Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-2-97 Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebuse läbivaatamine riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti vaidlustamise asjas — RT III, 9, 102

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus, 21. veebruaril 1997. a. 3-3-1-2-97 Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebuse läbivaatamine riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti vaidlustamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 20. veebruaril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Tallinna Linnavolikogu esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. novembri 1996. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/303/96. Protsessiosalisena võttis istungist osa Tallinna Linnavolikogu esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste. 15. juulil 1996. a. esitas Kalle Liiv Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus Tallinnas Vase tn. 10 asuva elamu korteri nr. 1 omanikuna tunnistada Vase tn. 10 elamu munitsipaalomandisse andmine, mis on vormistatud «Riigivara munitsipaalomandusse üleandmise aktiga nr. 20/071 19. maist 1992. a.», täielikult seadusevastaseks. Kaebuse juurde lisatud riigivara munitsipaalomandisse üleandmise akti kohaselt on Riigivaraamet tasuta üle andnud ja Tallinna Linnavolikogu vastu võtnud omandireformi aluste seaduse ja Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1992. a. korralduse nr. 101-k alusel järgmise vara: «Kadrioru EEV, asukohaga Tallinn, Köhleri 8; reg. nr. 01024936». Kaebuse kohaselt on Tallinnas Vase tn. 10 asuva elamu kõik korterid erastatud. Puuduvad dokumendid, mis tõendaksid selle elamu üleandmist Tallinna linna munitsipaalomandisse. Vaatamata sellele on osa ruume selles elumajas Kadrioru Munitsipaalettevõtte ja kolmandate isikutega sõlmitud rendilepingute alusel võõraste isikute faktilises valduses. K. Liiv palus tunnistada ka Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt Vase tn. 10 ruumide kohta sõlmitud rendilepingud õigustühiseks, kuna Kesklinna Valitsusel puudus rendilepingute sõlmimiseks õiguslik alus. Tallinna Halduskohtu 17. juuli 1996. a. määrusega jäeti K. Liivi kaebus käiguta, kuna see ei vastanud HKS § 8 lg. 1 nõuetele. Kohtu poolt määratud tähtajaks täpsustas kaebuse esitaja oma kaebust, märkides, et tema õiguste rikkumine seisneb selles, et Vase tn. 10 elamu 1,66% mõttelise osa omanikuna ei saa ta realiseerida asjaõigusseaduse §-des 71--79 sätestatud kaasomaniku õigusi, sest teised juriidilised isikud valdavad ja kasutavad elamus pindasid Kadrioru Munitsipaalettevõttega sõlmitud rendilepingute alusel. Täpsustades kaebuses oma taotlust, märkis K. Liiv, et halduskohtumenetluse korras palub ta «tunnistada täielikult seadusevastaseks «Riigivara munitsipaalomandusse üleandmise akt nr. 20/071 19. maist 1992. a.» osas, millega väidetavalt on munitsipaalomandusse antud elamu Vase t. 10 Tallinnas.» Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 1996. a. määrusega haldusasjas nr. 3-407/96 lõpetati HKS § 19 lg. 5 alusel selle haldusasja menetlus. Halduskohus leidis, et omandireformi aluste seaduse § 20 kohaselt on munitsipaliseerimine omandireformi käigus riigi omandis oleva vara üleandmine valla, alevi või linna omandisse. Kaevatava aktiga anti vara Eesti Vabariigi omandist tasuta üle Tallinna linnale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 60 lg. 1 kohaselt on tegemist tehinguga. Vaidluse objektiks antud kaebuses on vara (selle osa) üleandmise kehtetus. See on tsiviilõigussuhetest tekkinud vaidlus, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. 28. oktoobril 1996. a. esitas K. Liiv Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 1996. a. määrus ja saata asi arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Apellant leidis, et munitsipaalomandisse vara andmise akti vaidlustamine kuulub halduskohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. novembri 1996. a. määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 1996. a. määrus selles haldusasjas osaliselt, s.o. osas, millega lõpetati menetlus vara munitsipaalomandisse üleandmise toimingu vaidlustamises, ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule teises koosseisus. Muus osas jäeti halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et omandireformi aluste seaduse III osa «Munitsipaliseerimine» määrab kindlaks munitsipaliseerimise õigustatud ja kohustatud subjektid, objektid ja läbiviimise korra. Munitsipaliseerimine kui omandireformi üks osa toimub seadusega määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Riigivara üleandmine munitsipaalomandisse on samuti avalik-õiguslik toiming. Seadus paneb munitsipaliseerimise kohustatud subjektidele kohustuse üle anda nende valduses olev riigi vara munitsipaalomandisse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vara üleandmine riigilt munitsipaalomandisse ei toimu tsiviilõigusliku tehinguga, mis oleks analoogiline ostu-müügi lepinguga. Vaidlus vara munitsipaliseerimise üle on haldusõiguslik vaidlus, mis kuulub läbivaatamisele halduskohtus. Samuti leidis ringkonnakohus, et halduskohtus ei kuulu läbivaatamisele K. Liivi kaebuses esitatud taotlus tunnistada õigustühiseks Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt Tallinnas Vase tn. 10 asuva elamu suhtes sõlmitud rendilepingud. Rendilepingute õigustühiseks tunnistamine on tsiviilõiguslik vaidlus, mille lahendamine toimub tsiviikohtupidamise korras. 13. jaanuaril 1997. a. esitas Tallinna Linnavolikogu esindaja kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et vara üleandmisega riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktiga tekkis Tallinna linnal omandiõigus aktis märgitud varale ja lõppes riigi omandiõigus samale varale. Tegemist on õigustoiminguga, mis oli suunatud ühelt poolt tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele ja teiselt poolt nende lõpetamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 60 lg. 1 kohaselt on tegemist tehinguga. Tsiviilasju lahendavad esimese astme kohtutena maa- ja linnakohtud. Kassaator leiab, et halduskohtumenetluse korras oleks võimalik vaidlustada «Riigivara munitsipaalomandusse üleandmise akti nr. 20/017 19. maist 1992. a.» aluseks olevat Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1992. a. korraldust nr. 101-k. Samuti väidab kassaator, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse see osa, milles leitakse, et rendilepingute õigustühiseks tunnistamine on tsiviilõiguslik vaidlus, on küll õige, kuid asjasse mittepuutuv, kuna asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis K. Liiv loobus sellekohasest taotlusest. K. Liiv teatas kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et «loobub seni esitatud väidetest kõnesolevas haldusvaidluses ning nõustub menetluse lõpetamisega». Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protssiosalise seletuse, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Põhjendatud on kassatori väide, et asjasse mittepuutuv on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. novembri 1996. a. määruse see osa, milles leitakse, et rendilepingute õigustühiseks tunnistamine on tsiviilõiguslik vaidlus. Tallinna Halduskohtu 17. juuli 1996. a. määruses leidis halduskohtunik, et kaebuses taotletud rendilepingute õigustühiseks tunnistamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ning kohustas kaebuse esitajat väljendama selgelt oma taotlust. Kirjalikus vastuses, mis saabus halduskohtule 31. juulil 1996. a., taotles K. Liiv «tunnistada täielikult seadusevastaseks «Riigivara munitsipaalomandusse üleandmise akt nr. 20/071 19. maist 1992. a.» osas, millega väidetavalt on munitsipaalomandusse antud elamu Vase 10 Tallinnas». Seega loobus kaebuse esitaja rendilepingute kehtetuks tunnistamisest. Ringkonnakohtu määruse resolutsioonis on alusetult märgitud kohtu seisukoht -- «Muus osas jätta kohtumäärus muutmata». 2. Õige on kassaatori väide, et antud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Omandireformi aluste seaduse § 20 kohaselt on munitsipaliseerimine omandireformi käigus riigi omandis oleva vara üleandmine valla- või linna või nimetatud omavalitsuste ühisesse omandisse koos edaspidise erastamise kohustusega või ilma selle kohustuseta. Sama seaduse § 23 sätestab munitsipaliseerimise korra. Selle sätte kohaselt antakse munitsipaliseerimise objektiks olev riigi vara munitsipaalomandisse tasuta valla- või linnavolikogu taotlusel või valitsusasutuse ettepanekul kooskõlastatult valla- või linnavolikoguga seaduses määratud munitsipaliseerimist korraldava valitsusasutuse otsuse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Seega muutub munitsipaliseerimisel vara omanik. Riigi vara üleandmine munitsipaalomandisse vormistatakse vara üleandmise aktiga. Riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti allakirjutamisega lõpeb riigi omandiõigus aktis märgitud varale ning tekib kohaliku omavalitsuse (valla või linna) omandiõigus samale varale. Riigi vara munitsipaalomandisse andmise akt, millega vormistatakse omandiõiguse üleminek, ei ole haldusakt ega -toiming, mida saab vaidlustada halduskohtus. Halduskohtupidamise korras on võimalik vaidlustada vara munitsipaliseerimise otsust (korraldust), mis on riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti õiguslikuks aluseks. Antud juhtumil K. Liiv ei vaidlustanud vara munitsipaliseerimise otsust. Samuti ei väidetud kaebuses, et vara munitsipaliseerimisel rikuti seadusega kehtestatud protseduuri. K. Liivi kaebuses vaidlustati Tallinnas Vase tn. 10 asuva elamu kuulumist Tallinna linna munitsipaalomandisse. Vaidlus omandiõiguse üle kuulub lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras maa- või linnakohtus. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. novembri 1996. a. määrus haldusasjas nr. II-3/303/96 ja jätta Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 1996. a. määrus haldusasjas nr. 3-407/96 muutmata. 3. Tagastada advokaadibüroole HETA kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub 3. märtsil 1997. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN