Jõgeva Vallavolikogu — Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine — KO, 204, 1889

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4 lõike 1 1. Kinnitada Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 5. aprillil 2004. a. Volikogu esimees Aivar KOKK Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 30. märtsi 2004. a määrusega nr 8 JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA JOONISED LEHT: 1. JÕGEVA ALEVIK I ETAPP 2. JÕGEVA ALEVIK II ETAPP 3. JÕGEVA ALEVIK III ETAPP 4. VANAJÕGEVA KÜLA 5. SIIMUSTI ALEVIK I ETAPP 6. SIIMUSTI ALEVIK II ETAPP 7. ELLKVERE KÜLA 8. MÕISAKÜLA 9. KASSINURME KÜLA 10. VAIMASTVERE KÜLA 11. KÄRDE KÜLA 12. PAINKÜLA 13. LAIUSE ALEVIK 14. KUREMAA ALEVIK LISAD: 1. Teade Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise kohta (1 lehel) 2. Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava avaliku arutelu protokoll (3 lehel) 3. Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava avaliku arutelu osavõtjate nimekiri (1 lehel) SISSEJUHATUS Veevarustus, kvaliteetse joogivee tagamine ja heitvee kanaliseerimine on tehniliselt keerukas ja majanduslikult kulukas ettevõtmine, mis peab toimuma pikaajalise ja põhjendatud kava kohaselt. Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine organisatsiooniliste ja majanduslike meetoditega. Arengukava peab saama aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisele ning investeerimisplaanide koostamisele. Kava peab kaasa aitama vee-ettevõtete ja vallavalitsuse suhete ning kohustuste määramisele ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste tarbijate paremale teenindamisele. Erinevalt planeeringutest, mis määravad rajatise paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava selle valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed. Antakse ülevaade veevarustuse ja kanalisatsiooni olukorrast, õiguslikust baasist ning teenindavatest vee-ettevõtetest. Pärast arengukava kinnitamist Jõgeva Vallavolikogu poolt jääb kava raamdokumendiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alasele tegevusele Jõgeva valla haldusterritooriumil. Arengukava koostamise aluseks on Jõgeva Vallavalitsuse ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ vaheline leping IB 46/2003. a. Leping nägi ette: 1. olemasolevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukorra kirjeldamist; 2. ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkondade sotsiaal-majandusliku keskkonna iseloomustamist; 3. ülevaate andmist vee-ettevõtetest ja nende arendamise võimalustest; 4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide investeerimiskava koostamist. Arengukava koostamisel on kasutatud eelnevalt koostatud materjale: • Jõgeva valla arengukava, • Jõgeva valla üldplaneering, • Siimusti asula kanalisatsiooni osaline rekonstrueerimine, • Laiuse aleviku veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine, • Vanajõgeva kanalisatsiooni ja veevarustuse eelprojekt; • Metsakatsejaama veevarustuse välisvõrgu projekt; • Painküla ühisveevärgi peamagistraali projekt; • Vaimastvere, Kärde, Jõgeva aleviku III, Siimusti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eelprojekt; • Jõgeva aleviku veevarustuse ja kanalisatsiooni II ehitusjärgu eelprojekt; • Kassinurme küla veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine; • Mõisaküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eelprojekt; • Võikvere kanalisatsiooni ja veevarustuse eelprojekt; • Ellakvere ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eelprojekt; • Kuremaa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eelprojekt. 12.02.2004. a toimus Jõgeva Vallavalitsuses Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava avalik arutelu. Arutelul osalesid asjast huvitatud isikud (vt lisa 2 Avaliku arutelu osavõtjate nimekiri ja Lisa 3 Avaliku arutelu protokoll). Arengukavas on arvestatud avaliku arutelu käigus tehtud põhjendatud ettepanekutega. Arengukava koostaja tänab Jõgeva Vallavalitsust, Jõgevamaa Keskkonnateenistust ja kohalikke vee-ettevõtteid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest töö koostamisel. 1. LÄHTEANDMED 1.1. Õiguslik baas Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korraldamine, planeerimine ja arendamist põhiliselt reguleerivad alljärgnevad Eesti Vabariigi seadusandlikud aktid: • Asjaõigusseadus; • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus; • Veeseadus; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; • Planeerimisseadus; • Ehitusseadus; • Joogivesi. Üldnõuded. Eesti Standardiamet Eesti Standard EVS 663:1995 • EV Valitsuse määrus «Veekogusse ja pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded». Asjaõigusseadusega on määratletud see osa varalise iseloomuga tsiviilõigustest, mis on meie vabariigis käsitletavad asjaõigustena. Need on: • omandiõigus; • piiratud asjaõigused (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus). Asjaõigusseadus on üks olulisemaid õigusakte, milles on tegemist õigussuhetega, kus ühel pool on asjaõiguse omaja ja teisel pool teised isikud seoses selle esemega. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOV) on kohalike omavalitsuste ülesanne korraldada oma territooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni. Sama seaduse § 9 kohaselt peab arengukava sätestama sotsiaal-majandusliku olukorra, sisaldama keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, territoriaalse planeeringu ja infrastruktuuri arendamise aluseid. Seaduse § 35 märgib, et KOV võib teenuste osutamiseks asutada ettevõtte. Veeseadus reguleerib vee kui loodusvara kasutamist ja kaitset ning sellega seonduvaid omandisuhteid. Paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt annab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas nõusoleku vee erikasutuseks, korraldab oma territooriumil olevate veekogude haldamist, samuti veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist. Sätestatakse riigi, KOV, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Seaduse § 4 lõike 1 järgi rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon KOV poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis koostatakse 12-aastase perioodi kohta (lõige 2). Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimist tuleb käsitleda veemajandusliku teemaplaneeringuna, mis vastaks ruumilise planeerimise tavadele. Ruumilise planeerimise all on mõeldud pikaajalist ruumilist arengu kavandamist, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Ehitusseadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele, ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitise arvestuse alused ja korra ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Joogivesi. Üldnõuded. Eesti Standardiamet Eesti Standard EVS 663:1995 käsitleb joogivee kvaliteeti ja kvaliteedi kontrolli, veeanalüüside tegemise korda ja meetodeid. EV Valitsuse määrusega «Veekogusse ja pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded» on määratud, millise kontsentratsiooniga heitvett tohib juhtida veekogusse või pinnasesse. Käesoleva arengukava koostamise aluseks on Jõgeva Vallavalitsuse ja Jõgeva Vallavolikogu poolt vastuvõetud alljärgnevad dokumendid: • Jõgeva valla põhimäärus; • Jõgeva valla arengukava; • Jõgeva valla üldplaneering; • Jõgeva valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri; • Jõgeva valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord. Jõgeva valla põhimääruse punkti 6 kohaselt on Jõgeva valla ülesanne valla territooriumil veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse korraldamine. Jõgeva valla arengukava määratleb üldised valla asustuse perspektiivid, mis on aluseks ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel. Jõgeva valla üldplaneering punkt 4.6.2 näeb ette valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamist, mille järgi hakkab toimuma kogu edasine tegevus selles valdkonnas. Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuded ja korra Jõgeva valla territooriumil. Jõgeva valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord reguleerib ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõike 2 alusel Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kehtestamist Jõgeva vallas tegutsevatele vee-ettevõtetele. Valla ühisveevärgi vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ja tulekahjude kustutamiseks. Tehnoloogilises protsessis kasutatava vee kogus ja režiim lepitakse kokku Jõgeva valla vastava vee-ettevõttega. Ühiskanalisatsioon on mõeldud olmereovee ja sellele lähedaste omadustega heitvee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks. Oluliselt erinevate omadustega reovee vastuvõtmiseks kehtestab Jõgeva valla vee-ettevõte tingimused. Vee müük kliendile ja heitvee vastuvõtmise tingimused määratakse lepinguga. Arveldus kliendiga müüdud vee ja kanalisatsiooni vastuvõetud heitvee eest toimub Jõgeva Vallavolikogu poolt kinnitatud hindade alusel. 1.2. Kehtivad planeeringud Jõgeva valla arengukava (kinnitatud vallavolikogu määrusega 24.09.1999) annab valla sotsiaal-majandusliku analüüsi ja olukorra kirjelduse, üldplaneeringu põhiprintsiibid ja arengu üldsuunad. Jõgeva valla üldplaneering (kehtestatud vallavolikogu määrusega 22.01.2004. a) määratleb valla arengustrateegia põhisuunad aastani 2017, sh veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise põhimõtted valla territooriumil. Üldplaneering märgib, et tuleb koostada Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, mille järgi hakkab toimuma kogu edasine tegevus selles valdkonnas (vt Jõgeva valla üldplaneeringu punkt 4.6.2). 1.3. Muud andmed 1.3.1. Põhjaveevarude uuringud Eesti Geoloogiakeskus on koostanud siluri ja ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveevaru ümberhindamise Jõgeva linnas. Hüdroloogiliselt on Jõgeva linn hästi uuritud. Jõgeva vallas põhjaveevarude uuringuid ei ole tehtud. Jõgeva vallas on kasutuses 23 puurkaevu (vt tabel 11. Puurkaevude iseloomustus). Kõik töötavad kaevud avavad siluri põhjaveekompleksi. Ordoviitsiumi põhjavee horisondi vett tarbib kaks puurkaevu (Laiusel ja Kuremaal). Puurkaevud on ehitatud aastatel 1961–1991. Veetarve puurkaevudest 2003. aastal oli kokku 145,6 tuhat m3 /a. Valla tarbepuurkaevude ümber on 50 m raadiusega sanitaarkaitseala kindlustatud. Kasutatavate veekomplekside põhjavee kvaliteet vastab joogiveestandarti EVS 663:1995 ja EL joogiveedirektiivi 98/83 EC nõuetele. Probleemiks on kõrge rauasisaldus vees. 1.3.2. Tehnovõrkude joonised Tehnovõrkude osas mõõdistusi ei ole tehtud, seetõttu puudub vee-ettevõtetel täpne ülevaade olemasolevatest torustikest. Säilinud on vanad projektide joonised, mis ei vasta tegelikule teostusele. Pärast torustike ehitamist ei ole koostatud teostusjooniseid. Vajalik on läbi viia tehnovõrkude digitaalne mõõdistus. Iga uue torustiku paigaldamise või olemasoleva renoveerimise lõppedes tuleb koostada teostusjoonised. Jõgeva Vallavalitsus peaks välja töötama nõuded tehnovõrkude tööjoonistele valla tehnovõrkude andmebaasi koostamiseks. 1.3.3. Kokkuvõte lähteandmetest Enamus olemasolevatest lähteandmetest on piisavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks. Lähteandmestik vastab kehtivale seadusandlusele. Ebapiisavaks jääb andmestik tehnovõrkude osas. Vajalik on täiendada ja kaasajastada kaardimaterjale. Lünklikud andmed on valla sotsiaal-majanduslike näitajate osas. Tabel 1. Kokkuvõte lähteandmetest Lähteandmestik Hinnang lähteandmestiku kohta Hinnang täiendamise kohta Vajadus lähteandmestiku täiendamiseks 1. Ehitusmäärus Kinnitatud 18.09.2003 Jõgeva Vallavolikogu poolt Vastab seadusandlusele Ehitusseaduse ja planeerimisseaduse muutumisega 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri Kinnitatud 29.06.2002 Jõgeva Vallavolikogu poolt Vastab seadusandlusele Vastavalt vajadusele 3. Arengukava Kinnitatud 24.09.1999 Jõgeva Vallavolikogu poolt muudetud 29.06.2000 Vastavalt seadusandlusele ja teema arengukavadele Igal aastal 4. Põhjaveevarude kinnitamine Ei ole vajalik Ei ole vajalik Vajadus, kui veetarbimine ühest põhjaveekihist on üle 500 m 3/d 5. Tehnovõrkude joonised Puuduvad Vajalik teostusmõõdistus Digitaalne mõõdistus ja inventariseerimine 6. Vee-erikasutusload ettevõtete kaupa AS Sordikom loa kehtivusaeg 2001–2006. a AS Laiuse Kote loa kehtivus aeg 2002–2007. a AS Kuremaa ENVEKO loa kehtivus aeg 2001-2006. a Vajalik Pidev 2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD 2.1. Keskkond 2.1.1. Lühiülevaade Jõgeva vald paikneb nn rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald on nii territoriaalselt (pindala 458 km2), kui ka elanike arvu (5679 elanikku) poolest üks suurem omavalitsusüksus Eestis. Valda läbib põhjast lõunasse Piibe maantee ja Tallinn–Tapa–Tartu–Petseri raudtee. Läänest itta läbib valda Põltsamaa–Mustvee maantee. Valla põhjapiiriks on Ida-Virumaa maakonna piir. Idas on ühine piir Torma vallaga. Lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald (vt asendiplaan). Maastikupildis on määrava tähtsusega Endla raba koos järvestikuga ja Laiuse suurvoor. Tähtsamad vooluveekogud on Pedja jõgi koos lisajõgedega (Kaave ja Onga jõgi). Maakasutuses moodustab haritav maa valla üldpindalast ca 32% ja metsamaa ca 50%. 2.1.2. Põhjavesi ja pinnakate Jõgeva vallas on ühisveevärgi veeallikatena kasutuses põhiliselt siluri ja ordoviitsiumi vettkandvad põhjaveekompleksid (vt tabel 11. «Puurkaevude iseloomustus»), mis koosnevad karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, dolomiit, mergel). Siluri vettkandev põhjaveekompleks on ca 40 m tüsedusega ja pealt kaetud suhteliselt õhukese (2–5 m) kvaternaarsete setete kihiga. Ligilähedaselt 45–70 meetri sügavuselt algab 38–40 meetri paksune vettpidav savika lubjakivi kiht, mis eraldab siluri ja ordoviitsiumi kihte. Vettpidavas kihis on rohkesti lõhesid ja karste, mis põhjustab veejuhtivuse kõikumist suurtes piirides. (Puurkaevude erideebit on valdavalt vahemikus 1…5 l/s m.) Vesi vastab üldiselt hea klassi joogivee nõuetele. Ordoviitsiumi vettkandev kompleks algab ligikaudu 80 m sügavuselt ja ulatub 190 m sügavuseni, millest allpool paiknevad vähe vettekandvad kihid. Ordoviitsiumi põhjaveehorisont on vähem lõheline kui siluri kompleks ja seetõttu on ka puurkaevude erideebitid väiksemad (0,1…1,5l/s m). Vesi vastab hea klassi joogivee nõuetele. Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on maapinnalt tuleva reostuse eest hästi kaitstud. Jõgeva valla pinnakatte moodustab 2–10 meetri paksune liivsavimoreen. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alad on Kurista, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Jõgeva alevik, Siimusti ja Painküla. Laiuse–Kuremaa piirkond asub Saadjärve voorestiku keskosas, kus 20–30 m kõrgused voored vahelduvad soo- ja järvenõgudega. Geoloogilise aluspõhja moodustavad alamsiluri raikküla lademe lubjakivi ja dolomiit, mis on kaetud 20–40 m paksuselt kvaternaari setetega. Voorestiku kvaternaari setetes esineb eri vanusega moreene ning fluvioglatsiaalset kruusa ja liiva. 2.1.3. Pinnavesi Vooluveekogudest läbib Jõgeva valda põhja-lõunasuunaliselt Pedja jõgi (Suur-Emajõe lisajõgi, pikkus 122 km, valgala 2710 km 2). Pedja jõe reostuskoormust on oluliselt vähendanud Jõgeva linna reovee puhastussjaama käikurakendamine. Jõgeva valla keskkonnameetmete kava kohaselt suletakse Pedja jõkke suubuvad Jõgeva aleviku reovee otselasud 2004. a. Pedja jõel on oluline puhkemajanduslik tähtsus Jõgeva piirkonna elanike jaoks. Jõgeva valla suuremad pinnaveekogud on: Endla järv (pindala 180 ha, keskmine sügavus 1,6 m), Männikjärv Endla soostikus, Kivijärv (Laiuse lähedal), Kuremaa järv (pindala 397,1 ha, keskmine sügavus 5,9 m) ja Amme jõgi (pikkus 59 km). 2.2. Jõgeva valla üldiseloomustus Jõgeva valla juhtimine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (RT I 1993, 37, 558) ja Jõgeva valla põhimäärusele (vallavolikogu 12. juuli 2001. a määrus nr 15). Jõgeva valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Jõgeva valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. Valla põhimääruse kinnitab vallavolikogu, kes on pädev tegema põhimäärusesse parandusi ja täiendusi. Vastavalt põhimäärusele on Jõgeva vald avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piirides volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Jõgeva valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras. Jõgeva valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti, valla teede ja tänavate korrashoidu, noorsootööd. Jõgeva valla omavalitsusorganid on: • vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; • vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. Vallavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget (liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis). Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad: valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine, kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine, valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine, koormiste määramine, toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine, vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine, valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine, laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine jt küsimuste lahendamine. Jõgeva Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesanne on seaduse alusel, valla põhimääruse ja muude volikogu õigusaktidega vallavalitsusele pandud küsimuste otsustamine ja korraldamine. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem, kelle valib ja kinnitab ametisse volikogu. Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. Jõgeva valla eelarve koostatakse valla arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarve kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Valla eelarve projekti koostamise, eelarve vastuvõtmise, muutmise ja täitmise ning avalikustamise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu määrusega. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Alljärgnevalt antakse ülevaade 2004. aasta eelarvest, milles on võrdlevalt esitatud 2003. aasta tulud ja kulud. Tabel 2. Jõgeva valla tulud 2003. a–2004. a (tuhat krooni) Tunnus Tulu liik 2003. a 2004. a 30 Maksud (maamaks, tulumaks) 14 890,0 17 161,5 32 Kaupade teenuste müük (riigilõiv, maksud, rendid, laekumised teenustest jne) 2252,0 2254,6 38 Varade müük 170,0 150,0 382 Tulud varadelt (intress, maavarad, vee-erikasutus) 140,0 150,0 35 Toetused (laekumised riigilt ja omavalitsustelt) 17 422,1 16 382,0 Kokku 34 704,4 36 098,1 Ilma sihtotstarbelise laekumiseta 34 518,1 Tabel 3. Jõgeva valla kulud 2004. a (tuhat krooni) Tunnus Kulu objekt 2004. a 2003. a % kasv 01 Valitsussektori teenused 4663,6 21,6 03 Avalik kord ja julgeolek 20,0 0,0 04 Majandus 2784,7 3,1 05 Keskkonnakaitse 503,0 24,2 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 890,0 14,3 07 Tervishoid 42,9 –50,2 08 Vaba aeg, kultuur, religioon 4190,8 21,4 09 Haridus 15 705,8 19,0 10 Sotsiaalne kaitse 4934,8 8,7 Investeeringud 5621,2 2,3 Kulu kokku 36 356,8 9,1 Finantseerimistehingud: Laenude võtmine (+) 4360 Väärtpaberite tagasiostmine (–) 600 Kapitaliliisingumaksed (–) 81,6 Laenude tagastamine (–) 889,3 Aastaalguse jäägi suunamine eelarvesse (+) 469,6 Jõgeva Vallavolikogu 18. septembri 2003. a otsusega kinnitatud vajalikud investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on alljärgnevad: Tabel 4. Investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks (tuhat kr) Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 Investeering 2378,0 1906 3300 4700 1300 sh.valla eelarve 475,0 452,0 300,0 650,0 150,0 Muud (KIK) 1903,0 1454,0 3000,0 4050,0 1150,0 2004 a. eelarvekuludest moodustab investeering ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks ca 8% koos investeeringuga KIKist. Tabel 5. Jõgeva valla laenud ja kohustused (tuhat kr) Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Laenu jääk aasta lõpuks 6929,0 5766,0 4505,0 3293,0 2081,7 870,0 245,0 0 Kohustuse jääk kokku aasta lõpuks 7265,0 5966,2 4651,6 3382,1 2081,7 870,0 245 0 Kohustuste ja laenude jääk 2004. a lõpuks moodustab eelarve tuludest 34 518,1 tuhat krooni (s.o 21%). Valla- ja linnaeelarve seaduse § 8 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste summad ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Jõgeva vallal on 2004. aasta lõpuks kohustuste jääk 21,0% eelarve vastavatest tuludest. Tabelist 4 (Investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks) järeldub, et tehtud ja ka edaspidi planeeritavad investeeringuid finantseeritakse suures mahus SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK). Valla eelarvest finantseeritakse projektide omaosaluse osa. Kokkuvõtteks võib väita, et Jõgeva valla aastane investeeringute võime on 300–500 tuhat kr arvestades valla eelarve mahtu ja tulude osa selles. 2.3. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse kasutajad Jõgeva valla arengukava eristab vallasiselt viit sotsiaal-majanduslikku piirkonda – Jõgeva, Vaimastvere, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa (Jõgeva, Laiuse, Vaimastvere ja Kuremaa on endised vallakeskused). Ühisveevärk ja kanalisatsioon on osaliselt välja ehitatud Jõgeva alevikus, Siimustis, Mõisakülas, Vaimastveres, Kärdes, Kuristal, Painkülas (Metsakatsejaamas), Laiuse ja Kuremaa alevikus. Veevõtu ja saastelubade ning Jõgeva vallast saadud andmete alusel (vt tabel 6) on ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenus kättesaadav 2635 inimesele (ca 74%-le tabelis 6 asulate elanikkonnast ja 46%-le kogu Jõgeva valla elanikkonnast). Jõgeva Vallavalitsuse lähiaastate prioriteetsete ülesannete hulka kuulub vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteedi parandamine. Jõgeva valla arengukava ja üldplaneering ei prognoosi olulist elanikkonna kasvu ja tootmispiirkondade laienemist, seega puudub oluline vajadus rajada uusi ja suurema tootlikkusega veehaardeid. Põhitähelepanu tuleb pöörata olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimisele. Käesolev vee- ja kanalisatsiooni arengukava näeb ette Jõgeva vallas 11 vee-ja kanalisatsiooni arenduspiirkonda, millised on: Jõgeva, Laiuse, Kuremaa ja Siimusti alevik ning Vana-Jõgeva, Vaimastvere, Kärde, Painküla, Kassinurme, Mõisaküla, Ellakvere ja Kurista küla. Hajaasustusaladele ei ole uute ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamist kavandatud. Nendele aladele peab uue infrastruktuuri planeerimisega kaasnema piirkondade põhjalik sotsiaal-majanduslik ja investeerimisriskide analüüs (ei mahu käesoleva töö raamidesse, kuna puuduvad lähteandmed sellise analüüsi tegemiseks). Jõgeva valla ja vee-ettevõtete andmete põhjal on tabelis 6 toodud ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijad: Tabel 6. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijad Nr Asula/elanikke 2004. a Tarbijaid 2004. a Leibkondade arv Veetarve m3/d Heitvesi m3/d 1 Jõgeva alevik 629 490 271 72,3 30,7 2 Siimusti alevik 852 750 344 60,0 60,0 3 Mõisaküla 58 58 50 3,0 – 4 Vaimastvere 340 160 136 12,0 12,0 5 Kärde 153 35 56 4,6 1,4 6 Kurista 291 147 32 15,0 15,0 7 8 Painküla, sh Metsakatsejaam 239 64 89 50 103 24 8,9 4,6 – – 9 Laiuse alevik 476 426 177 131,2 57,2 10 Kuremaa alevik 437 430 175 92,0 61,4 Kokku 3539 2635 1368 399,0 237,7 2.4. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad ja tarbijate maksevõime Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad on kehtestatud Jõgeva Vallavalitsuse 18. detsembri 2000. a määrusega nr 25. Hinna kinnitamise aluseks on Jõgeva Vallavolikogu 29. juuni 2000. a määrus «Jõgeva valla veevarustuse ja heitvee teenuse hinna reguleerimise kord» ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I 1999, 25, 363). Teenuse hinna kujundamise üldised põhimõtted: 1) veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust osutav ettevõte esitab Jõgeva Vallavalitsusele kirjaliku taotluse; 2) teenuse hind koosneb: • abonenttasust (peab tagama kliendile kvaliteetse teenuse igal ajahetkel); • tasust võetud vee eest; • tasust heitvee ärajuhtimise eest; 3) teenuse hind peab tagama teenuse pakkujale tootmiskulude katmise, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise, keskkonnakaitse tingimuste täitmise, põhjendatud tulukuse. Teenuse hind ei tohi olla eri klientide või nende suhtes diskrimineeriv; 4) hinda ei reguleerita üle korra kalendriaasta jooksul; 5) hind kuulub reguleerimisele, kui: • teenuse müügimaht muutub rohkem kui 10%; • muutuvad vee- ja kanalisatsiooniteenuse tehnoloogilised protsessid; • vee-ettevõtja poolt ostetava teenuse maht on muutunud rohkem kui 20%; • riiklik maksupoliitika muutub; 6) Jõgeva Vallavalitsus teeb hinnakehtestamise (mittekehtestamise) otsuse 30 kalendripäeva jooksul; 7) vee-ettevõtja avalikustab hinna vähemalt kolm kuud enne selle muutmist. Jõgeva Vallavalitsuse poolt 18. detsembril 2000. a kehtestatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad piirkonniti on alljärgnevad: Tabel 7. Joogi- ja heitvee hinnad (kr/m3) Jrk Asula (piirkond) Joogivesi Heitvesi 1 Vaimastvere, Kärde 7,60 8,50 2 Kurista 6,60 5,00 3 Siimusti 4,85 4,70 4 Laiuse, Mõisaküla, Raaduvere, Vilina 5,90 7,20 5 Jõgeva alevik, Vanajõgeva küla 7,60 4,90 6 Kuremaa alevik 9,00 9,30 Keskmine hind 6,9 6,6 Jõgeva Vallavalitsus ei doteeri veetarbijatele kehtestatud joogi- ja heitvee hindasid. Vee-ettevõtetest saadud aruannete põhjal on aasta keskmised veetarbimise ja heitvee kogused kokkuvõtlikult toodud tabelis 8. Kuna lähiaastatel ei ole ette näha olulist veetarbimise suurenemist, on prognooside tegemisel lähtutud tabelis 8 veetarbe ja heitvee kogustest. Tabel 8. Veetarbe ja heitvee kogused Jrk Vee-ettevõte Veetarve tuh m3/a Heitvesi tuh m3/a 1 A/S Sordikom 26,4 11,2 2 A/S Laiuse Kote 85,6 53,1 3 A/S Kuremaa ENVEKO 33,6 22,4 Kokku 145,6 86,7 Kehtivad veetariifid peavad tarbijatele olema majanduslikult vastuvõetavad. Üldlevinud rahvusvaheliselt aktsepteeritud vee- ja kanalisatsioonikulude piirmäär on 4–5% leibkonna keskmisest sissetulekust. Jõgeva vallas on 2003. a leibkonna liikme kuu keskmine sissetulek 1779 krooni. Keskmise leibkonna kuusissetuleku (4448 kr) puhul on kulutus joogi- ja heitveele käesoleval ajal kehtivate hindade puhul ca 3% leibkonna sissetulekust. Seega peaksid käesoleval ajal kehtivad hinnad vastama heale tavale ja tarbijate maksevõimele. 2.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnaprognoos aastateks 2005–2017 Küsitluse põhjal on vee-ettevõttelt saadud hinnaprognoosid, mis on koostatud ettevõtte tulude ja kulude tasakaalustamise põhimõttel pikaajalise perioodi peale. Arvestatud on perspektiivseid toodangu realiseerimise hindu, tegevuskulusid ja tootmistegevuseks vajalikke investeeringuid. Alljärgnevalt (tabelis 9) on esitatud vee-ettevõtete teenuse hinnaprognoosid aastateks 2005–2017. Hindade erinevused tulenevad ettevõtete erinevatest tootmistingimustest ja majanduslikust olukorrast. Tabel 9. Vee-ettevõtete hinnaprognoos 2005–2017. a (kr/m 3) Ettevõte 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 SORDIKOM vesi 7,6 7,6 7,8 8,1 8,5 8,5 8,8 8,8 8,8 9,2 9,2 9,6 9,6 heitvesi 9,5 9,5 9,5 9,9 10,3 10,3 10,7 10,7 10,7 11,2 11,2 11,6 11,6 Laiuse KOTE Vesi 7,8 8,2 8,6 9,0 9,4 9,9 10,3 10,9 11,5 12,0 12,6 13,2 13,9 heitvesi 8,4 8,8 9,2 9,7 10,2 10,7 11,3 11,8 12,5 13,0 13,7 14,4 15,1 Kuremaa ENVEKO vesi 9,0 9,0 9,9 9,9 9,9 11,5 11,5 11,5 13,8 13,8 13,8 13,8 13,8 heitvesi 9,3 9,3 10,8 10,8 10,8 13,0 13,0 13,0 15,6 15,6 15,6 15,6 15,6 keskmine vesi 8,1 8,2 8,7 9,0 9,2 9,9 10,2 10,4 11,4 11,8 11,8 12,2 12,4 heitvesi 9,0 9,2 29,5 10,2 10,4 11,3 11,6 12,9 12,9 13,6 13,5 13,8 14,1 Kokkuvõtteks: • Jõgeva Vallavalitsuse määrusega (18. detsember 2002. a nr 23) kehtestatud hinnatariifid on madalad ega võimalda teha vajalikke investeeringuid. • Kui arvestada ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenust kasutava leibkonna keskmiseks sissetulekuks aastas 4448 krooni, võiksid hinnatariifid juba 2004. a olla: joogi- ja heitveel 10,0 kr/m3, mille puhul leibkonna kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele oleksid 4,5% leibkonna keskmisest sissetulekust (vastaks rahvusvaheliselt tunnustatud heale tavale). • Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt põhjustab paratamatult vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnatariifide tõstmist. Eri vee-ettevõtete hinnangu kohaselt kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel suurenevad käesoleva aja majanduskeskkonnas ca 3–5% aastas. Seega 3%-lise hinnatõusu korral aastas (30 senti) on joogi- ja heitvee teenuse hinnanguline hinnatariif 2017. aastal 13,6 kr/m3. • Tehtud hinnatariifide prognoosi mõjutavad piirkonna majanduskeskkonna muutused, investeeringuplaanide lõplik realiseerimine jmt. Seega kujunevad lõplikud tariifid välja pärast investeeringute realiseerimist. • Jõgeva valla eri piirkondades on tarbijate maksuvõime erinev, seda näitab kommunaalmaksuvõlglaste nimekiri («Vooremaa» 06.12.2003). Jõgeva vallas oli seisuga 01.12.2003. a 4,5% vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbijatest vee-ettevõtetele võlglased. • Enne investeerimisotsuse tegemist on soovitatav teha täiendav uuring ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenduspiirkondades elanikkonna maksevõime kohta, et selgitada potentsiaalsete teenuste kasutajate maksevõime, doteerimisvajadused ja võimalused doteerimiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamiseks. 2.6. Tööhõive Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbijate maksevõime sõltub piirkonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast (töövõimelise elanikkonna suurusest, tööhõivest ja elanikkonna sissetulekutest). Allpool on tabelis 10 antud ülevaade vee- ja kanalisatsiooniteenust kasutava elanikkonna tööhõivest. Tabel 10. Jõgeva valla tööhõive Nr Asula Elanikke Töövõimeline elanikkond % Töötuid % 1 Jõgeva alevik 629 353 56 14 4 2 Vanajõgeva 69 41 59 5 12 3 Siimusti alevik 852 466 54 40 8,5 4 Ellakvere 100 46 46 6 13 5 Võikvere 97 43 44 4 9 6 Mõisaküla 76 38 50 7 20 7 Kassinurme 166 96 58 1 1 8 Vaimastvere 340 199 58 24 12 9 Kärde 153 83 54 7 8 10 Laiuse alevik 476 271 57 10 3,6 11 Painküla 239 131 55 4 3 12 Kuremaa alevik 437 284 65 17 6 Kokku 3634 2051 56 139 7 2.7. Põhjavee tarbimine Jõgeva valla ühisveevärk tarbib põhjavett suhteliselt suure tootlikkusega puurkaevudest (vt tabel 11 Puurkaevude iseloomustus). Puurkaevud on rajatud aastatel 1969–1991 ja nende tootlikkus ületab kuni 100 korda praeguse tarbimise. Jõgeva valla ühisveevärgis tarbitav veekogus oli 2003. aastal 399,0 m3/d. Eri majandusreformide tulemusena on veetarbimine viimasel aastakümnel tunduvalt vähenenud ning seetõttu võib prognoosida, et asulate puurkaevud rahuldavad käesoleval ajal ja ka pikemas perspektiivis nii tootlikkuse kui ka vee kvaliteedi poolest veetarbimise vajaduse. Seetõttu puudub enamuses olemasolevate puurkaevudega asulates vajadus uute puurkaevude rajamiseks. Veetarbimine toimub põhiliselt siluri ja ordoviitsiumi põhjaveekompleksidest. Vee kvaliteet vastab puurkaevudes üldjoontes joogiveestandardile (EVS 663:1995). Probleeme on liigse rauasisalduse ja vee karedusega. Vee kvaliteeti halvendavad vanad amortiseerunud torustikud ja hüdrofoorid, samuti väike veeringlus veevarustussüsteemis, mis on ehitatud tunduvalt suurema tootlikkuse jaoks, kui käesoleva aja tarbimine nõuab. Joogiveega varustamisel on põhiprobleemid: • amortiseerunud ja tehniliselt valesti ehitatud veevarustustorustikud; • amortiseerunud pumbajaamad ja seadmed (puudulik soojustus, elektriseadmed, vanad ja liiga suure mahuga hüdrofoorid), • suure tootlikkusega puurkaevudest väike vee tarbimine; • veetöötlusfiltrite puudumine (rauaeraldus, vee pehmendamine. Tabel 11. Puurkaevude iseloomustus Nr Puurkaev Puurimise aasta Tootlikkus m3/d Veetarve m3/d Põhjavee horisont Sügavus m 1 Laiuse Õpetajate 1969 216 54,0 siluri alumine 100 2 Laiuse Katlamaja 1987 160 18,0 ordoviitsiumi ülemine 50 3 Laiuse Petkuse 1962 144 17,2 alamsiluri raikküla tamsalu 75 4 Laiuse Suurfarmi 1976 180 25,0 siluri alumine 75 5 Laiuse Sootaga 1965 300 17,0 siluri alumine 80 6 Laiusevälja Mõisaküla 1970 400 3,0 siluri alumine 85 7 Vanatänava 1967 40 25,0 siluri alumine 85 8 Kasevere 1989 80 3,0 31 9 Vilina 1967 120 4,0 siluri alumine 120 10 Siimusti Kooli 1989 60,0 40 11 Kurista Lasteaia 1965 144 15,0 siluri alumine 30 12 Vaimastvere 1975 460 12,0 siluri alumine 60 13 Kärde 1991 410 4,6 siluri alumine 70 14 Painküla 1967 410 4,3 siluri alumine 50 15 Metsakatsej. 4,6 silur 50 17 Kuremaa Pargi 1983 576 86,0 silur 45 18 Kuremaa Katlamaja 1976 360 reservis kvaternaar 45 19 Kuremaa Sepikoj 1960 316 6,0 silur ordoviitsium 145 20 Jõgeva al. Keskuse nr 1 1965 720 42,0 silur 45 21 Jõgeva al. Sauna nr 2 1977 144 reservis silur 30 22 Jõgeva al. Töökoja nr 3 410 2,0 silur 50 23 Jõgeva al. Lauda nr 4 1961 432 28,3 silur 50 2.8. Heitvesi ja puhastusseadmed Ühisveevärgist suublatesse juhitava reovee aastane kogus on 86,7 tuhat m 3, millest ca 75,5 tuhat m3 puhastatakse bioloogilistes puhastusseadmetes. Olemasolevad puhastid Siimustis, Laiusel, Kärdes ja Vaimastveres on amortiseerunud ja töötavad ebaefektiivselt. Puhastite heitvesi ei vasta kehtestatud normidele. Puhastamata reovett (ca 11,2 tuhat m3/a) suunatakse Pedja jõkke Jõgeva alevikust. Tabel 12 annab ülevaate Jõgeva vallale kuuluvatest vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest. Tabel 12. Asulate torustikud ja puhastusseadmed Nr Asula Veetorustik km Heitveetorustik km Puhastus- seadmed Heitvesi m3/d Suubla 1 Jõgeva alevik 4,5 5,2 30,7 Pedja j 2 Siimusti alevik 5,0 5,0 Ringkanal 60,0 Kraav 3 Mõisaküla (Laiusevälja) 2,6 1,4 Reoveemahuti 1,4 4 Metsakatsejaam 1,2 – Kogumiskaevud – 5 Vaimastvere 3,0 3,0 Ringkanal 12,0 Kraav 6 Kärde 2,8 2,5 – – 7 Laiuse alevik 6,5 6,5 Oxyd 180 57,2 Kraav 8 Kurista 2,5 3,5 Bio 100 15,0 Kraav 9 Painküla 0,3 – Kogumiskaevud – 10 Kuremaa alevik 2,8 2,3 Oxyd 180 61,4 Kuremaa j Kokku 32,2 29,4 237,7 3. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI TEENINDAVAD ETTEVÕTTED Jõgeva vallas osutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust kolm ettevõtet: AS Sordikom, AS Laiuse KOTE ja AS Kuremaa ENVEKO. Nimetatud ettevõtted osutavad oma tööpiirkonnas lisaks vee-ja kanalisatsiooniteenustele mitmesuguseid kommunaalteenuseid (soojusenergia tootmine, teede ja tänavate hooldus, heakorrateenused, tööstuskaupade jae ja hulgimüük jt). Alljärgnevalt antakse ülevaade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenindavatest ettevõtetest ja vee-ettevõtluse võimalikust organisatsioonilisest tugevdamisest. 3.1. AS SORDIKOM 3.1.1. Firma taust ja juhtimine AS Sordikom taust on alljärgnev: • 1992. a munitsipaalettevõte Jõgeva Elamu – Ergo Kommunaal; • 1997. a AS Sordikom moodustati munitsipaalettevõtte baasil. Ettevõtet juhib üheliikmeline juhatus. Firma tegevust planeerib, tema juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet viieliikmeline nõukogu. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aruande (bilansi ja kasumiaruande, aastaaruande lisad) ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks. Raamatupidamise aruandeperiood on kalendriaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember. Ettevõtte aktsiakapitali suurus on 400 000 krooni. Aktsiaseltsil on 100-kroonise nimiväärtusega nimelised aktsiad. Kõik aktsiad kuuluvad Jõgeva vallale. Kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab aktsiaselts reservkapitali, mille suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Mitterahalise sissemakse aktsiakapitali otsustab, hindab ja kinnitab üldkoosolek. Aktsiad on vabalt võõrandavad. 4.1.2. Tegevusalad ja teeninduspiirkonna ülevaade AS Sordikom tegevusalad: • veevarustus- ja kanalisatsiooniteenused; • teede ja tänavate hooldus ja remont; • soojusenergia tootmine ja müük; • haljastus- ja heakorrateenused; • saunateenused; • omanduses olevate ettevõtete ja investeeringute juhtimine ja haldamine; • kaubandustegevus; • tänavavalgustuse hooldamine ja remont; • äriprojektide käivitamine. Teeninduspiirkonnaks on põhiliselt Jõgeva alevik. Kokku pakub vee-ettevõte vee- ja kanalisatsiooniteenust ca 490 füüsilisele ja 9 juuriidilisele isikule. Vee keemilise koostise analüüside põhjal võib väita, et joogivesi vastab üldjoontes kehtivatele normidele (EVS 663:1995). Jõgeva aleviku Töökoja puurkaevu vee hägusus on ületanud lubatud normid. Vee magistraaltorustikud on amortiseerunud (torustike vanus 25–30 aastat, ebakvaliteetsed ja eri materjalid), seetõttu esineb tihti magistraaltorustike purunemisi, millega kaasnevad suhteliselt suured veekaod (10–15% veetarbest). Jõgeva alevikus on ühiskanalisatsiooniga varustatud ca 65% tarbijatest. Tabel 13. Teeninduspiirkonna põhinäitajad 2003. a Nr Rajatise nimi tk /km/m3 1 Puurkaev 4 2 Reovee bioloogilised puhastid – 3 Veetorustikud 4,5 4 Kanalisatsioonitorustikud 5,2 6 Veetarbimine kokku 26 389 7 sh elanikkond 15 854 8 Kanaliseeritava heitvee kogus 11 200 9 sh elanikkond 11 200 4.1.3. Töötajad ja tootmisvahendid 2003. a oli ettevõttes 10 töötajat, neist vee- ja kanalisatsioonitöödega tegeles 4 töötajat. Tabel 14. Tootmisvahendid Nr Nimetus Arv 1 Kopp-laadur TO-25 1 3 Nissan Pik-up Datsun 1 4 Auto Gaz 53 1 5 Autogreider D.-96 1 6 Traktor Partner 11-90E 1 7 Auto Gaz 52 1 4.1.4. Teenuste hind ja finants-majanduslikud näitajad AS Sordikom 2003. majandusaasta vee- ja kanalisatsiooniteenuste kogukäive oli 232 128 tuhat krooni (moodustab 12% kogukäibest) ja kahjum 2,9 tuhat krooni. Vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 14 lõikele 3 kujundatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tootmiskulude katmine, kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitse tingimuste täitmine, põhjendatud tulukus. Teenuse hinna kujundamine toimub kolmes etapis: • AS Sordikom koostab hinnakalkulatsiooni; • AS Sordikom nõukogu kinnitab hinna; • Jõgeva Vallavalitsus kinnitab AS Sordikom poolt esitatud hinna ja avalikustab tarbijale kolm kuud enne hinna muutumist. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (sh käibemaks) AS Sordikom teeninduspiirkonnas on: • joogivesi 7,60 kr/m3; • kanaliseeritav reovesi 4,90 kr/m 3. 4.1.5. Järelevalve teostamine Vee tarbimise ja suublasse juhitava heitvee kvaliteedi ja koguse üle teostab järelevalvet Jõgevamaa Keskkonnateenistus, kellele esitatakse neli korda aastas aruanne: • suublasse juhitava reoveehulga ja kvaliteedi kohta; • väljapumbatud põhjavee hulga kohta. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kinnitatud hinnakirjale maksab vee-ettevõte ressursi- ja saastemaksu. AS Sordikom «Joogivee kontrolli kava 2004–2007. aastaks» alusel teostatakse joogivee kvaliteedi kontrolli, mis seisneb alljärgnevas: • tavakontroll üks kord aastas; • süvakontroll üks kord kolme aasta jooksul. Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt on ettevõttele väljastatud vee-erikasutusluba kehtivusega 01.08.2001. a kuni 01.07.2006. a. Joogivee keemilise koostise veehaarde järelevalvet teostab Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakond. Järelevalvet majandustegevuse üle teostab Jõgeva Vallavalitsus. 3.2. AS LAIUSE KOTE 3.2.1. Firma taust ja juhtimine AS Laiuse Kote taust: • 1992. a omandireformi seaduse järgi moodustatud munitsipaalettevõte; • 1997. a munitsiaalettevõtte ümberkujundamine aktsiaseltsiks; • 2001. a ettevõttega ühinesid AS Siimusti Kommunaal ja OÜ Vaimastvere Kommunaal. Ettevõtet juhib üheliikmeline juhatus ehk juhataja. Firma tegevust planeerib, tema juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet viieliikmeline nõukogu. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aruande (bilansi ja kasumiaruande, aastaaruande lisad) ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks. Raamatupidamise aruandeperiood on kalendriaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember. Ettevõtte aktsiakapitali suurus on 900 000 krooni. Aktsiaseltsil on 100-kroonise nimiväärtusega nimelised aktsiad. Kõik aktsiad kuuluvad Jõgeva vallale. Kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab aktsiaselts reservkapitali, mille suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Mitterahalise sissemakse aktsiakapitali otsustab, hindab ja kinnitab üldkoosolek. Aktsiad on vabalt võõrandavad. 3.2.2. Tegevusalad ja teeninduspiirkonna ülevaade AS Laiuse Kote tegevusalad: • kütte-, vee- ja kanalisatsioonitrasside üldehitus ja hooldus; • teede ehitus, remont ja hooldus; • soojusenergia tootmine; • haljastus- ja heakorrateenused, jäätmekäitlus, kalmistute haldamine; • metsa- ja metallitöötlemine; • liiva kaevandamine; • kaubandustegevus; • tänavavalgustuse hooldamine ja remont. Teeninduspiirkonnaks on Laiuse alevik, Siimusti alevik, Kurista küla, Vaimastvere küla, Kärde küla, Vilina küla, Painküla küla, Laiusevälja küla ja Kasevere küla. Kokku pakub vee-ettevõte vee- ja kanalisatsiooniteenust 1750 füüsilisele ja 41 juuriidilisele isikule. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud on rajatud ajavahemikul 1960–1980. Torustikud on amortiseerunud. Veetorustikes ei ole võimalik tagada vajalikku survet. Arvestuslikud veekaod vee-ettevõtte hinnangul on ca 15% (ca 14 m3/d). Rajatud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud vajavad täies ulatuses rekonstrueerimist. Kurista, Siimusti, Laiuse ja Vaimastvere biopuhastite heitvesi ei vasta kehtestatud normidele. Puhastid vajavad rekonstrueerimist. Joogivesi sisaldab ülemäära rauda Laiusel, Kaseveres, Vilinas, Kärdes, Kuristal ja Metsakatsejaamas. Nende asulate joogiveehaaretesse tuleks paigaldada rauaeraldusfiltrid (raua sisaldus 0,7–2,2 mg/l). Tabel 15. Teeninduspiirkonna põhinäitajad 2003. a Nr Rajatise nimi tk /km/m3 1 Puurkaev 15 2 Reovee bioloogilised puhastid 4 3 Veetorustikud 24,9 4 Kanalisatsioonitorustikud 21,9 6 Veetarbimine kokku 85 600 7 Kanaliseeritava heitvee kogus 52 600 3.2.3. Töötajad ja tootmisvahendid 2003. a oli ettevõttes 19 töötajat, neist tegeles vee- ja kanalisatsioonitöödega 4 töötajat. Tabel 16. Tootmisvahendid Nr Nimetus Arv 1 Ekskavaator JCB 1 2 Laadur TO-49 1 3 Kallur-tõstuk Scania 81H 1 4 Kallur-tõstuk SISU 1 5 Autogreider Nortvek 1 6 Traktor MTZ 82.1 2 7 Traktor T-40 1 8 Traktor T-25 1 9 Auto VW kaubik 1 10 Auto Volkswagen Transporter 1 3.2.4. Teenuste hind ja finants-majanduslikud näitajad AS Laiuse Kote 2003 majandusaasta vee- ja kanalisatsiooniteenuste käive oli 692,0 tuhat krooni (moodustab 17% ettevõtte üldkäibest) ja kahjum 193,0 tuhat krooni. Tarbijate võlgnevus seisuga 01.01.2004. a on 246,0 tuhat krooni. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõikele 3 kujundatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tootmiskulude katmine, kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitse tingimuste täitmine, põhjendatud tulukus. Teenuse hinna kujundamine toimub kolmes etapis: • AS Laiuse Kote koostab hinnakalkulatsiooni; • AS Laiuse Kote nõukogu kinnitab hinna; • Jõgeva Vallavalitsus kinnitab AS Laiuse Kote esitatud hinna ja avalikustab tarbijale kolm kuud enne hinna muutumist. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (sh käibemaks) AS Laiuse Kote teeninduspiirkonnas on alljärgnevad: Tabel 17. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse hinnad 2003. a Nr Asula Teenus Hind kroonides 1 Vaimastvere, Kärde veevarustus 7,60 kanalisatsioon 8,50 2 Kurista veevarustus 6,60 kanalisatsioon 5,00 3 Siimusti veevarustus 4,85 kanalisatsioon 4,70 4 Laiuse, Mõisaküla veevarustus 5,90 Raaduvere, Vilina kanalisatsioon 7,20 3.2.5. Järelevalve teostamine Vee tarbimise ja suublasse juhitava heitvee kvaliteedi ja koguse üle teostab järelevalvet Jõgevamaa Keskkonnateenistus, kellele esitatakse neli korda aastas aruanne: • suublasse juhitava reoveehulga ja kvaliteedi kohta; • väljapumbatud põhjavee hulga kohta. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kinnitatud hinnakirjale maksab vee-ettevõte ressursi- ja saastemaksu. AS Laiuse Kote «Joogivee kontrolli kava 2004–2007. aastaks» alusel teostatakse joogivee kvaliteedi kontrolli, mis seisneb alljärgnevas: • tavakontroll üks kord aastas; • süvakontroll üks kord kolme aasta jooksul. Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt on ettevõttele väljastatud vee-erikasutusluba 11.06.2002. a kuni 10.06.2007. a. Joogivee keemilise koostise järelevalvet teostab Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakond. Järelevalvet majandustegevuse üle teostab Jõgeva Vallavalitsus. 3.3. AS KUREMAA ENVEKO 3.3.1. Firma taust ja juhtimine AS Kuremaa ENVEKO taust: • 1992. a munitsipaalettevõte Kuremaa Elamu-Energo-Kommunaal; • 1997. a munitsiaalettevõtte ümberkujundamine aktsiaseltsiks Kuremaa ENVEKO. Ettevõtet juhib üheliikmeline juhatus ehk juhataja. Firma tegevust planeerib, tema juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet viieliikmeline nõukogu. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aruande (bilansi ja kasumiaruande, aastaaruande lisad) ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks. Raamatupidamise aruandeperiood majandusaastal on 01.07 kuni 31.06. Ettevõtte aktsiakapitali suuruseks on 1 200 000 krooni. Aktsiaseltsil on 100-kroonise nimiväärtusega nimelised aktsiad. Kõik aktsiad kuuluvad Jõgeva vallale. Kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab aktsiaselts reservkapitali, mille suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Mitterahalise sissemakse aktsiakapitali otsustab, hindab ja kinnitab üldkoosolek. Aktsiad on vabalt võõrandavad. 3.3.2. Tegevusalad ja teeninduspiirkonna ülevaade AS Kuremaa ENVEKO tegevusalad: • veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja reovee puhastusteenused; • vee-, gaasi-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike ehitus, hooldus ja remont; • teede ja tänavate hooldus; • soojusenergia tootmine ja müük; • gaasi müük; • kütte-, vee- ja sanitaarseadmete paigaldus, hooldus ja remont; • maa- ja vedelgaasiseadmete ning abiseadmete paigaldus, hooldus ja remont; • vedelgaasi ladustamine; • haljastus- ja heakorrateenused; • kaubandustegevus; • tänavavalgustuse hooldus. Teeninduspiirkonnaks on Kuremaa alevik. Kokku pakub ettevõte vee- ja kanalisatsiooniteenust ca 430 füüsilisele ja 8 juuriidilisele isikule. Kuremaa asulas ei ole kõikidele tarbijatele tagatud vee- ja kanalisatsiooniteenus. Kõik rajatised (puurkaevud, torustikud, puhastusseade kuuluvad AS Kuremaa ENVEKO. Põhiprobleemiks on joogivee kõrge rauasisaldus. Joogiveetorustikud (malm-, terastorud) vajavad kõik rekonstrueerimist. Kuremaa asula idapoolses osas (Palamuse tee ääres) ja vahetult järve supluskoha läheduses olevate majade reoveekäitlus vajab lahendamist (nende asulapiirkondade puhastamata reovesi on suunatud otselasuga Kuremaa järve). Tabel 18. Teeninduspiirkonna põhinäitajad 2003. a Nr Rajatise nimi tk /km/m3 1 Puurkaev 3 2 Reovee bioloogilised puhastid 1 3 Veetorustikud 2,8 4 Kanalisatsioonitorustikud 2,3 6 Veetarbimine kokku 33 600 sh elanikkond 11 500 7 Kanaliseeritava heitvee kogus 22 400 sh elanikkond 10 500 3.3.3. Töötajad ja tootmisvahendid 2003. a oli ettevõttes neli töötajat, neist vee- ja kanalisatsioonitöödega tegeleb üks töötaja. Tabel 19. Tootmisvahendid Nr Nimetus Arv 4 Väikeveoauto Seat Inca 1 3.3.4. Teenuste hind ja finants-majanduslikud näitajad Ettevõtte 2003. majandusaasta vee- ja kanalisatsiooniteenuste käive oli 430 000 tuhat krooni (moodustab 16,7% ettevõtte üldkäibest) ja kahjum 11,0 tuhat krooni. Tarbijate võlgnevus vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest seisuga 01.01.2004 on ca 100 000 krooni. Vastavalt ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõikele 3 kujundatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tootmiskulude katmine, kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitse tingimuste täitmine, põhjendatud tulukus. Teenuse hinna kujundamine toimub kolmes etapis: • AS Kuremaa ENVEKO koostab hinnakalkulatsiooni; • AS Kuremaa ENVEKO nõukogu kinnitab hinna; • Jõgeva Vallavalitsus kinnitab AS Kuremaa ENVEKO esitatud hinna ja avalikustab tarbijale kolm kuud enne hinna muutumist. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (sh käibemaks) AS Kuremaa ENVEKO teeninduspiirkonnas on alljärgnevad: Joogivesi: 9 kr/m3 Kanaliseeritav reovesi: 9,3 kr/m3 3.3.5. Järelevalve teostamine Vee tarbimise ja suublasse juhitava heitvee kvaliteedi ja koguse üle teostab järelevalvet Jõgevamaa Keskkonnateenistus, kellele esitatakse neli korda aastas aruanne: • suublasse juhitava reoveehulga ja kvaliteedi kohata; • väljapumbatud põhjavee hulga kohta. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kinnitatud hinnakirjale maksab ettevõte ressursi- ja saastemaksu. AS Kuremaa ENVEKO «Joogivee kontrolli kava 2003–2006. aastaks» alusel teostatakse joogivee kvaliteedi kontrolli, mis seisneb alljärgnevas: • tavakontroll üks kord aastas; • süvakontroll üks kord kolme aasta jooksul. Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt on ettevõttele väljastatud vee-erikasutusluba 2001. kuni 2006. aastaks. Joogivee keemilise koostise järelevalvet teostab Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakond. Järelevalvet majandustegevuse üle teostab Jõgeva Vallavalitsus. 3.4. Vee-ettevõtluse organisatsiooniline tugevdamine Käesolev arengukava määratleb Jõgeva valla vajalikud investeeringud veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks. Investeeringute eesmärk on välja ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsioonikäitluse tehnovõrgud ning puhastusseadmed. Uute seadmete ja tehnovõrkude töökorras hoidmine nõuab suhteliselt tundliku tehnoloogia ja seadmistiku soetamist. Investeerimise tulemusena kasvab oluliselt veevarustuse ja kanalisatsiooni ettevõtte põhivara, mille ekspluatatsioon eeldab senise töökorralduse reoorganiseerimist ja üleminekut avariide likvideerimiselt korrapärase plaanilise hoolduse ja ennetava remondi teostamisele, reoveetöötlusprotsessi ja seadmete teadlikule kontrollile, juhtimisele ja hooldusele. Uute torustike rajamine ja pumplate rekonstrueerimine vähendab tunduvalt avariide kordasid. Tehniliste meetmete rakendamisega peab paratamatult kaasnema vee-ettevõtluse organisatsiooniline arendus ja institutsionaalne tugevdamine, vastasel juhul ei ole võimalik tagada tehtud investeeringute maksimaalset efektiivsust. Vee-ettevõtte personal peab olema komplekteeritud kompetentsete spetsialistidega – oskustöölistega, keda tuleb oskuslikult juhtida ja süstemaatiliselt koolitada. Suurte investeeringute realiseerimine nõuab oluliselt suuremat tähelepanu nii juhtivtöötajate kui ka tööliste kutseoskuse arendamisele. Vee-ettevõtte organisatsiooni arendamisel (tugevdamisel) võiks kaaluda alljärgnevate põhimõtete rakendamist: • vee-ettevõtte põhitegevuseks peaks olema veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamine (käesoleval ajal ei ole Jõgeva vallas sellist ettevõtet); • otstarbekas oleks moodustada olemasolevate Jõgeva vallale kuuluvate äriühingute baasil üks vee-ettevõte; • Jõgeva vallas tuleks kehtestada ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude-tulude põhine hind, mida võib doteerida vallavolikogu otsuse põhjal. Doteerimise põhimõtted peaksid olema antud Jõgeva valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korraga. 4. INVESTEERIMISPROJEKTID 4.1. Investeerimisprojektide koostamise alused Käesolev arengukava näeb Jõgeva vallas ette 11 vee- ja kanalisatsiooni arenduspiirkonda – Jõgeva, Laiuse, Kuremaa ja Siimusti alevik ning Vana-Jõgeva, Vaimastvere, Kärde, Painküla, Kassinurme, Mõisaküla, Ellakvere ja Kurista küla. Nimetatud piirkondades on kaardistatud olemasolev vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisund. Koostatud on torustike ja seadmete renoveerimiseks ja laiendamiseks vajalikud tööde ning investeeringute mahud. Investeerimisprojektide koostamisel on lähtematerjalideks kasutatud varem tehtud eelprojekte jt materjale (vt sissejuhatus). Investeerimisprojektide realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: • tehnilised – puudulik andmebaas vee- ja kanalisatsioonivõrgu seisukorra kohta (teostusjoonised, materjalid, torude läbimõõdud); • keskkonnamõjud – Jõgeva aleviku ja Vanajõgeva küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb arvestada Pedja jõe mõjust põhjustatud kõrget põhjaveetaset; • sotsiaal-majanduslikud – elanikkonna huvi vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomine ja majandamine. Alljärgnevalt käsitletakse koostatud investeerimisprojekte arenduspiirkondade kaupa. 4.2. Investeerimisprojektid 4.2.1. Jõgeva alevik Jõgeva alevik paikneb Jõgeva linnast põhjapool Tallinn–Valga raudtee ääres. Jõgeva alevikus elab seisuga 01.01.2004 629 elanikku, sellest on ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse kasutamise võimalus 490 inimesel ehk 78%-l. Eesmärk on anda kogu asula elanikkonnale võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Suure tööde mahu tõttu on alevik jaotatud alljärgnevateks ehitusetappideks (I–III): I etapp Poe ja Aamisepa tänava elamukvartal Elamukvartalis puudub Poe tn 4, 5, 7 ja 9 majadel ühiskanalisatsioon. Reovesi juhitakse puhastamata kujul Pedja jõkke. Eespool nimetatud majadele tuleb rajada ühiskanalisatsioon, mille kaudu reovesi suunatakse Jõgeva aleviku ülepumpamisjaama. Aleviku ülepumpamisjaamast pumbatakse reovesi Jõgeva linna puhastusseadmesse. Aamisepa tn 1 sademevesi juhitakse olemasolevasse ühiskanalisatsiooni, mis tekitab sademerohkel perioodil lisakoormust Jõgeva aleviku reovee ülepumpamisjaamale. Sademevee ärajuhtimiseks on projekteeritud lahkvoolne sademeveekollektor suubumisega Pedja jõkke (vt. joonis leht 1 ja tabel 20). Projekteeritud reoveetrassi pikkus on 635 m ja sademeveetrass 136 m. I etapi tööde kogumaksumus on 850 tuhat krooni. II etapp Linnumetsa, Ööbiku ja Tihase elamukvartal Linnumetsa, Ööbiku ja Tihase elamukvartalis on kokku 31 ühepereelamut, millel puudub kanalisatsioon ja veevarustus. Joogiveevarustus on lahendatud salvkaevude baasil, reovesi majadest juhitakse kogumiskaevudesse ja Pedja jõkke. Arengukava kohaselt tuleb ehitada veehaare (puurkaev ja pumbajaam) Linnumetsa tee äärde (staadioni ja elamukvartali vahelisele alale). Veetorustik rajatakse piki Linnumetsa teed ja ühendatakse olemasoleva Poe tänava veetrassiga (vt joonis leht 2 ja tabel 20).Veetorustiku kogupikkus on 2360 m. Linnumetsa tee algusest on projekteeritud kanalisatsioonitrass kuni Poe tänava olemasoleva reoveepumplani, mille reovesi juhitakse Jõgeva linna puhastusseadmetesse. Tasane reljeef ja rasked hüdrogeoloogilised tingimused (Pedja jõe org) ei võimalda reovee isevoolset ärajuhtimist, seetõttu tuleb Linnumetsa elamukvartalisse ja Ööbiku tänavale (vt joonis leht 2 ja tabel 20) ehitada reoveepumpla. Ööbiku ja Tihase tänavaga piirnevast kvartalist kogutakse reovesi isevoolselt projekteeritud pumplasse ja pumbatakse Põltsamaa–Mustvee mnt isevoolsesse trassi. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus on 1366 m ja survetorustikul 872 m. II etapi tööde kogumaksumus on 5,2 milj krooni. III etapp Pedja jõe vask- ja paremkalda alad III etapp Jõgeva aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeerimisprojektist haarab asula Pedja jõe äärseid parem- ja vaskkalda alasid. (vt joonis leht 3 ja tabel 20) Kavandatud on kahe joogiveehaarde PK3 (Lauda) ja PK2 (Töökoja) renoveerimine ning ühe reoveepumpla ehitamine (võimaldab Pedja jõe vaskkalda poolsaarelt pumbata reovee olemasolevasse pumplasse). Olemasolevad reoveepumplad Poe tänaval ja Pedja jõe paremkaldal renoveeritakse. Veetorustikku rajatakse 4225 m ja kanalisatsioonitorustikku 3915 m. III etapi tööde hinnanguline kogumaksumus on 10,7 milj krooni. 4.2.2. Vanajõgeva küla Vanajõgeva küla paikneb Jõgeva linna lõunapiiril Pedja jõe ääres. Külas elab aastaringselt 69 elanikku. Suveperioodil ulatub elanike arv 100-ni. Enamuses majapidamistes puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon. Olemasolev veetarbimine on rajatud salvkaevudele. Majapidamiste reovesi suunatakse puhastamata kujul pinnasesse ja Pedja jõkke. Arengukava näeb ette Vanajõgeva küla reovesi suunata Jõgeva linna puhastusseadmetesse. Kuna maapinna lang ei võimalda reovee isevoolset ärajuhtimist, siis tuleb rajada ülepumpamisjaam ja 1400 survetrassi. Isevoolse kanalisatsioonitrassi pikkuseks kujuneb 2260 m. Veega varustamiseks tuleb rajada veehaare ja 2700 m veetrasse (vt joonis leht 4 ja tabel 20). Vanajõgeva küla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste kogumaksumus on 6,2 milj krooni. 4.2.3. Siimusti alevik Siimusti alevik (elanike arv 852) paikneb Jõgeva linnast ca 2 km edela poole Siimusti–Kaave tee ääres. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutajaid on 750 (88% elanikkonnast). Eesmärk on tagada kogu alevi elanikele kvaliteetne vee- ja kanalisatsiooniteenus. Investeeringud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks on jagatud kahte etappi. I etapis on kavandatud Siimusti aleviku kolme olemasoleva veehaarde ja reoveepumpla renoveerimine. Ehitatakse 3840 m veetorustikke ja 2790 m kanalisatsioonitorustikke (vt joonis leht 5 ja tabel 20). I etapi tööde hinnanguline kogumaksumus on 7,6 milj kr. II etapis rekonstrueeritakse olemasolev reoveepumpla ja pumbatakse Siimusti aleviku reovesi AS Werol Tehased reoveepuhastisse. Vajalik on renoveerida AS Werol Tehased reoveepumpla, rajada 2110 m survekanalisatsiooni ja 2825 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. (vt joonis leht 6 ja tabel 20). II etapis kavandatud kanalisatsioonikollektori abil luuakse võimalus Painküla asula ja Mammu farmi liitumiseks ühiskanalisatsioonivõrku. II etapi tööde maksumus on 4,85 milj krooni. 4.2.4. Ellakvere küla Ellakvere küla asub Jõgeva linnast kagu suunas Vanajõgeva küla ja Jõgeva linna vahelisel alal, mis piirneb idast Pedja jõega. Põhilise asustuse moodustavad ühepereelamud ja kaks korruselamut. Seisuga 01.01.2004. a oli külas 100 elanikku. Ellakveres puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Elamute veevarustus on salvkaevude baasil. Arengukava näeb ette korruselamute krundile puurkaevu ja veehaarde rajamist. Planeeritav puurkaev varustaks kogu küla joogiveega. Korruselamute reovee puhastamiseks tuleks rajada filterpeenar (vt joonis 7 ja tabel 20). Ühepereelamute jaoks ühiskanalisatsiooni rajamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud, kuna elanikkond ei ole huvitatud liitumisest ühiskanalisatsioonivõrguga. Ellakvere küla veega varustamise alternatiivseks variandiks võiks olla liitumine AS Eesti Energia territooriumil paikneva pumbajaamaga või Jõgeva linnale kuuluva Mustvee mnt. pumbajaamaga, mis eeldaks Jõgeva Vallavalitsuse ja Jõgeva linna või AS Eesti Energiaga asjakohaste kokkulepete saavutamist. Ellakvere küla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste renoveerimiseks vajalikud investeeringud on 1,9 milj krooni. 4.2.5. Mõisaküla Mõisaküla asub Jõgeva–Mustvee mnt ääres, Jõgevalt ca 5 km Mustvee suunas. Külas elab 76 elanikku. Põhilise asustuse moodustavad korruselamu ja ühepereelamud. Külas puuduvad tööstusettevõtted. Veevarustus on tagatud puurkaevust PK1 (vt joonis leht 8), mille veekvaliteet on halb (puuduvad vajalikud veepuhastusfiltrid). Vee jaotustorustik (metalltorud) on amortiseerunud (tihti esineb avariisid). Reovee puhastusseadmeid külas puuduvad. Reovesi juhitakse majade juures paiknevatesse kogumiskaevudesse. Kvaliteetse veevarustuse tagamiseks tuleb renoveerida olemasolev veehaare ja veetorustik ning rajada 1280 meetrit uut veetorustikku (vt joonis leht 8 ja tabel 20). Reovee puhastamiseks on planeeritud küla kõige läänepoolsema kinnistu maa-alale (põhimõtteline kooskõlastus kinnistu 24804:001:1201 omanikuga on saavutatud). Olemasoleva reovee kogumismahuti asemele filterväljak. Maapinna reljeefist tingituna ei ole võimalik isevoolselt juhtida reovett puhastusseadmetesse Mõisaküla kirdepoolsest osast, seetõttu juhitakse nende majade reovesi iga maja juures paiknevasse kogumiskaevu. Rajatava kanalisatsioonitorustiku pikkus on 1285 m. Tööde kogumaksumus on 3,2 milj krooni. 4.2.6. Kassinurme küla Kassinurme küla (elanike arv 166) paikneb Jõgeva–Tartu mnt ääres Jõgevalt ca 13 km Tartu suunas. Ühisveevärgivõrku on ühendatud farmi juures paiknev ühepereelamu ja kolm korruselamut. Küla lõunaosas paiknevad ühepereelamud saavad vee salvkaevudest. Uus veetorustik on rajatud kuni kaalukojani (vt joonis leht 9).Ülejäänud olemasolevast veetorustikust vajab rekonstrueerimist. Kvaliteetse veevarustuse tagamiseks on kavandatud ehitada uus puurkaev (olemasoleva puurkaevu vesi ei vasta nõuetele, puudub vajalik sanitaarkaitseala) ja 670 m veetrassi. Olemasolev kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti on amortiseerunud. Reovee puhastamiseks ehitatakse biopuhasti ja 820 m kanalisatsioonitrasse (vt joonis leht 9 ja tabel 20). Hinnanguline investeeringute vajadus ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste renoveerimiseks on 1,9 milj krooni. 4.2.7. Vaimastvere küla Vaimastvere küla (elanike arv 340) paikneb kahel pool Jõgeva–Rakvere maanteed ca 6 km Jõgevalt Rakvere suunas. Olemasolev puurkaev ja veehaare vajavad renoveerimist (puuduvad veepuhastusfiltrid). Veevarustuse välisvõrk on lahendatud hargvõrguna. Küla reoveepuhasti koosneb amortiseerunud ringkanalist ja biotiikidest. Puhastusseade tuleb renoveerida. Vajalik on ehitada 2880 m kanalisatsioonitorustikku ja 2750 m veetorustikku (vt joonis leht 10 ja tabel 20). Renoveerimistööde hinnanguline maksumus on 9,6 milj krooni. 4.2.8. Kärde küla Kärde küla asub Jõgeva–Rakvere mnt läheduses Jõgeva linnast ca 10 km kaugusel. Veevarustus toimub puurkaevust PK1 (vt joonis leht 11 tabel 20). Olemasolev vee- ja kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud. Ehitatud torustikud ei kata kogu külaelanike vajadusi. Biotiigid ei pea vett (sõltuvalt põhjavee tasemest toimub isetühjenemine). Kärde külasse on planeeritud veevarustuse ringvõrk, mis koosneb kolmest ringsüsteemist kogupikkusega 3160 m (sh Kärde-Tagakülasse). Biotiigid tuleb renoveerida ja rajada reovee puhastamiseks filterväljak. Planeeritud kanalisatsioonitorustiku pikkus on 1390 m. Vajalikud investeeringud veevarustuse ja kanalisatsioonirajatise renoveerimiseks on hinnanguliselt ca 5,2 milj krooni. 4.2.9. Laiuse alevik Laiuse alevik paikneb Jõgeva linnast 8 km kirdes, Jõgeva–Mustvee mnt läheduses Laiuse voore idaservas. Alevikus elab 476 elanikku, ühisveevärgi tarbijaid on 426 (89% elanikkonnast). Veetarbimine toimub viie puurkaevu baasil (vt joonis leht 13 ja tabel 11 Puurkaevude iseloomustus). Puurkaevude vees ületab rauasisaldus (kuni 2,2 mg/l) lubatud normid (0,2 mg/l). Ülejäänud veekvaliteedi näitajad vastavad joogiveestandarti nõuetele. Arengukava kohaselt jääb tulevikus tööle kolm puurkaevu (Petkuse, Õpetajate ja Suurfarmi). Sootaga ja Katlamaja puurkaevud suletakse (vt joonis leht 13 ja tabel 20). Petkuse, Õpetajate ja Katlamaja veehaarded tuleb renoveerida. Veetorustik tuleb täies ulatuses rekonstrueerida – kogupikkusega on 6200 m. Olemasolev kanalisatsioonitorustik kogupikkusega 6545 m on amortiseerunud ja vajab täies ulatuses renoveerimist. Survekanalisatsiooni on vaja ehitada 240 m. Biopuhasti OXYD 180 (ehitusaasta 1987) on amortiseerunud. Puhasti tuleb rekonstrueerida või ehitada uus. Aleviku kogu veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalik investeering on 14,6 milj krooni. 4.2.10. Painküla Painküla paikneb Tartu–Jõgeva mnt ääres Jõgeva linnast ca 3 km Tartu suunas. Seisuga 01.01.2004. a on külas 239 (sh Metsakatsejaam) elanikku. Puuduvad täielikult veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud. Ette on nähtud ehitada olemasolevast pumbajaamast ühisveevärgi magistraaltorustik kogupikkusega 1052 m (vt joonis leht 12 ja tabel 20). Kanalisatsiooni välisvõrk lahendatakse Siimusti aleviku II etapi kanalisatsioonikollektori väljaehitamisega (vt p 5.2.3). 4.2.11. Kuremaa alevik Kuremaa alevik paikneb Palamuse–Laiuse tee ääres vahetult Kuremaa järve kaldal. Alevikus elab 437 elanikku, kellest ca 95% on ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrgu tarbijad. Veevarustus on toimub kahe puurkaevu baasil (Sepikoja ja Pargi), kolmas puurkaev (Katlamaja) on reservis (vt tabel 11 Puurkaevude iseloomustus ja joonis leht 14). Puurkaevude vesi vastab üldjoontes joogivee standardile. Probleemiks on kõrge rauasisaldus vees. Arengukava kohaselt jäävad tööle kõik kolm puurkaevu (Sepikoja, Pargi ja Katlamaja). Katlamaja puurkaev hakkab veega varustama ujulat ja spordikompleksi. Käesoleval ajal varustab ujulat veega Pargi puurkaev. Elamute veevarustust häirib ujula suur veetarve, seetõttu tuleb ujula ja spordikompleks ühendada eraldi puurkaevuga. Pargi puurkaevu kõrval mittetöötav puurkaev tuleb tamponeerida. Kokku rajada 3416 m uut veetorustikku. Ühiskanalisatsioon puudub Keskasula tänava lõunapoolsetel ühepereelamutel ja aleviku idapoolses osas (Laiuse ja Palamuse tee ääres). Keskasula tänavale tuleb rajada kanalisatsioonitorustik ja pumpla reovee juhtimiseks asula puhastusseadmesse (vt joonis leht 14 ja tabel 20). Kuna asula idapoolse osa maapinna lang ei võimalda isevoolselt reovett juhtida olemasolevasse asula puhastusseadmesse, on otstarbekas ehitada Palamuse tee äärde olemasolevate biotiikide juurde reovee puhastamiseks filterväljak, mis puhastaks asula idapoolse osa majade kanalisatsiooni reovee. Järelpuhastuseks on olemasolevad biotiigid. Puhastatud heitvesi suunatakse Kuremaa järve. Kokku on vajalik ehitada kanalisatsioonitorustikku 4858 m. Asula ühiskanalisatsiooni reovesi puhastatakse biopuhastis (OXYD-180, rekonstrueeritud 2000. a). Puhastusseadme juurde on vaja ehitada reovee purgimissõlm ja muda kompostimisväljak. Kogu asula planeeritud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide arendustööde hinnanguline maksumus on 9,4 milj krooni. 4.2.12. Kurista küla Kurista küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni renoveerimistööd viikase läbi 2004. aastal eraldi koostatud tehnilise projekti alusel. Käesolev arengukava käsitleb töid, mis on planeeritud alates 2005. aastast. Tabelis 20 on Kurista küla kohta toodud ainult need tööd, mis ei mahtunud 2004. aasta tööplaanidesse. 4.2.12. Investeerimisprojektide kokkuvõte Kokku on Jõgeva vallas vajalik investeerida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks 84,12 tuhat krooni. Tabelis 20 on toodud hinnangulised tööde mahud ja investeerimisvajadused arenduspiirkondade kaupa. Tabel 20. Investerimisprojektide tööde mahud ja maksumused Nr Asula/ töö liik Ehitatava torustiku pikkus m Puurkaev Pumpla tk Puhastusseade tk Maksumus tuhat kr Maksumus kokku tuhat kr 1 2 3 4 4 6 7 1 Jõgeva alevik I Kanalisatsioonitorustik Sademeveekanal 635 136 0,7 0,15 0,70 0,15 0,85 2 Jõgeva alevik II Veetorustik Kanalisatsioonitorustik, survekanalisatsioon ühes kaevikus, veetõrje rasked ehitustingimused Reoveepumplad Puurkaev, pumpla seadmed 2360 1366 872 2 1 4,2 0,5 0,5 5,2 3 Jõgeva alevik III Veetorustik Kanalisatsiooni torustik Survekanalisatsioon Reoveepumplad Veehaarded rekonst. 4225 3205 710 3 2 5,2 3,5 0,7 0,72 0,6 10,72 4 Vana-Jõgeva Veetorustik ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus rasked ehitustingimused Survekanalisatsioonitorustik Reoveepumpla ehitus Puurkaev, pumpla 2700 2260 1400 1 1 4,5 1,2 0,3 0,5 6,2 5 Siimusti alevik I Kanalisatsioonitorustik Veetorustik Reoveepumpla rek. Veehaarded 3840 2790 1 3 4,2 2,2 0,3 0,9 7,6 6 Siimusti alevik II Kanalisatsioonitorustik Survekanalisatsioon Reoveepumpla rek. 2825 2110 1 2,2 2.3 0,35 4,85 7 Ellakvere Kanalisatsioonitorustik Veetorustik Puhastusseade Veehaare 145 1095 1 1 0,13 0,8 0,4 0,6 1,9 8 Mõisaküla Veetorustik Kanalisatsioonitorustik Puhastusseade Veehaarde renoveerimine 1280 1285 1 1 1,1 1,3 0,5 0,3 3,2 9 Kassinurme Puhastusseade Veetorustik Kanalisatsioonitorustik Puurkaevu ehitus 670 820 1 1 0,4 0,4 0,8 0,3 1,9 10 Vaimastvere Veetorustik Kanalisatsioonitorustik Puhastusseadme rek. Veehaarde rek. 2750 2880 1 1 2,0 3,2 4,0 0,4 9,6 11 Kärde Kanalisatsioonitorustik Veetorustik Reoveepuhasti Veehaarde rek 1390 3160 1 1 1,6 2,2 1,0 0,4 5,2 12 Laiuse alevik Reoveepuhasti renoveerimine Veehaarded Veetorustik ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus Survekanalisatsioon 6200 6545 240 3 1 3,8 0,8 9,8 0,16 14,6 13 Painküla Veetorustik 1052 0,9 14 Kuremaa Veetorustik Veehaarde renoveerimine Kanalisatsioonitorustik Survekanalisatsioon Reoveepumpla Puhastusseadme renoveerimine 3416 4268 590 3 2 1 2,7 0,7 4,7 0,4 0,4 0,5 9,4 15 Kurista Biotiikide renoveerimine Veehaarde renoveerimine Veetorustik 500 1 1 0,8 0,7 0,5 Kokku: 84,12