Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-23-97 P. K. süüdistusasjas KrK § 161^1 järgi — RT III, 1997, 9, 94

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 19. veebruaril 1997. a. 3-1-1-23-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse kriminaalasjas P. K. süüdistuses KrK § 1611 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 9. septembri 1996. a. otsusega tunnistati P. K. süüdi KrK § 1611 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks tingimisi KrK § 47 sätete kohaldamisega kahe-aastase katseajaga ühes õiguse äravõtmisega töötada politseiorganites kahe aasta jooksul. Kannatanu J. L. tsiviilhagi jäeti rahuldamata. Nimetatud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebustes taotlesid süüdimõistetu ja tema kaitsja vandeadvokaat Leo Urge kohtuotsuse tühistamist ja P. K. õigeksmõistmist, kannatanu aga süüdimõistetule rangema karistuse mõistmist ja esitatud tsiviilhagi rahuldamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 1996. a. otsusega tühistati Harju Maakohtu 9. septembri 1996. a. otsus ja P. K. mõisteti süüdistuses KrK § 1611 järgi õigeks. 8. jaanuaril 1997. a. esitas kannatanu J. L. kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 1996. a. otsuse peale. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Julia Katðkovskaja 16. jaanuari 1997. a. määrusega vaadati J. L. kassatsioonkaebus läbi ning jäeti kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Määruse kohaselt oli kannatanul kassatsioonkaebuse esitamiseks aega kuni 5. detsembrini 1996. a., kuid kannatanu selle aja jooksul ei tundnud kordagi huvi oma apellatsioonkaebuse läbivaatamise tulemuse suhtes. Kohtuotsuse ärakirja kannatanule saatmise kohustust ringkonnakohtul ei ole. Peale kassatsioonitähtaja möödumist väljastati kannatanule kohtuotsuse ärakiri 11. detsembril 1996. a., s.o. koheselt tema nõudmisel. 9. jaanuaril 1997. a. ringkonnakohtusse saabunud kassatsioonkaebuses kannatanu mingeid põhjendusi selle kohta, miks ta ei esitanud kassatsioonkaebust tähtaegselt, esitanud ei ole. Riigikohtule esitatud erikaebuses taotleb kannatanu Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik J. Katškovskaja 16. jaanuari 1997. a. määruse tühistamist ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kannatanu leiab, et kohus oleks pidanud oma otsusest teavitama kõiki menetlusosalisi ning kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg algab päevast, mil kohus tegi talle teatavaks otsuse sisu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seisukoha jätta määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik J. Katškovskaja 16. jaanuari 1997. a. määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. AKKS § 34 kohaselt antakse menetlusosalistele kohtuotsuse ärakiri või koopia ainult nende soovil. Kohtul on kohustus omal initsiatiivil kohtuotsuse ärakirja saatmiseks ainult vahi all viibivatele kohtualustele. Kannatanu J. L. oli teadlik kohtuistungi toimumisest Tallinna Ringkonnakohtus 5. novembril 1996. a. ja miski ei takistanud tal avaldada soovi saada kohtuotsuse ärakiri. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kohtuniku määruses toodud põhjendustega, et puudub alus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 1, § 65 lg.-st 3 ja § 72 lg.-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Julia Katškovskaja määrus 16. jaanuarist 1997. a. jätta muutmata. 2. Kannatanu J. L. erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub 19. veebruaril 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER