma põhjustamises ettevaatamatuse tõttu. Viru Ringkonnakohus ei taganud talle kvaliteetset tõlget. E. Mägi taotleb Viru Ringkonnakohtu ja Narva Linnakohtu otsuste muutmist. Süüdimõistetu E. Mäe kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi kassatsioonkaebuses väidetakse, et kriminaalmenetluses ei ole ümber lükatud süüdimõistetu versiooni selle kohta, et A. Jefremov hüppas kanali kaldal toimunud kakluses ise vette ja uppus. Ringkonnakohus jättis korraldamata kohtumeditsiiniekspertiisi kordusekspertiisina, kusjuures kohus ei lahkunud kooskõlas KrMK § 223 sätetega ekspertiisi määramisest keeldumise otsustamiseks nõupidamisruumi. Kuna E. Mägi ei omandanud A. Jefremovi relva sündmuskohal, tulnuks tema tegevus kvalifitseerida ainult KrK § 207 lg. 1 järgi. Ringkonnakohus ei ole kohtuotsuses motiveerinud E. Mäe süüditunnistamist J. L.-i tapmises. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J. L. andis oma käitumisega alust temaga intiimvahekorra taotlemiseks. Andmed selle kohta, et E. Mägi vägistas kannatanu, puuduvad. Samuti puudub alus E. Mäe süüditunnistamiseks sugulise kire rahuldamises ebaloomulikul viisil. Ka V. Ivanovi tapmises tunnistati E. Mägi süüdi ilma, et selleks oleks olnud küllaldaselt tõendeid. Kohtu seisukoht, et kannatanu surm põhjustati huligaansel ajendil eriti julmal viisil, ei ole põhjendatud. Narva Linnakohtu otsuses nenditakse, et kriminaalasjas on eeluurimisel tõendite kogumisel rikutud KrMK sätteid ning E. Mägi kuulati kuriteo toimepanemise asjaolude suhtes üle tunnistajana ilma kaitsja osavõtuta. Ütluste seostamisel olustikuga on jäänud E. Mäe menetlusseisund määratlemata. Vastavalt KrMK §-le 64 on protokollid kriminaalasjas tõenditeks, kui nad on vormistatud KrMK eeskirjade kohaselt. Kaitsja taotleb E. Mäe õigeksmõistmist KrK § 101 p. 3 järgi talle süüksarvatud A. Jefremovi tapmises, samuti KrK § 115 lg. 2 p. 2, § 1151 lg. 1 ja § 101 p. 3 järgi talle süüksarvatud J. L.-i vägistamises ja tapmises. Ühtlasi taotleb kaitsja E. Mäele KrK § 2071 lg. 3 järgi süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimist KrK § 207 lg. 1 järgi ning talle KrK § 101 p.-de 1, 7 ja 8 järgi süüksarvatud V. Ivanovi tapmise ümberkvalifitseerimist KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi. Kaitsja leiab, et E. Mäele surmanuhtluse mõistmine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu A. Golubtsovi kassatsioonkaebuses esitatud väidetel ähvardas purjus kordnik A. Jefremov E. Mäge sõiduautos püstoliga, mistõttu E. Mägi haaras ta käest relva. Püstolit A. Golubtsov hõivata ei tahtnud, A. Jefremovi tapmises ta ei osalenud ning kannatanu vormirõivaid põletas ta E. Mägi ettepanekul. Ringkonnakohus, jättes määramata kriminaalasjas ilmnenud vastuolude selgitamiseks korduskohtumeditsiiniekspertiisi, rikkus vastavalt AKKS § 39 lg. 3 p.-le 9 oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Süüdimõistev kohtuotsus rajaneb KrMK § 268 lg. 2 nõudeid eirates üksnes oletustele ning on motiveerimata. Samuti ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut Narva Linnakohtu otsuses tähendatud kriminaalmenetluse seaduse nõuete rikkumistele eeluurimisel. A. Golubtsov tunnistab ennast süüdi üksnes kuriteost mitteteatamises ning taotleb enda õigeksmõistmist talle KrK § 101 p. 3 ja § 2071 lg. 3 järgi süüksarvatud tegudes, tema poolt toimepandud teo õiget kvalifitseerimist ja karistuse kergendamist. Süüdimõistetu A. Käsnapuu taotleb kassatsioonkaebuses talle mõistetud karistuse kergendamist. Kassaator väidab, et kannatanu apellatsioonkaebusest lähtudes võis ringkonnakohus rakendada karistuste täielikku liitmist üksnes kuriteost mitteteatamise eest KrK § 181 järgi mõistetud karistuse osas. Süüdimõistetute A. Käsnapuu ja A. Golubtsovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugini kassatsioonkaebuses väidetakse, et ringkonnakohus, karmistades A. Käsnapuu karistust, väljus apellandi G. Petuðkova apellatsiooni piirest. Kannatanu G. Petuðkova taotles apellatsioonkaebuses A. Käsnapuu karistuse määra muutmist, kuna ta osales vägivallatsemises ja ei teatanud juhtunust kellelegi. Sellest lähtudes võis ringkonnakohus lõpliku karistuse mõistmisel karistust raskendada üksnes KrK § 181 järgi mõistetud üheaastase vabadusekaotuse ulatuses. Kaitsja taotleb süüdimõistetu A. Käsnapuu suhtes ringkonnakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud lõpliku karistuse osas ja tema karistamist 5-aastase vabadusekaotusega. Samuti nendib kassaator, et ringkonnakohus karmistas alusetult ka A. Golubtsovi karistust, kuna talle mõistetud karistuse kohta apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kooskõlas AKKS sätetega peab apellatsioonkaebus sisaldama kohtualuse nime, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse. Kannatanute apellatsioonkaebustes ei ole aga kohtualuse A. Golubtsovi nime märgitud ega esitatud nõuet raskendada talle mõistetud karistust. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist A. Golubtsovile mõistetud karistuse osas. Süüdimõistetu R. Gussevi kassatsioonkaebuses väidab kassaator, et ta ei ole süüdi A. Jefremovi tapmises ega talt relva röövimises. Kuulnud, et E. Mägi on kinni peetud, ilmus ta süü ülestunnistamisele. Ta ei ole ütlusi muutnud ning on tunnistanud ennast süüdi relva ebaseaduslikus hoidmises ja kuriteo varjamises. Kuna ta oli kaine, ei olenud kohtul alust pidada tema süüdimõistmisel raskendavaks asjaoluks purjusolekut. Samuti ei ole kohus arvestanud asjaolu, et süü individualiseerimisel vastutab igaüks üksnes oma tegude eest. Süüdimõistetu R. Gussevi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses väidetakse, et A. Jefremovi surma asjaolud ei ole kriminaalmenetluses vajalikul viisil tuvastatud. Relva äravõtmine A. Jefremovilt oli tingitud tema agressiivsest käitumisest, kusjuures R. Gussev ei kasutanud vahetult kannatanu suhtes elule ja tervisele ohtlikku vägivalda. R. Gussevi tegudes puudub KrK § 2071 lg.-s 3 ettenähtud kuriteokoosseis. Samuti ei ole tuvastatud R. Gussevi tegudes KrK § 101 koosseisutunnuseid. Tegemist on KrK §-s 180 sätestatud kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisega. Kannatanu A. Jefremova kassatsioonkaebuses taotleb kassator R. Gussevi ja A. Golubtsovi suhtes karistuse karmistamist ja nendele surmanuhtluse kohaldamist. Kannatanu G. Petuðkova kassatsioonkaebuses taotletakse süüdimõistetu E. Mäe suhtes surmanuhtluse muutmata jätmist, süüdimõistetu A. Käsnapuu osas aga karistuse karmistamist vägistamise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil põhjendasid süüdimõistetute R. Gussevi ja E. Mäe kaitsjad vandeadvokaadid A. Jaroslavski ja L. Olovjaniðnikov oma seletustes kassatsioonkaebustes esitatud väiteid ning taotlesid Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist. Kannatanu G. Petuðkova toetas oma kassatsioonkaebust. Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee leidis, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus tuleb jätta muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohus, kelle otsusele viidatakse AKKS § 29 lg.-st 5 lähtudes Viru Ringkonnakohtu otsuses, ei ole tõendite hindamisel kõrvale jätnud ütlusi, mis on kohtueelsel uurimisel saadud küll kriminaalmenetluse seaduse nõudeid rikkudes, kuid ei ole vastuolus muude tõenditega. KrMK sätete eiramine ilmneb selles, et isikut, kes andis ütlusi tema poolt toimepandud kuritegude kohta, on üle kuulatud tunnistajana ja toimetatud ütluste seostamine olustikuga, hoiatades teda vastutuse suhtes ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest. Neis tingimustes on rikutud selle isiku kaitseõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kohtute taolise seisukohaga sel viisil saadud tõendite lubatavuse kohta ja nendib, et niisugused ütlused on kasutatavad tõenditena üksnes siis, kui need langevad kokku muude samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides. Muus osas on ringkonnakohus õigesti hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, välja arvatud E. Mäele KrK § 1151 lg. 1 järgi süüksarvatud teo kvalifitseerimine. Kuna E. Mäe tegu seisnes A. Käsnapuule korralduse andmises J. L.-i suhtes sugulise kõlvatuse toimepanemiseks, tuleb see ümber kvalifitseerida KrK § 17 lg. 4 ja 1151 lg. 1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on andnud kohtualuste E. Mäe, A. Golubtsovi, R. Gussevi ja A. Käsnapuu muudele tegudele õige õigusliku hinnangu, lähtudes vastavalt AKKS § 29 lg.-le 5 esimese astme kohtu põhjendustest. Kooskõlas KrMK § 274 p.-ga 3 nähtub ringkonnakohtu otsusest, miks kohus rajas oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. augusti 1995. a. otsusega V. T. ja D. P. süüdistusasjas KrK § 101 järgi ning 29. oktoobri 1996. a. otsusega A. S., O. B. ja A. O. süüdistusasjas KrK § 101 järgi rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kuriteost osavõtule on omane aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus. Ka E. Mäe, A. Golubtsovi ja R. Gussevi tegevus A. Jefremovi tapmisel, E. Mäe ja A. Borðtðovi tegevus J. L.-i tapmisel ning E. Mäe, O. Jevstignejevi ja A. Zaitsevi tegevus V. Ivanovi tapmisel oli kooskõlastatud ja hõlmatud ühise tahtlusega. Süüdimõistetu E. Mäe kassatsioonkaebuses esitatud väited, et tema suhtes on kohtueelses menetluses kasutatud füüsilist vägivalda ja Viru Ringkonnakohus ei taganud talle kvaliteetset tõlget, on paljasõnalised ega leia kinnitust kriminaalasja materjalidest. Tähelapanuta tuleb jätta ka süüdimõistetu R. Gussevi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses esitatud väide, et A. Jefremovi tapmise puhul on R. Gussevi osas tegu KrK §-s 180 sätestatud kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisega. R. Gussev ei olnud mitte ainult topimepandud kuriteost teadlik, vaid osales ise selle toimepanemises. Osalemine kuriteos välistab kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise koosseisu. Süüdimõistetu A. Golubtsovi kassatsioonkaebuses esitatud väide selle kohta, et ringkonnakohus jättis määramata kriminaalasjas ilmnenud vastuolude selgitamiseks korduskohtumeditsiiniekspertiisi ning rikkus seeläbi vastavalt AKKS § 39 lg. 3 p.-le 9 oluliselt kriminaalmenetluse seadust, on alusetu. KrMK § 58 lg. 2 p. 1 järgi on ekspertiis kohustuslik surma põhjuste ja kehavigastuse iseloomu tuvastamiseks. See nõue on kriminaalmenetluses täidetud. Kordusekspertiisi määramise vajalikkuse üle otsustab aga kohus ise, lähtudes KrMK nõuetest ja tõendamise vajadustest. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ja loeb kordusekspertiisi määramise tõendamise seisukohalt liigseks. Süüdimõistetu E. Mäe kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi kassatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtu järeldused selles, et kannatanu V. Ivanovi surm põhjustati huligaansel ajendil eriti julmal viisil. Riigikohtu kriminaalkolleegium, nõustudes linnakohtu ja ringkonnakohtu järeldustega, tõdeb, et V. Ivanovi tapmine ei ole toime pandud isiklikul ajendil. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1995. a. otsusega A. T. süüdistusasjas KrK § 101 p.-de 2 ja 7 ning § 140 lg. 2 p.-de 1 ja 2 järgi ning 26. novembri 1996. a. otsusega A. I. süüdistusasjas KrK § 101 p. 7 järgi rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium veelkordselt, et huligaanse ajendi all tuleb mõista süüdlase tahtlust panna kuritegu toime avalikus kohas viisil, mis väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonnaelu reeglite ja üldtunnustatud moraalinormide vastu. Löökide arv ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk ja laad koos kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil. Kohtumeditsiinieksperdi arvamuse kohaselt tekitati kannatanule V. Ivanovile hulgaliselt kehavigastusi. Teda peksti mitmel korral julmalt, kusjuures kannatanule põhjustati kestvalt valu. Seega hõlmas süüdlaste tahtlus teadlikkust kuriteo toimepanemisest eriti julmal ja piinaval viisil. Tähelepanuta tuleb jätta süüdimõistetu E. Mäe kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belovi tõdemus, mille järgi kohus ei lahkunud kriminaalmenetluse seaduse sätteid eirates ekspertiisi määramisest keeldumise otsustamiseks nõupidamistuppa. KrMK § 223 lg. 1 järgi peab kohus tegema nõupidamistoas ekspertiisimääruse, mitte aga vormistama seal ekspertiisi määramisest keeldumise. Süüdimõistetu A. Käsnapuu ja A. Golubtsovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugini kassatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et ringkonnakohus väljus A. Käsnapuu karistust karmistades kannatanu G. Petuðkova apellatsioonkaebuse piirest ning A. Golubtsovi karistust karmistamine oli väär, kuna apellatsioonkaebuses ei ole seda taotletud, on põhjendamatud. Kannatanu G. Petuðkova taotles apellatsioonkaebuses A. Käsnapuu karistuse karmistamist seoses tema osalemisega nii vägivallatsemises kui ka seoses sellega, et ta juhtunust ei ole teatanud. Ka kannatanu A. Jefremova apellatsioonkaebuses taotletakse A. Jefremovi tapmises osalenud kohtualuste suhtes karistuse raskendamist. Seetõttu oli ringkonnakohus kooskõlas AKKS § 32 lg. 3 p.-ga 1 volitatud uue otsuse tegemisel mõistma kannatanu kaebuse alusel kohtualustele A. Käsnapuule ja A. Golubtsovile raskema karistuse. Karistuse mõistmisel A. Käsnapuule on kohus arvestanud KrK §-s 36 sätestatud karistuse mõistmise üldsätteid. Samas aga vaidlustab Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtualustele A. Golubtsovile ja R. Gussevile mõistetud karistuste määra. Narva Linnakohus arvestas nendele karistuste mõistmisel toimepandud kuritegude raskust, kuriteo asjaolusid, nende osa kuritegude toimepanemisel ja isiksust. A. Golubtsov ja R. Gussev on varem kohtulikult karistamata ega ole võetud haldusvastutusele, kusjuures töökohal iseloomustatakse neid positiivselt. Kohtualuste süüd kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Raskendavaks asjaoluks luges linnakohus kuriteo toimepanemist joobeseisundis. A. Golubtsovi ja R. Gussevit karistas linnakohus KrK § 101 p. 3 järgi sanktsioonis sätestatud minimaalse karistusega (8 aastat vabadusekaotust) ja KrK § 2071 lg. 3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks mõisteti nendele KrK § 40 järgi karistuste osalise liitmise teel 8 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohus karistas aga A. Golubtsovi ja R. Gussevit KrK § 101 p. 3 järgi sellal kehtinud kriminaalseaduse alusel peaaegu maksimaalse karistusmääraga (14 aastat vabadusekaotust). Linnakohtus KrK § 2071 lg. 1 järgi mõistetud karistus jäeti muutmata. Ringkonnakohus põhjendas karistuse karmistamist KrK § 101 p. 3 järgi mõistetud karistuse osas toimepandud kuritegude raskusega: A. Golubtsov ja R. Gussev on süüdi tunnistatud kahe esimese astme kuriteo eest, mis on toime pandud raskendavatel asjaoludel. Kõike seda on aga karistuste mõistmisel võtnud arvesse ka Narva Linnakohus. Kuna tõendamiseseme asjaolud on jäänud samaks, ei ole karistuste mõistmisel esimese ja teise astme kohtus ilmnenud järsk erinevus põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et kooskõlas KrK § 37 lg.-ga 2 tulnuks A. Golubtsovile ja R. Gussevile karistuste mõistmisel vastutust kergendavate asjaoludena võtta arvesse positiivseid iseloomustusi töökohalt ja asjaolu, et nad mõlemad on varem kohtulikult karistamata ega ole võetud haldusvastutusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et A. Golubtsovile ja R. Gussevile tuleb mõista KrK § 101 p. 3 järgi karistuseks 11 aastat vabadusekaotust ja vastavalt KrK § 40 lg. 1 järgi lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muud kassatsioonkaebustes esitatud süüdimõistetute ja nende kaitsjate väited on kummutatud vajaliku üksikasjalikkusega ja veenvalt juba linnakohtu otsuses, millele viitab Ringkonnakohus kooskõlas AKKS § 29 lg.-ga 5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a. otsuse kirjeldav-motiveerivas osas nenditakse, et Narva Linnakohus on õigesti kvalifitseerinud A. Golubtsovi ja R. Gussevi poolt toimepandud teod KrK § 101 p. 3 järgi. Samas aga mõistetakse kohtuotsuse resolutiivosas A. Golubtsovile karistus ekslikult KrK § 101 p. 2 järgi. Seetõttu tuleb lugeda A. Golubtsov karistatuks KrK § 101 p. 3 järgi. Kohtuotsuses tehtud parandus ei raskenda süüdimõistetu olukorda. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusega jäeti kohtualuse E. Mäe osas talle lõpliku karistusena mõistetud surmanuhtlus muutmata, kusjuures kohtuotsuses on kooskõlas KrMK § 274 p.-ga 5 surmanuhtluse kohaldamine ka motiveeritud. Pärast ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tegemist võeti 18. detsembril 1996. a. vastu kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus. Selle seaduse §-ga 15 muudeti KrK § 101 sanktsiooni ja nähti ette võimalus karistada tahtliku tapmise eest tähtaegse vabadusekaotuse (vabadusekaotus kaheksast kuni viieteistkümne aastani) ja surmanuhtluse kõrval kolmanda alternatiivse karistusena eluaegse vabadusekaotusega. Kriminaalseaduse täiendus võimaldab eluaegse vabadusekaotuse lülitamisel KrK § 101 sanktsiooni täita tühimik, mis jäi seni kehtinud kriminaalseaduse redaktsioonis tähtajalise vabadusekaotuse ja surmanuhtluse vahele ja millele on viidatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu 29. oktoobri 1996. a. ostuses A. S., O. B. ja A. O. süüdistusasjas KrK § 101 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalseaduse täiendamisel pidas Riigikogu silmas 4. novembril 1950. a. Roomas allakirjutatud konventsioonis inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks ja lisaprotokollis nr. 6 surmanuhtluse kaotamise kohta esitatud põhimõtteid ning taotles seeläbi surmanuhtluse rakendusala ahendamist. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1997. a. otsusega kriminaalseaduse ajalise kehtivuse kohta A. A., M. I. ja O. G. süüdistusasjas KrK § 101 järgi nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et sellel seadusel on tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd ta kergendab raskemat karistust ning võimaldab tahtliku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse asemel kohaldada eluaegset vabadusekaotust. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil puudus kohtuotsuse tegemisel võimalus valida surmanuhtluse ja eluaegse vabadusekaotuse vahel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, lähtudes 18. detsembril 1996. a. vastuvõetud kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse §-s 15 sätestatud KrK § 101 sanktsioonis tehtud täiendusest, samuti rahvusvahelise õiguse põhimõtetest, peab võimalikuks E. Mäele mõistetud surmanuhtluse asemel mõista talle eluaegne vabadusekaotus kinnises vanglas. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 3, § 64 p.-dest 1, 3 ja 4 ning § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a. otsus ja Narva Linnakohtu 7. novembri 1995. a. otsus Eduard Mäe süüditunnistamises KrK § 1151 lg. 1 järgi ning talle KrK § 101 p.-de 2, 3, 7 ja 8 ning 1151 lg. 1 järgi mõistetud karistuste ja talle vastavalt KrK §-le 40 kuritegude kogumi eest mõistetud karistuste osas. 2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a. otsus Roman Gussevile KrK § 101 p. 3 järgi mõistetud karistuse ja KrK § 40 lg. 1 järgi kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse osas. 3. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 1996. a. otsus Aleksei Golubtsovile KrK § 101 p. 2 järgi mõistetud karistuse ja KrK § 40 lg. 1 järgi kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse osas. 4. Mõista Eduard Mägi süüdi KrK § 17 lg. 4 ja § 1151 lg. 1 järgi ning karistada teda vabadusekaotusega 1 (üks) aasta. 5. Mõista Eduard Mäele KrK § 101 p.-de 2, 3, 7 ja 8 järgi karistuseks eluaegne vabadusekaotus kinnises vanglas. 6. Mõista Eduard Mäele kuritegude kogumi eest vastavalt KrK § 40 lg.-le 1 lõplikuks karistuseks eluaegne vabadusekaotus kinnises vanglas. 7. Mõista Roman Gussevile KrK § 101 p. 3 järgi karistuseks 11 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Vastavalt KrK § 40 lg.-le 1 mõista talle lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 12 (kaksteist) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 8. Mõista Aleksei Golubtsovile KrK § 101 p. 3 järgi karistuseks 11 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Vastavalt KrK § 40 lg.-le 1 mõista talle lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 12 (kaksteist) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 9. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 10. Süüdimõistetu Eduard Mäe ja tema kaistja vandeadvokaat Sergei Belovi kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt, teiste menetlusosaliste kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 8. aprillil 1997. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE