Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-3-1-97 M. Ahu kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine põhiseaduse kohaldatavusest enne põhiseaduse jõustumist antud haldusaktide suhtes — RT III, 10, 115

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. märtsil 1997. a. 3-3-3-1-97 M. Ahu kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine põhiseaduse kohaldatavusest enne põhiseaduse jõustumist antud haldusaktide suhtes. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 6. märtsil 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Malle Ahu kohtuvigade parandamise avalduse Tartumaa halduskohtuniku 3. oktoobri 1996. a. otsusele haldusasjas nr. 3-26/96. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Malle Ahu ja tema esindaja vandeadvokaat Marge Tamme. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonnakomisjoni 12. jaanuari 1995. a. otsusega nr. 116/1-47 loeti Tartumaal Kambja vallas asunud «Soe nr. 23» talu hooned omandireformi objektiks. Õigustatud subjektiks tunnistati nimetatud vara suhtes Johannes Juhansoo. J. Juhansoo esitas 26. juunil 1996. a. Tartumaa halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastasteks Riikliku Keskarhiivi poolt 28. veebruaril 1970. a. Theodor Jaskale väljastatud arhiiviteatise ärakirja nr. T--73, Kambja küla TSN TK 4. augusti 1970. a. otsuse nr. 14, sama täitevkomitee poolt 6. augustil 1970. a. antud elamu registreemise tõendi nr. 35, 5. oktoobril 1983. a. antud õiendi nr. 142/70 ja 12. mail 1986. a. antud õiendi nr. 157/70. 9. juulil 1996. a. täiendas J. Juhansoo kohtule esitatud kaebust, paludes tunnistada seadusevastasteks ka Kambja küla RSN TK 24. mai 1984. a. otsuse nr. 14 p. 7 ja 4. augusti 1970. a. protokolli punkti 28. Kaebuse kohaselt on nimetatud dokumendid õigustühised. Kaebuse esitaja arvates on Kambja vallas asuvad «Soe nr. 23» taluhooned seadusevastaselt 1970. a. üle läinud Theodor Jaska omandisse ja peale viimase surma Linda Jaska omandisse. Pärast L. Jaska surma 1986. a. päris selle majavalduse Malle Ahu. Tartumaa halduskohtuniku 17. juuli 1996. a. määrusega eraldati haldusasja nr. 3-26/96 materjalidest J. Juhansoo kaebus ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud Arhiivide Valitsuse Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi 28. veebruari 1990. a. teatise nr. T--73 seadusevastaseks tunnistamiseks ning tagastati J. Juhansoole kaebuse üks eksemplar koos lisadega pöördumiseks Tallinna Halduskohtusse. Halduskohtunik leidis, et HKS § 6 lg. 1 kohaselt esitatakse kaebused halduskohtule selle organi või asutuse asukoha järgi, kelle õigusakti või toimingu peale kaevatakse. Sellest tulenevalt ei ole Tartumaa halduskohtunikul õigust arutada kaebust, mis on esitatud Eesti Riigiarhiivi peale. Tartumaa halduskohtuniku 3. oktoobri 1996. a. otsusega haldusasjas nr. 3-26/96 rahuldati osaliselt J. Juhansoo kaebus. Kohtuotsusega tunnistati Kambja küla RSN TK 24. mai 1984. a. otsuse nr. 14 punkt 7 ja Kambja küla Töörahva Saadikute Nõukogu üheteistkümnenda koosseisu kümnenda istungjärgu 4. augusti 1970. a. protokolli punkt 28 seadusevastaseks. Kaebus jäeti rahuldamata Kambja küla TSN TK 6. augustil 1970. a. antud elamu registreerimise tõendi nr. 357, 5. oktoobril 1983. a. antud õiendi nr. 142/70 ja 12. mail 1986. a. antud õiendi nr. 157/70 seadusevastaseks tunnistamise osas. Kohus leidis, et HKS § 3 lg. 1 p. 1 alusel kuulub halduskohtu pädevusse HKS §-s 4 sätestatud täidesaatva riigivõimu organi, kohaliku omavalitsuse, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuste ja protestide lahendamine. Kohus asus seisukohale, et Kambja küla RSN TK kaevatud tõend ja õiendid ei ole õigusaktid HKS § 4 mõttes ja seetõttu ei kuulu nende seaduslikkuse hindamine halduskohtu pädevusse. Samuti leidis kohus, et HKS § 19 lg. 3 kohaselt jätab halduskohtunik kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Kohus leidis, et Kambja küla RSN TK 24. mai 1984. a. otsuse nr. 14 õigusliku alusena märgitud ENSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrus nr. 514 «Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta» on vastuolus põhiseadusega ning tuleb HKS § 19 lg. 3 alusel jätta kohaldamata. Seetõttu tuleb Kambja küla RSN TK 24. mai 1984. a. otsus nr. 14 tunnistada seadusevastaseks. Kohus leidis, et samal motiivil ja õiguslikul alusel tuleb tunnistada seadusevastaseks ka Kambja Küla Töörahva Saadikute Nõukogu 4. augusti 1970. a. protokollilise otsuse resolutiivosa punkt 28. 27. detsembril 1996. a. esitas M. Ahu Tartumaa halduskohtuniku 3. oktoobri 1996. a. otsusele kohtuvigade parandamiseks avalduse. Avaldaja leiab, et halduskohtu otsuses viidatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrus nr. 514 «Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta» ei olnud vastuolus tol ajal kehtinud Eesti NSV konstitutsiooniga ega ole seda ka Eesti Vabariigi põhiseadusega. M. Ahu väidab, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määruse nr. 514 alusel hakati pidama arvestust maal asuvate hoonete kohta, mis ei olnud ametlikult kellegi omandisse registreeritud. Sellise arvestuse sisseviimine ei saanud olla seadusevastane. Nimetatud määrust ei ole ettenähtud korras kehtetuks tunnistatud. Kuna Tartumaa halduskohtunik ekslikult leidis, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrus nr. 514 on vastuolus põhiseadusega, siis palus M. Ahu tühistada Tartumaa halduskohtuniku 3. oktoobri 1996. a. otsus ja teha asjas uus otsus ning jätta J. Juhansoo kaebus rahuldamata. J. Juhansoo kirjalikus vastuses leitakse, et M. Ahu avalduses ei ole märgitud, milles seisneb halduskohtu poolt materiaalõigusnormi väär kohaldamine. Avaldaja leiab õigesti, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrus nr. 514 «Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta» on normatiivaktiks, mille alusel peeti arvestust maal asuvate hoonete kohta. Nimetatud akt ei saanud olla omandiõiguse ülemineku seaduslikuks aluseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Õige on avaldaja väide, et halduskohtunik kohaldas antud haldusasjas põhiseadust vääralt. HKS § 19 lg. 3 kohaselt jätab halduskohtunik kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. HKS § 19 lg. 3 alusel ei saa aga kohus tunnistada põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendit «Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete registreerimise korra kohta». Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse § 1 lg. 1 sätestab: «Põhiseadus jõustub rahvahääletusel vastuvõtmisele järgnevast päevast ja hakkab toimima käesoleva seadusega sätestatud korras». Põhiseaduse rakendamise seadus ei omistanud põhiseadusele tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa enne põhiseaduse jõustumist antud halduse üksikakti vaidlustamisel tunnistada põhiseadusevastaseks halduse üldakti, mis oli vaidlustatud üksikakti andmise aluseks. Küll aga saab põhiseaduse alusel hinnata seda kohtuasjasse puutuvat halduse üldakti, mis pärast põhiseaduse jõustumist oli halduse vaidlustatud üksikakti andmise aluseks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. detsembri 1967. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhend on käesoleva haldusasja lahendamisel halduse üldakt, millele ei saa anda õiguslikku hinnangut põhiseaduse kaudu. 2. Halduskohtunik ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et J. Juhansoo kaebus ei vasta HKS § 8 lg. 1 p. 2 nõuetele. See säte kohustab kaebuse esitajat märkima kaebuses põhjused, miks ta loeb õigusakti või toimingu oma õigusi või vabadusi rikkuvaks. Kaebuses pole osundatud õigusaktile, millega on vastuolus kaevatud haldusaktid. Kohus on menetlenud HKS §-s 8 lg. 1 esitatud nõuetele mittevastavat kaebust. Kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, milles taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist. Juhindudes HKS §-dest 67, 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Malle Ahu kohtuvigade parandamise avaldus osaliselt. 2. Tühistada Tartumaa halduskohtuniku 3. oktoobri 1996. a. otsus haldusasjas nr. 3-26/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. 3. Tagastada Malle Ahule kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub 12. märtsil 1997. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL