Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-6-97 Aktsiaseltsi Wermo esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude jagamise asjas — RT III, 10, 112

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. veebruaril 1997. a. 3-3-1-6-97 Aktsiaseltsi Wermo esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude jagamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 27. veebruaril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Wermo kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-114/96. Protsessiosalistena võtsid istungist osa aksiaseltsi Wermo esindaja vandeadvokaadi abi Helmut Pikmets ja Võru Maakonna Maksuameti esindaja jurist Inge-Varju Lindre. Võru Maakonna Maksuamet tegi 5. aprillil 1995. a. aktsiaseltsile Wermo ettekirjutuse nr. J--126, mille alusel seda aktsiaseltsi kohustati tasuma käibemaksu 82 049 krooni, tähtaegselt tasumata füüsilise isiku tulumaksu pealt arvestatud intresse (viiviseid) 845 002 krooni ja käibemaksu pealt arvestatud viiviseid (intresse) 58 306 krooni. AS Wermo kaebas selle ettekirjutuse peale Võru Maakonna Maksuametile. Maksuameti direktori 26. mai 1995. a. otsusega nr. 11 jäeti ettekirjutus jõusse. 27. juunil 1995. a. esitas aktsiaseltsi Wermo esindaja kaebuse Võrumaa halduskohtunikule, paludes tunnistada nimetatud ettekirjutus ja otsus seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et ettekirjutuse tegemisel ei arvestanud maksuamet seda, et riikliku aktsiaseltsi Wermo erastamisel välistati Eesti Erastamisagentuuri poolt RAS Wermo maksuvõlad. Kaebaja leidis veel, et käibemaksu viivise nõue on aegunud ja käibemaksu nõue ebaseaduslik. Kohtumenetluse ajal tasus Eesti Erastamisagentuur üksikisiku tulumaksu viivisevõlgnevuse, kuid ei tasunud käibemaksu võlga põhjusel, et ostu-müüglepingus käibemaksu võla välistamist ei ole ette nähtud. Seetõttu loobus AS Wermo ettekirjutuse punktis 1.2 esitatud nõude, tasuda füüsilise isiku tulumaksu intressid (viivised) 845 002 krooni, seadusevastaseks tunnistamisest. Asja kohtuliku arutamise käigus esitas aktsiaseltsi Wermo esindaja 20. septembril 1996. a. (viimasel kohtuistungil) kohtule parandatud veosetollideklaratsioonid, milles oli täidetud lahter 9 kauba omanik -- AS Wermo. Seetõttu nõustus maksuamet, et aktsiaseltsi Kaubanduskoda poolt eksporditud aktsiaseltsi Wermo kaup ei kuulu maksustamisele käibemaksuga, sellelt ei tule tasuda viiviseid ja intresse. Maksuamet ei nõustunud aga aktsiaseltsi Estwood poolt eksporditud kauba käibemaksuga mittemaksustamisega ja leidis, et sellelt summalt tuleb arvutada intresse ning viiviseid. Võrumaa halduskohtuniku 1. oktoobri 1996. a. otsusega tunnistati Võru Maakonna Maksuameti nimetatud ettekirjutus ja direktori otsus osaliselt seadusevastaseks käibemaksu 45 438 krooni, käibemaksu viivise 10 266 krooni ja käibemaksu intressi 22 204 krooni nõudes. Võru Maakonna Maksuametile ja selle direktorile tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus ettekirjutus ning otsus. Ühtlasi mõisteti Võru Maakonna Maksuametilt HKS § 69 lg. 1 ja lg. 3 alusel aktsiaseltsi Wermo kasuks kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega summas 34 602 krooni ja 75 senti. Kohtuotsuse kohaselt on maksuameti ettekirjutus ja otsus seadusevastased summas 77 908 krooni käibemaksu, selle intressi ja viiviste osas ning seetõttu kuulub sellelt summalt kohtusse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 2337 krooni 24 senti väljamõistmisele kaebuse esitajale. Kohtule esitati tõendid riigilõivu 29 561 krooni tasumise ja tasu õigusabi eest 58 136 krooni ja 6 senti tasumise kohta ning õigusabileping. Kuna ettekirjutus on seadusevastane 55,5% ulatuses, kuulub kaebuse esitajale õigusabi eest tasutud summast väljamõistmisele 55,5%, s. o. 32 265 krooni 51 senti. Kohtunik leidis, et HKS § 69 lg. 1 ei sätesta, kuidas toimub kohtukulude jagamine juhtudel, kui kaebus rahuldatakse osaliselt. Kohtukulude jagamise proportsionaalsuse põhimõte sisaldub HKS §-s 69 lg. 3 ja kuigi antud vaidlus ei ole selles sättes nimetatud halduslepingust tulenev või muu avalik-õiguslik vaidlus, võib seda sätet kohaldada kui HKS § 69 lg. 1 konkretiseerivana. 10. oktoobril 1996. a. esitas Võru Maakonna Maksuamet apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, paludes tühistada halduskohtuniku otsuse osas, millega mõisteti Võru Maakonna Maksuametilt välja aktsiaseltsi Wermo kasuks kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega summas 34 602 krooni 75 senti ja paluti jätta kohtukulud kaebuse esitaja AS Wermo kanda. Apellant leidis muuhulgas, et kohtukulude osalist väljamõistmist maksuametilt tuleb käsitleda kui vastutust tema ebaseadusliku tegevuse eest, kuid otsusega ei ole tõendatud, et maksuamet on käibemaksuseadust vääralt kohaldanud ja käibemaksu valesti määranud. Apellandi arvates rakendas halduskohus põhjendamatult ja ebaõiglaselt HKS § 69 lg. 3, mõistes kaebuse osalisel rahuldamisel maksuametilt välja kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Antud juhtumil tulnuks rakendada HKS § 69 lg. 1 ja lähtuda põhimõttest, et kohus mõistab välja kohtukulud kaebuse esitaja kasuks ainult kaebuse täieliku rahuldamise korral. Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a. otsusega rahuldati maksuameti apellatsioonkaebus, tühistati Võrumaa halduskohtuniku otsus maksuametilt kohtukulude väljamõistmise osas ja jäeti kohtukulud täies ulatuses kaebuse esitaja aktsiaseltsi Wermo kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole kohtukulude väljamõistmine maksuametilt põhjendatud. HKS § 69 lg. 1 ja lg. 3 järgi on kohtul alus välja mõista kohtukulud protsessiosalisele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt protsessiosaliselt üksnes siis, kui kaevatav õigusakt või toiming, mille kohus tunnistab seadusevastaseks, on seadusevastane algusest peale. Antud juhul esitas aktsiaselts Wermo alles kohtumenetluse käigus viimasel kohtuistungil parandatud tollideklaratsioonid, mis tõendavad kauba eksportimist aktsiaseltsi Kaubanduskoda kaudu. Ringkonnakohus leidis, et ettekirjutuse tegemise momendil olemasolevate dokumentide järgi oli maksuametil olemas alus ettekirjutuse tegemiseks. Seega põhjustas AS Wermo ise kohtukulude tekkimise. Aktsiaselts Wermo esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtuniku otsuse. Kassaatori arvates on ringkonnakohtu seisukohad ekslikud järgmistel põhjustel: 1. Võrumaa halduskohtuniku otsuse kohaselt on maksuameti ettekirjutus ja otsus seadusevastane algusest peale, kuid seda osa otsusest maksuamet apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud. Kohtukulude väljamõistmiseks HKS § 69 lg. 1 alusel on kaks kohustuslikku tingimust: 1) kohus rahuldab kaebuse esitaja kaebuse ja 2) kaebuse esitaja on kohtukulud kandnud. HKS § 69 lg. 3 alusel võib mõista kohtukulud välja ka proportsionaalselt avalduse rahuldamisega. 2. Riigi Maksuameti 20. juuli 1995. a. ringkirjast linnade ja maakondade maksuametitele selgub, et kuni 1. novembrini 1993. a. vormistatud tollideklaratsioonidel ei täidetud lahtrit 9 kauba omaniku kohta, selles osas on deklaratsioonidel võimalik teha parandusi. Maksuamet oleks pidanud revisjoni käigus selgitama aktsiaseltsile Wermo õigust vormistada tollideklaratsioonid ümber. Siis oleks ettekirjutuse tegemise ja kaebuse esitamise vajadus ära langenud. AS Wermo esitas tollideklaratsioonide parandamise taotluse viivitamatult pärast nimetatud õigusest teadasaamist, mistõttu parandatud deklaratsioonide esitamine viimasel kohtuistngil ei ole tingitud tema süüst. Alusetu on väide, et kassaator on ise põhjustanud tarbetu kohtuskäimise ja kohtukulude tekkimise. Võru Maakonna Maksuameti kirjalikus vastuses leitakse, et ringkonnakohus on asjaolusid igakülgselt kontrollinud ja teinud õiglase ning asja tehioludega kooskõlas oleva otsuse. Maksuameti ettekirjutus ja otsus ei ole seadusevastased algusest peale. AS Wermo revideerimisel sai maksuamet lähtuda esitatud dokumentidest ja kehtivatest seadustest. Revideerimisel tollideklaratsioone ei esitatud, need esitati tolliametis nõutavalt parandatuna kohtule alles 19. septembril 1996. a., parandused olid tehtud aga varem. Kohtukulude väljamõistmiseks on üheks kohustuslikuks tingimuseks kaebuse esitaja kaebuse rahuldamine, kuid see tingimus ei ole täidetud, kuna Võrumaa halduskohtunik rahuldas kaebuse osaliselt, s.o. 55,5% ulatuses. Osalise rahuldamise tingisid maksuametist mitteolenevad põhjused. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Võrumaa halduskohtunik tunnistas Võru Maakonna Maksuameti vaidlustatud ettekirjutuse ja direktori otsuse osaliselt seadusevastaseks ning mõistis HKS § 69 lg. 3 alusel Võru Maakonna Maksuametilt AS Wermo kasuks välja kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKS § 69 lg. 3 sätestab, et halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel mõistab kohus protsessiosalisele, kelle kasuks kohtuotsus tehti, teiselt protsessiosaliselt kõik kantud kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. See säte on kohaldatav üksnes halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel. Käesolev maksuvaidlus pole aga selline vaidlus ja seetõttu tulnuks kohtukulude osas kohaldada HKS § 69 lg. 1. Selle sätte kohaselt mõistab kohus kaebuse rahuldamisel kaebuse esitaja palvel vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõivu ja tasu õigusabi eest. See säte ei erista kaebuse osalist ja täielikku rahuldamist. Seega on HKS § 69 lg. 1 võimalik kohaldada ka kaebuse osalisel rahuldamisel. 2. Kohtukulude väljamõistmisel HKS § 69 lg. 1 alusel on peale kaebuse rahuldamise teiseks kohustuslikuks tingimuseks see, et kaebuse esitaja oleks kandnud kohtukulud. AS Wermo esitas halduskohtule tõendid riigilõivu ja õigusabi eest tasumise kohta ning õigusabilepingu (vt. Võrumaa halduskohtu toimiku lk.-d 62, 63, 64, 135 ja 136). Seega oli kaebuse esitaja AS Wermo täitnud HKS §-s 69 lg. 1 sätestatud tingimused kohtukulude väljamõistmiseks. 3. Apellatsioonkaebuses palus Võru Maakonna Maksuamet tühistada halduskohtuniku otsuse osas, millega mõisteti temalt AS Wermo kasuks kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Ringkonnakohus rahuldas selle apellatsioonkaebuse põhjusel, et AS Wermo, esitades parandatud tollideklaratsioonid alles viimasel kohtuistungil, põhjustas ise kohtukulude tekkimise. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et ettekirjutuse tegemise momendil olevate dokumentide järgi oli maksuametil alus ettekirjutuse tegemiseks. Ringkonnakohtu see seisukoht ei ole õige. Riigi Maksuameti poolt 20. juulil 1995. a. linnade- ja maakondade maksuametitele saadetud ringkirja nr. 32-03/2277 punktist 3 selgub (vt. Võrumaa halduskohtu toimiku lk. 206), et kuni 1. novembrini 1993. a. vormistatud ekspordi- ja impordideklaratsioonidel ei täidetudki lahtrit 9 kauba omaniku kohta. Samas selgitati, et Tolliametil on õigus teha deklaratsioonidel parandusi, kui kauba omanik pöördub selleks Tolliametisse. Sellest tulenevalt oli antud juriidiline võimalus deklaratsioonide parandamiseks. AS Wermo sai sellest võimalusest teada alles kohtumenetluse käigus. Ta pöördus koos tehingut tõendavate algdokumentidega paranduste tegemiseks Tolliametisse, kus märgiti lahtris 9 kauba omanikuks AS Wermo (vt. Võrumaa halduskohtu toimiku lk-d 220 ja 221). Seetõttu nõustusid Võru Maakonna Maksuameti esindajad kohtus, et aktsiaseltsi Kaubanduskoda poolt eksporditud aktsiaseltsi Wermo kaup ei kuulu käibemaksuga maksustamisele ja sellelt kaubalt ei tule tasuda käibemaksu viiviseid ning intresse. Sellisele seisukohale asus ka halduskohtunik. HKS § 14 ja TsKS § 116 alusel oli aktsiaseltsil Wermo õigus esitada parandatud deklaratsioone kui dokumentaalseid tõendeid käibemaksu vaidluses kohtule. Tõendite hindamisel, otsuse tegemisel ja kohtukulude jagamisel ei oma tähtsust asjaolud, kas tõendid esitatakse esimesel või viimasel kohtuistungil. Seega ei põhjustanud AS Wermo ise kohtukulude tekkimise. Maksuamet oleks pidanud revisjoni käigus selgitama aktsiaseltsile Wermo õigust vormistada tollideklaratsioonid ümber, siis oleks ettekirjutuse tegemise ja kaebuse esitamise vajadus selles osas ära langenud. Ülaltoodud põhjustel oli AS Wermol õigus kohtukulude väljamõistmisele HKS § 69 lg. 1 alusel. See, et kohus märkis selle õiguse alusena ekslikult HKS § 69 lg. 1, ei võta õigust kohtukulude väljamõistmisele. Käesoleva haldusasja lahendamisel pole oluline, kas HKS § 69 lg. 1 alusel saab kaebuse osalisel rahuldamisel kohtukulusid välja mõista täies ulatuses või proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. AS Wermo on nõus esimese astme halduskohtu poolt proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega väljamõistetud kohtukuludega. Aktsiaseltsi Wermo kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-3-114/96 tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-3-114/96 ja jätta Võrumaa halduskohtuniku 1. oktoobri 1996. a. otsus haldusasjas nr. 3-184/95 muutmata. 3. Tagastada advokaadibüroole Paul Varul kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub 10. märtsil 1997. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN