Türi Linnavolikogu — Türi linna ehitusmäärus — KO, 197, 1839 (türilinnaehitusmäärus)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 6 lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punkti 29, Türi Linnavolikogu 29. juuni 2003. a määrusega nr 19 kinnitatud Türi linna põhimääruse (KO 2003, 92, 1820; 207, 2691; 2004, 63, 540; 164, 1562) § 11 lõike 1 punkti 30, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 22, 148; 38, 258) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) § 19 lõike 4 alusel. I osa ÜLDOSA § 1. Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala Türi linna ehitusmääruse (edaspidi määrus ) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks kohalikke olusid arvestades 1) määrata Türi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Türi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja Türi Linnavalitsuse linnamajandusosakonna (edaspidi linnamajandusosakond) ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 2) reguleerida linnavolikogu, linnavalitsuse, linnamajandusosakonna ja teiste isikute vahelisi suhteid ruumilise planeerimise protsessi eri etappides, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel, ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel; 3) seada ruumilise planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid Türi linnas. II osa PLANEERIMINE § 2. Ruumilise planeerimise põhimõtted (1) Ruumiline planeerimine Türi linna haldusterritooriumil tagatakse 1) linna arengukavadega; 2) linna või selle osade üldplaneeringutega; 3) linna üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringute ja detailplaneeringutega; 4) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega; 5) osalemisega linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel; 6) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel; 7) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel. § 3. Planeeringu koostamise algatamine (1) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse linnavalitsusele vormikohase avaldusena (käesoleva määruse lisa 1). (2) Planeerimisega seotud juriidilisi, organisatsioonilisi ja tehnilisi üksikasju selgitab planeeringu algatamise ettepaneku esitajale linnamajandusosakond. (3) Türi Linnavolikogu otsustab järgmiste planeeringute algatamise: 1) linna või selle osa üldplaneering; 2) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatav ühine üldplaneering; 3) üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering; 4) üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering; 5) planeering, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa-alal asub miljööväärtuslik hoonestusala; 6) detailplaneering aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhtudel algatab planeeringu koostamise või keeldub planeeringu koostamise algatamisest linnavalitsus korraldusega. (5) Detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise korralduse eelnõu koostab ja esitab linnavalitsusele linnamajandusosakond kolme nädala jooksul taotluse esitamise päevast arvates. (6) Detailplaneeringu algatamisel sätestatakse otsuses või korralduses 1) planeeringu eesmärk; 2) planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra rakendamise võimalikkus; 3) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajadus. (7) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse kohustuslikuks lisaks on linnamajandusosakonna koostatav detailplaneeringu lähteülesanne, milles peab olema märgitud 1) detailplaneeringu koostamise eesmärk; 2) planeeritava ala asukoht ja suurus; 3) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku andmed; 4) detailplaneeringu algatamise ja koostamise õiguslik alus; 5) detailplaneeringu eesmärgi vastavus kehtivale üldplaneeringule; 6) nõuded planeeringulahendusele; 7) nõuded planeeringu koostamiseks sobivale alusplaanile; 8) erinõuded ja piirangud planeeringualal; 9) täiendavate kooskõlastuste vajadus; 10) nõuded planeeringudokumentide koosseisule ja vormistamisele; 11) kui on, siis muud planeeringu koostamist mõjutavad asjaolud; 12) planeeritava ala asendiskeem. (8) Linnavalitsus või linnavolikogu võib keelduda detailplaneeringu koostamise algatamisest, kui 1) algatamise ettepanekus väljendatud planeeringu eesmärk on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanekus väljendatud planeeringu eesmärk on vastuolus linna arengukava, üldplaneeringu või teemaplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib planeeringuala piirkonna elanikele kaasa tuua ülemääraseid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 5) keeldumine on põhjendatav avalikest huvidest tulenevalt. (9) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib linnavolikogu või linnavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu kuni kaheks aastaks. Linnavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. (10) Linnavalitsus võib sõlmida seaduses sätestatud juhtudel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja finantseerimiseks. (11) Linnavalitsus võib oma korraldusega lubada planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõikes 10 sätestatud tegevusi detailplaneeringut koostamata tingimusel, et planeeritav tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja täidetud on planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõikes 10 sätestatud nõuded või keelduda eelnimetatud loa andmisest. Korralduse väljaandmise aluseks on isiku taotlus detailplaneeringut koostamata vastavaks tegevuseks loa saamiseks. Taotlus tuleb esitada linnavalitsusele. Loa andmise või selle andmisest keeldumise korralduse eelnõu valmistab ette ning seonduvaid asjaolusid tutvustab linnavalitsusele linnamajandusosakond. § 4 . Planeeringu algatamisest teavitamine (1) Linnamajandusosakond teavitab avalikkust algatatud planeeringust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ajalehtedes Järva Teataja ja Türi Rahvaleht ning Türi linna veebilehel www.tyri.ee (edaspidi kodulehel). (2) Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. (3) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab linnavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (4) Linnavalitsus saadab maavanemale ärakirja planeeringu algatamise haldusaktist kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (5) Informatsiooni järgmisel eelarveaastal kavatsetavatest üld- ja detailplaneeringutest, mille koostamine on ette nähtud Türi linna arengukavades ja linnaeelarves, avaldab linnavalitsus ajalehtedes Järva Teataja ja Türi Rahvaleht ning kodulehel ühe kuu jooksul eelarve kinnitamisest arvates. § 5. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine (1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele linnavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. (2) Planeeringu koostamise alusplaaniks on üldjuhul geodeetiline alusplaan, planeeringu sisust ja eesmärgist olenevalt võib alusplaaniks olla ka väljavõte Türi linna digitaalkaardist. (3) Nõuded alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta sätestatakse planeeringu algatamise otsuse või korralduse lisana esitatavas lähteülesandes igal konkreetsel juhul eraldi. § 6. Koostöö planeeringu koostamisel (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud; 2) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud ja valdajad; 3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kaitserežiimi muutmiseks; 4) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostööd peab kajastama vastuvõtmisele esitatud planeeringu dokumentide koosseisus. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab linnavolikogu linnavalitsuse kaudu. (4) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, kaitse alla võetud maa-ala detailplaneeringu, ranna- ja kaldaala detailplaneeringu, avalikus kasutuses oleva maa-ala detailplaneeringu, linnaehituslikult olulise piirkonna detailplaneeringu, miljööväärtusliku hoonestusala määramiseks koostatava detailplaneeringu puhul korraldab linnamajandusosakond enne planeeringu vastuvõtmist vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu. (5) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja miljööväärtusliku hoonestusala määramiseks koostatava detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustab planeeringu koostaja enne avaliku arutelu toimumist linnavolikogule, kes annab oma seisukoha ja suunab planeeringu projekti käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalikule arutelule. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatab linnamajandusosakond ajalehtedes Järva Teataja ja Türi Rahvaleht ning kodulehel hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. Linnamajandusosakond koostab arutelu kohta protokolli, mis lisatakse planeeringu koosseisu. § 7. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine (1) Enne planeeringu vastuvõtmist esitab planeeringu koostaja kooskõlastusteta planeeringu linnamajandusosakonnale. (2) Linnamajandusosakond 1) kontrollib planeeringu vastavust algatamisotsuses, lähteülesandes ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) korraldab käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud planeeringu läbivaatamise linnavalitsuses ja linnavolikogu alatistes komisjonides; 3) korraldab käesoleva määruse paragrahvi 6 lõikes 4 nimetatud juhtudel planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu; 4) korraldab käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud planeeringu läbivaatamise linnavalitsuses; 5) tagastab üldjuhul kahe nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale planeeringu lähteülesandes või maavanema poolt määratud isikutega kooskõlastamiseks ning vajadusel täiendamiseks ja parandamiseks. Nimetatud tähtaeg ei kehti käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu läbiviimise korral. (3) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab linnavalitsus planeeringu enne selle vastuvõtmist 1) Järvamaa Keskkonnateenistusega; 2) kaitsealuse maa-ala või üksikobjekti valitsejaga. (4) Linna või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja linna või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb linnavalitsus planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu toimumist. (6) Planeeringu koostaja kooskõlastab planeeringu enne vastuvõtmiseks esitamist maavanema määratud riigiasutusega ja planeeringu lähteülesandes nimetatud isikutega. (7) Linnavolikogu kooskõlastab 1) maakonnaplaneeringu; 2) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu. (8) Planeeringu kooskõlastajate esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta annab oma seisukoha 1) linnavolikogu algatatud planeeringu puhul Türi Linnavolikogu linnamajanduse ja keskkonnakaitse komisjon; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. § 8. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu linnavalitsusele. (2) Linnavalitsus 1) esitab linnavolikogule otsuse eelnõu linnavolikogu algatatud planeeringu vastuvõtmise ning avalikule väljapanekule suunamise kohta; 2) annab välja korralduse linnavalitsuse algatatud planeeringu vastuvõtmise kohta. (3) Linnavalitsuse algatatud planeeringu vastuvõtmise ning avaliku väljapaneku koha ja aja otsustab linnavalitsus korraldusega. Avaliku väljapaneku korraldab linnamajandusosakond. (4) Teade planeeringu vastuvõtmise ning selle avaliku väljapaneku koha ja aja kohta avaldatakse ajalehtedes Järva Teataja ja Türi Rahvaleht ning kodulehel hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. Vastava teate avaldamist korraldab linnamajandusosakond. (5) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse üldjuhul linnamajandusosakonnas ja Türi Raamatukogus. Avaliku väljapaneku ajal on raamatukogu lahtiolekuaegadel Türi Raamatukogus tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ning linnamajandusosakonnas tööajal planeeringule ja kõigile planeeringu koostamise alusmaterjalidele. Selgitusi planeeringu koostamise kohta antakse avaliku väljapaneku ajal linnamajandusosakonnas. (6) Avalikule väljapanekule esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning linnavalitsuse ja linnavolikogu vastava komisjoni seisukohad kooskõlastajate poolt esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (7) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnavalitsus tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (8) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ning miljööväärtusliku hoonestusala määramiseks koostatava detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat. § 9. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine (1) Koostatava planeeringu kohta on igal isikul õigus esitada vastuväiteid või ettepanekuid planeeringu avaliku väljapaneku ajal. (2) Avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud (sh elektronposti teel esitatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse linnavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. (3) Linnavalitsus vaatab planeeringu kohta laekunud ettepanekud ja vastuväited läbi hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, võtab seisukoha laekunud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise võimalikkuse kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ja koha. (4) Linnavolikogu vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab seisukoha linnavolikogu linnamajanduse ja keskkonnakaitse komisjon, kes esitab need seisukoha võtmiseks linnavalitsusele. (5) Kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikutele teatatakse posti teel tähitud kirjaga (elektronpostiga saadetud vastuväidete ja ettepanekute puhul elektronposti teel) linnavalitsuse seisukohad esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning planeeringu avaliku arutelu toimumise aeg ja koht. Teade saadetakse isikule kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (6) Linnamajandusosakond teatab ajalehtedes Järva Teataja, Türi Rahvaleht ning kodulehel linnavalitsuse määratud avaliku arutelu koosoleku toimumise aja ja koha vähemalt üks nädal enne arutelu toimumist. (7) Avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu linnavalitsuse määratud ajal ja kohas korraldab linnamajandusosakond. Arutelu protokollitakse ja protokoll lisatakse planeeringu dokumentidele. (8) Informatsiooni avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete ning nende üle toimunud avaliku arutelu kohta avaldatakse ajalehtedes Järva Teataja ja Türi Rahvaleht ning kodulehel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumisest arvates. (9) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul pärast avaliku arutelu toimumist, kas planeeringusse on võimalik sisse viia vastavad parandused, mis tulenevad esitatud ettepanekutest, vastuväidetest ning avaliku arutelu tulemustest. (10) Ettepanekute ja vastuväidete arvestamise korral tagastab linnavalitsus planeeringu koostajale planeeringuettepaneku paranduste ja täienduste sisseviimiseks. Linnavalitsus otsustab igal konkreetsel juhul eraldi, kas sisseviidavad parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendust sel määral, et on vajalik uus planeeringu kooskõlastamine isikutega, keda see puudutab, planeeringu avalik väljapanek, avalik arutelu või mõni nendest. (11) Planeeringu koostaja viib vastavad parandused ja täiendused planeeringusse ning esitab parandatud planeeringuettepaneku uueks vastuvõtmiseks linnavalitsusele ühe kuu jooksul planeeringu tagastamisest arvates. § 10. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Linnavalitsus esitab maavanemale informatsiooni koos linnavalitsuse vastava põhjendusega arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta kahe nädala jooksul pärast käesoleva määruse paragrahvi 9 lõikes 9 nimetatud otsuse vastuvõtmist ning juhul, kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei ole loobunud oma vastuväidetest, teatades sellest kirjalikult linnavalitsusele kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (2) Järelevalve käigus on kohaliku omavalitsuse seisukoha esitajaks üldjuhul linnamajandusosakond, kui linnavalitsus ei määra teisiti. (3) Linnamajandusosakond informeerib järelevalve tulemustest linnavalitsust või linnavolikogu vastavat komisjoni. (4) Linnavalitsus tagastab planeeringu koostajale planeeringuettepaneku järelevalve käigus tuvastatud vigade parandamiseks ja vajalike muudatuste sisseviimiseks. Planeeringu koostaja kooskõlastab parandatud planeeringu isikutega, keda see puudutab. (5) Planeeringu koostaja tagastab parandatud planeeringu ühe kuu jooksul tagastamise päevast arvates. § 11. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine (1) Linnavolikogu kehtestab 1) linnavolikogu poolt algatatud ja vastu võetud planeeringu; 2) detailplaneeringu, mille suhtes on teostatud planeerimisseaduse kohast järelevalvet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata detailplaneeringud kehtestab linnavalitsus. (3) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab linna või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab linnamajandusosakond enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused üldplaneeringusse ning säilitab vastava väljavõtte detailplaneeringu seletuskirjast üldplaneeringu dokumentide juures. (4) Linnamajandusosakond korraldab planeeringu kehtestamise teate avaldamise ajalehtedes Järva Teataja ja Türi Rahvaleht ning kodulehel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. (5) Linnavalitsus saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. (6) Linnavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist 1) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teate koostab ja saatmise korraldab linnamajandusosakond. § 12. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine (1) Igal isikul on õigus teha ettepanek kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, esitades ettepaneku kirjalikult planeeringu kehtestajale. (2) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku kohta teeb planeeringu kehtestaja, kes viib planeeringu või selle otsuse kooskõlla seaduse või muu õigusaktiga, teavitades sellest kõiki planeeringu koostamise protsessis osalenud isikuid, või lükkab esitatud ettepaneku tagasi. (3) Planeeringu kehtestaja informeerib oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmisest või tagasilükkamise põhjustest ettepaneku tegijat tähitud kirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast arvates. Vastava otsuse eelnõu valmistab ette ning vastavate teadete koostamist korraldab linnamajandusosakond. § 13. Planeeringu kehtetuks tunnistamine (1) Linnavolikogu kehtestatud planeeringu või selle osa ja detailplaneeringu või selle osa tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (2) Planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamise materjalid ning vastava õigusakti eelnõu valmistab ette linnamajandusosakond, kes informeerib planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamise põhjustest ja asjaoludest linnavolikogu linnamajanduse ja keskkonnakaitse komisjoni. (3) Linnavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehtedes Järva Teataja ja Türi Rahvaleht ning kodulehel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast. § 14. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine (1) Kehtestatud planeeringute ja linnavalitsuse valduses olevate planeeringu koostamise käigus kogutud alusdokumentidega saavad huvitatud isikud tutvuda linnamajandusosakonnas. (2) Linnamajandusosakond 1) peab planeeringute elektroonilist registrit; 2) korraldab vajadusel väljavõtete ja koopiate tegemise planeeringutest ning nende koostamise alusdokumentidest; 3) korraldab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide üleandmise linnavalitsuse arhiivi. (3) Linnavalitsuse haldusosakond tagab linnavalitsuse arhiivi üle antud planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise vastavalt kehtivatele õigusaktidele. § 15. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine (1) Linnavalitsus vaatab kehtestatud planeeringud üle ja esitab linna või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale. Ülevaatamiseks vajalikud materjalid ja õigusakti eelnõu valmistab ette linnamajandusosakond. (2) Linnamajandusosakond korraldab informatsiooni avaldamise planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehtedes Järva Teataja ja Türi Rahvaleht ning kodulehel. § 16. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Planeerimisseaduse paragrahvis 22 sätestatud juhtudel võib linnavalitsus planeeringu algatamisotsuses sätestada võimaluse koostada planeering lihtsustatud korras. (2) Planeeringu koostamisel lihtsustatud korras märgitakse lähteülesandes planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikud, kelle kooskõlastust eeldatakse. (3) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja. (4) Planeeringu koostamisel lihtsustatud korras võib linnavalitsus planeeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsustada ühe korraldusega. § 17. Planeerimise erisused miljööväärtuslikul hoonestusalal (1) Miljööväärtuslike hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse linna üldplaneeringute ja detailplaneeringutega. (2) Planeeringutes esitatakse graafiliselt 1) väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, väärtuslikud ehitised ja hoonetekompleksid; 2) kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated; 3) säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, tänavanurkade hoonestamise põhimõtted. (3) Planeeringutele lisatakse seletuskirjad, milles esitatakse 1) ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks; 2) väärtuslike ehitiste ja hoonetekomplekside kirjeldused ning nende kujunemise ajalugu; 3) tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks ning uute haljasalade rajamise põhimõtted; 4) üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus). (4) Uusehitiste planeerimisel tuleb järgida algse planeeringuga kehtestatud või väljakujunenud ehitusjoont, kusjuures kohustuslikule ehitusjoonele paigutatakse põhihoone maht. (5) Mitme kõrvutiasetseva kinnisasja hoonestuspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu kehtestamisel linnavolikogu, arvestades ümbritsevate kinnistute hoonestuse paiknemist ning varem kehtestatud planeeringuid. Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise krundistruktuuri säilitamisest. (6) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud planeerida ehitisi, mille kasutamisega võivad kaasneda kahjulikud mõjud ümbritsevale alale. (7) Miljööväärtuslikul alal toimub kinnisasja piiride muutmine ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. § 18. Riiklikult tähtsa ehitise kavandamine (1) Linnavolikogu võtab vastu otsuse 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta. (2) Linnavalitsus 1) määrab riiklikult tähtsa ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse; 2) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 3) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu; 4) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Türi linna territooriumile paigutamisest keeldumise kohta. (3) Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette linnamajandusosakond. III osa EHITAMINE 1. peatükk Ehitamise üldnõuded § 19. Nõuded ehitisele (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega, kehtestatud detailplaneeringuga ja projekteerimistingimustega sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb kinni pidada ehitiste tuleohutuse nõuetest ning ehitist ei tohi krundi välispiirile ehitada lähemale, kui hoone tulepüsivusklass lubab. Kui naaberkruntide omanikud lepivad kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti, võib hoone ehitada kinnistu piirile ülalöeldust lähemale. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava punasel joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine. (7) Ühele krundile võib üldjuhul ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. 2. peatükk Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba § 20. Ehitusprojekti koostamise alused (1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on 1) kehtiv detailplaneering; 2) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded; 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 4) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 5) muinsuskaitse eritingimused; 6) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused; 7) ehitusmäärus. § 21. Projekteerimistingimuste taotlemine (1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse linnavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse (käesoleva määruse lisa 2) esitamisega. (2) Projekteerimistingimused määratakse uute hoonete ja rajatiste ehitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks. Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse linnavalitsusele. § 22. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused määrab linnavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 1. jaanuari 2003. a algatatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks. (2) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustab linnamajandusosakond planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete alusel. (3) Projekteerimistingimustega määratakse 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) tehnovõrgud; 9) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 10) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 11) haljastus- ja heakorranõuded; 12) ehitusjäätmete käitlemine; 13) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 14) keskkonnamõju hindamise vajadus; 15) nõuded ehitustööde organiseerimiseks. (4) Projekteerimistingimused avalikustatakse kodulehel viie tööpäeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast alates ja hoitakse kodulehel vähemalt kaks kuud. (5) Projekteerimistingimuste väljastamisega seotud materjalid säilitatakse linnavalitsuse arhiivis. (6) Detailplaneeringu olemasolu või selle koostamise kohustuse korral väljastab linnavalitsus projekteerimistingimuste taotlejale vastava teate. (7) Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat. Projekteerimistingimuse tähtaega võib pikendada linnavalitsuse korraldusega samaks tähtajaks. (8) Kui linnavalitsus on andnud loa vastavalt planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktidele 2 ja 3 koostada ehitusprojekt detailplaneeringut koostamata, tuleb projekteerimistingimused kooskõlastada naaberkinnistute omanikega. § 23. Ehitusprojekti nõuded (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele, normatiividele ja detailplaneeringus või projekteerimistingimustes sätestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on registreeritud linnamajandusosakonnas, ning digitaalne alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval krundiplaanil; 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud õigusaktidega sätestatud korras järgmiste ametiasutuste ja isikutega: 1) kohaliku päästeasutusega; 2) rahvatervise seaduse paragrahvis 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanike või valdajatega; 5) linna tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sademevee juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste puhul linnamajandusosakonnaga; 6) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabritega. (4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. (5) Projekteeritava ehitise keskkonnamõju hindamise vajadus määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega. § 24. Ehitusluba (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormikohase ehitusloa taotlusega linnavalitsusele ning tasutakse riigilõiv. (2) Ehitusloa saamiseks teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu- või rajatise ehitamiseks esitatakse linnavalitsusele koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidega ehitusseaduse paragrahvi 23 lõikes 5 sätestatud nõuetele vastavad kokkulepped. (3) Linnamajandusosakond kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (4) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab osakond haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle linnavalitsusele. (5) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Ehitusloa väljastab linnamajandusosakond linnavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast. (6) Esitatud ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkuse üle otsustab ja ekspertiisi tellib linnamajandusosakond. Kui ekspertiis tuvastab, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, hüvitab ehitise omanik linnavalitsusele ekspertiisi kulud. (7) Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitise ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik ning kirjalik ekspertarvamus esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel. Käesoleva lõike tähenduses loetakse Türi linnas suurteks rahvahulkadeks 1) hoone projekteerimisel 50 ja enam inimest; 2) rajatise projekteerimisel 100 ja enam inimest. (8) Linnavalitsusel on kaalutlusõigusest lähtuvalt õigus mitte nõuda ehitusluba ehitiste välisviimistlusmaterjalide vahetamisel ja väikesemahuliste fassaadimuudatuste tegemisel, mis ei riku hoone välisilmet ja ei too kaasa kahjulikke tagajärgi. (9) Linnamajandusosakond korraldab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise linnavalitsuse arhiivis kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni. § 25. Väikeehitis (1) Ehitusseaduse paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormikohane taotlus linnavalitsusele. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. (2) Linnavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti esitamist. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont. Ehitamisel tuleb kinni pidada ehitiste tuleohutuse nõuetest ning ehitist ei tohi krundi välispiirile ehitada lähemale, kui ehitise tulepüsivusklass lubab. Kui naaberkruntide omanikud lepivad kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti, võib väikehoone ehitada kinnistu piirile ülalöeldust lähemale. (4) Väikehoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (5) Ehitise omanik peab esitama linnavalitsusele ehitise teatise püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. § 26. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud hoone või rajatis. (2) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab linnamajandusosakond linnavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. § 27. Kasutusluba (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse linnavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Linnamajandusosakond 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab linnavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus. (4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele ning säilitatakse linnavalitsuse arhiivis. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik (mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral omanikud) taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega linnavalitsusele ning tasub riigilõivu. § 28. Ehitise lammutamine (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik (mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral omanikud) linnavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormikohase taotluse ehitusloa väljastamiseks ning tasutakse riigilõiv. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis ning lammutamise projekt või seletuskiri, milles on lahendatud tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. (2) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb linnavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab linnamajandusosakond linnavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (3) Korterelamute ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole üldjuhul lubatud. (4) Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud linnavalitsuse kirjaliku nõusolekuga. Vajadusel võib linnavalitsus nõuda ehitusprojekti. 3. peatükk Ehitusjärelevalve § 29. Ehitusjärelevalve korraldamine (1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse paragrahvi 59 mõistes teostab linnamajandusosakond ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga linnamajandusosakonda, kus otsustatakse, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab linnavalitsusele ehitamise alustamise kohta majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi. (4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omaniku järelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse paragrahvile 30. (5) Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja linnamajandusosakonnale teostusmõõdistuse. Kui ehituse käigus on tekkinud viga, tohib ehitamist jätkata pärast vea kõrvaldamist linnamajandusosakonna ehitusjärelevalve töötaja loal. (6) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Türi linna territooriumil tuleb taotleda linnamajandusosakonnast kaeveluba vastavalt kehtivale kaevetööde eeskirjale. Kaeveloa vajalikkuse ehituskrundil projektikohaste süvendite kaevamiseks otsustab linnamajandusosakond ehitusloa väljastamisel. § 30. Krundi ja ehitiste korrashoid (1) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise ja selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike kirjalikul nõusolekul ning lähtudes asjaõigusseaduse paragrahvist 147. (2) Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise või inimeste elule ja tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutama või viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega hiljemalt linnamajandusosakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte viimistlus, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud. 4. peatükk Projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal § 31. Üldnõuded miljööväärtuslikul alal asuvatele kinnistutele (1) Miljööväärtuslike hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse linna üldplaneeringute ja detailplaneeringutega käesoleva määruse paragrahvis 17 sätestatud erisusi arvestades. (2) Miljööväärtusliku ala terviklikkuse ja muinsuskaitse all olevate mälestiste säilitamiseks ning nende kasutamise reguleerimiseks on linnavalitsuse igakordse loata keelatud 1) lammutada olemasolevaid ehitisi; 2) teha mis tahes ümberehitus-, restaureerimis- ja remonttöid ning püstitada uusehitisi, sealhulgas kuni 20 m 2 ehitusaluse pinnaga väikeehitisi; 3) muuta hoonete kultuurilooliselt väärtuslikuks tunnistatud interjööre; 4) eemaldada, muuta, asendada või katta eksterjöörides ja interjöörides leiduvaid arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, materjale ja konstruktsioone; 5) kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ning ajaloolisse keskkonda sobimatuid uusi ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid; 6) teha uurimis-, kaeve- või muid töid, mis võivad kahjustada kaitsealal asuvat hoonestust, mälestisi või maapinnas säilinud kultuurikihti. (3) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele. § 32. Projekteerimise nõuded (1) Miljööväärtuslikule või muinsuskaitsealuse objekti kaitsetsoonis uusehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringuga või projekteerimistingimustega. (2) Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. § 33. Ehitamise nõuded (1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. (2) Miljööväärtuslikul hoonestusalal asuva hoone fassaadi viimistlemine võib toimuda ainult linnamajandusosakonna väljastatava hoone välisviimistluse passi alusel. (3) Miljööväärtuslikul hoonestusalal on väikeehitise püstitamisel ehitusprojekt kohustuslik. (4) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne linnamajandusosakonna kirjalik nõusolek. (5) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale. (6) Miljööväärtuslikel hoonestusaladel ning linna üldkeskuse piirneval alal on lisaks muudele tingimustele keelatud elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning nende ette. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb need asendada maakaablitega. IV osa RAKENDUSSÄTTED § 34. Riikliku ehitisregistri pidamine Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab registrist ametlikult kinnitatud väljavõtteid linnamajandusosakond. § 35. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine ja muutmine Maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) § 18 kohalikule omavalitsusele antud ülesannete täitjaks on linnavalitsus. § 36. Dokumendi vormide kättesaadavus Käesolevas määruses sätestatud dokumentide vormid on kättesaadavad ja avalikustatud kodulehel. § 37. Määruse rakendamine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Eino SEPP Türi Linnavolikogu 26. augusti 2004. a määruse nr 18 lisa 1 TÜRI LINNAVALITSUS Kohtu 2, Türi 72213 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2004. a. 1. TAOTLEJA ÜLDANDMED 1.1. Nimi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1.2. Füüsilise isiku sünniaeg või juriidilise isiku registrikood . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1.3. Aadress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1.4. Telefoninumber . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2. PLANEERINGUGA TAOTLETAV 2.1. Planeeringu koostamise eesmärk: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.2. Planeeringuala (aadress või asukoha kirjeldus): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.3. Maa-ala kruntimine või krundipiiride muutmine, moodustatavate kruntide ligikaudne suurus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.4. Krundi kasutamise soovitud sihtotstarve ja ehitis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.5. Lammutatavad hooned: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.6. Säilitatavad hooned ja rajatised: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.7. Rekonstrueeritavad või ümberehitatavad (peale- või juurdeehitamine) hooned: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.8. Uute ehitiste arv, hoone korruselisus/kõrgus maapinnast, jaotus põhi- ja abihooneteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.9. Olemasolevate ja uute hoonete ligikaudne brutopind (m2 ) ja hoone suurim ehitusalune pindala krundil: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.10. Võimalikku keskkonnaohtu kujutavad rajatised (tanklad, ohtlike ainete käitlemine või ladustamine jms.) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.11. Soovitud arhitektuursed tingimused hoonetele (katuse harjajoon ja -kalle, välisviimistluse materjalid, piirete tüübid, ehitusjoon jne.): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.12. Tehnovõrkudega varustatus (olemasolevad, planeeritavad): veevarustus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kanalisatsioon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . soojavarustus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . side: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . elekter: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . …. 2.13. Liiniservituutide vajadus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.14. Parkimise lahendus (olemasolev/planeeritav parkimiskohtade arv ja asukoht): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.15. Juurdesõidud kruntidele (vajadusel läbisõidud naaberkruntidelt) ja juurdesõiduga kaasneva teeservituudi vajadus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.16. Säilitatavad või likvideeritavad puud, heakord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. ETTEPANEKU LISAD (Kavandatava ehitise soovitava paiknemise skeem, jms.) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ettepaneku tegija allkiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Türi Linnavolikogu 26. augusti 2004. a määruse nr 18 lisa 2 TÜRI LINNAVALITSUS Kohtu 2, Türi 72213 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2004. a 1. TAOTLEJA ÜLDANDMED 1.1. Nimi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1.2. Füüsilise isiku sünniaeg või juriidilise isiku registrikood . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1.3. Aadress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1.4. Telefoninumber . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2. OBJEKTI ÜLDANDMED 2.1. Objekti aadress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.2. Krundi pindala . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.3. Krundi sihtotstarve . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2.4. Servituutide olemasolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. KAVANDATAVA EHITUSTEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Krundi planeeringu, hoone plaani, fassaadi ja (või) sihtotstarbe muutmine; kavandatavate hoonete või ruumide kasutamise otstarve, ligikaudsed suurused, hoonete korruselisus, katusekalle, põhilised konstruktsiooni- ja välisviimistlusmaterjalid jne. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4. TAOTLUSE LISAD Kavandatava ehitise soovitava paiknemise skeem, olemasoleva hoone puhul inventariseerimisjoonised või projekt, juurde- ja uusehituse puhul krundi tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan jms. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5. TEHNOVARUSTUS Nimetus Ol.ol Taotl. Nimetus Ol.ol Taotl. Veevarustus linnavõrgust Elektrivarustus Kohalik veevarustus Kaugküte Tehniline vesi Lokaalküte: ahjuküte Reovee kanalisatsioon vedelküte Sademevee kanalisatsioon elektriküte Reovee kogumiskaevud Taotleja allkiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .