Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-20-97 M. L. süüdistusasjas KrK § 141^1 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi — RT III, 1997, 8, 93

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. veebruaril 1997. a. 3-1-1-20-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. L. süüdistuses KrK § 1411 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. L. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ida-Viru Maakohtu 23. septembri 1996. a. otsusega tunnistati M. L. KrK § 1411 lg. 3 p. 1, § 166 lg. 1 ja § 186 lg. 1 järgi süüdi ja teda karistati KrK § 40 alusel vabadusekaotusega 3 aastat ja 8 kuud poolkinnises vanglas ühes 3 aastaks töötamise õiguse äravõtmisega ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ja materiaalne vastutus. Vastavalt KrK §-le 27 kohaldati M. L. suhtes lisakaristust, võttes temalt peale kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist ära 3 aasta vältel õigus töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ja materiaalne vastutus. Ida-Viru Maakohtu otsuse järgi tunnistati M. L. süüdi selles, et tema AS X pearaamatupidajana ajavahemikus 1995. a. veebruarikuust kuni 25. oktoobrini 1995. a., kuritarvitades juhtkonna usaldust, riisus võltsitud dokumentide alusel AS X raha 918 979 krooni. Riisutud raha kandis ta üle isiklikule arvele ja võltsitud dokumentide alusel tema poolt avatud arvetele J. ja K. pankades. Seega pani M. L. toime riisumise ametiseisundi kuritarvitamise teel suures ulatuses. Nii kandis M. L. 7. veebruaril 1995. a. AS X maksuameti poolt tagastatava summa 151 000 krooni üle AS R. arvele ja seejärel isiklikule arvele. 18. oktoobril 1995. a. kandis M. L. 151 000 krooni võltsitud maksekorralduse nr. 27 alusel AS X arvelt Eesti Krediidipanga Jõhvi filiaalis Virumaa Kommertspanga Jõhvi filiaalis avatud arvele. Arve kasutamise ainuõiguse vormistas ta AS X asutajaliikmete 12. juuli 1995. a. koosoleku võltsitud protokolli alusel. Raha võttis M. L. pangast välja 19. oktoobril 1995. a. 23. oktoobril 1995. a. kandis v AS X ettenähtud summa 119 787 krooni võltsitud kirja nr. 42 alusel Ida-Viru maksuametist Virumaa Kommertspanga Jõhvi filiaali arvel Z, mille kasutamiseks oli tal võltsitud dokumentide alusel ainuõigus. Raha võttis M. L. pangast välja 24. oktoobril 1995. a. 24. oktoobril 1995. a. kandis M. L. võltsitud maksekorralduse nr. 38 alusel 500 000 krooni AS X arvelt Virumaa Kommertspanga Narva filiaalis Põhja-Eesti Panga Jõhvi filiaalis arvele D, mille kasutamiseks oli tal võltsitud dokumentide alusel ainuõigus. Raha võttis M. L. pangast välja 25. oktoobril 1995. a. Samuti kandis M. L. 24. oktoobril 1995. a. võltsitud maksekorralduse nr. 39 alusel 100 000 USA dollarit AS X arvelt nr. Y Virumaa Kommertspanga Narva filiaalis Põhja-Eesti Panga Jõhvi filiaali arvele nr. Y, mille ta avas 24. oktoobril 1995. a. AS X asutajaliikmete 12. juuli 1995. a. koosoleku võltsitud protokolli alusel. Selle protokolli järgi oli tal arve kasutamise ainuõigus. M. L. püüdis ülekantud raha 25. oktoobril 1995. a. pangast välja võtta. Kuna AS X juhtkond keelustas M. L. poolt teostatavad pangaoperatsioonid, jäi riisumine lõpule viimata. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitasid Ida-Viru abiprokurör Inna Kirsipuu apellatsioonprotesti ning kohtualune M. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski apellatsioonkaebused. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1996. a. otusega tühistati osaliselt Ida-Viru Maakohtu 23. septembri 1996. a. otsus M. L. süüdimõistmises KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi karistuse mõistmise, samuti KrK § 186 lg. 1 järgi kuriteo kvalifitseerimise ja lisakaristuse mõistmise osas. M. L. mõisteti karistuseks KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi 5 aastat vabadusekaotust. Talle KrK § 186 lg. 1 järgi süüksarvatud tegu kvalifitseeriti ümber § 166 lg. 1 järgi, kusjuures selle eest mõistetud karistus jäeti muutmata. M. L. KrK § 27 järgi mõistetud lisakaristus tühistati. Lõplikuks karistuseks loeti vastavalt KrK § 40 lg.-le 1 5 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas koos 3 aastaks õiguse äravõtmisega töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ning materiaalne vastutus. Apellatsioonprotest rahuldati, apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid süüdimõistetu M. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebused. Süüdimõistetu M. L. kassatsioonkaebuses korratakse apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja taotlusi, viidatakse ringkonnakohtu väidetavatele vigadele tõendite hindamisel, esitatakse omapoolseid selgitusi ja arvamusi ning taotletakse ringkonnakohtus ülekuulamata jäänud tunnistaja ülekuulamist. Samuti peetakse kassatsioonkaebuses vajalikuks korraldada kriminaalasjas kirjaekspertiis. M. L. kinnitab kassatsioonkaebuses, et ta ei ole süüdi KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi talle süüksarvatud tegudes. Tunnistades ennast süüdi KrK § 166 lg. 1 järgi, taotleb M. L. talle mõistetud karistuse kergendamist. Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Süüdimõistetu M. L. kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses korratakse samuti ringkonnakohtu otsusest lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja taotlusi. Seejuures rõhutatakse, et M. L. oli sunnitud AS X juhtkonna surve tõttu, rikkudes raamatupidamise seaduse nõudeid, pidama kahekordset raamatupidamist ja avama maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil arveldusarveid teiste linnade pankades ning pangast väljavõetud raha AS X juhtkonnale üle andma raamatupidamisdokumente vormistamata. Kohtueelsel uurimisel ega kohtus ei ole kontrollitud M. L. poolt majanduspolitseile esitatud avaldusest tulenevalt versiooni selle kohta, et AS X juhtkonna tegevuses ilmnevad majandusalaste kuritegude tunnused. Kassatsioonkaebuses peetakse vajalikuks, viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 1995. a. otsusele, korraldada kriminaalasjas raamatupidamisekspertiis, selgitamaks AS X juhtkonna seadusvastast tegevust ja tuvastamaks varalise kahju esinemine, mis on KrK § 1411 sätete kohaldamise eeldus. Kassaator nendib, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei pidanud AKKS § 29 lg.-le 5 viidates vajalikuks oma otsuses korrata maakohtu põhjendusi M. L. süü tõendatuse kohta KrK § 1411 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 sätestatud kuritegude toimepanemises. Kuna ringkonnakohus muutis maakohtu otsust, ei ole AKKS § 29 lg. 5 kohaldamine põhjendatud. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, mispärast ta pidas vajalikuks karmistada M. L. mõistetud karistust. Kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1996. a. otuse tühistamist M. L. süüdistuses KrK § 1411 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi ning kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud kaitsja seletuse kassatsioonkaebuse kohta ja prokuröri arvamuse, milles ta taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ringkonnakohus on tunnistanud M. L. põhjendatult süüdi KrK § 1411 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi. Kassatsioonkaebustes esitatud väited selle kohta, et M. L. oli sunnitud AS X juhtkonna surve tõttu raamatupidamise seaduse nõudeid rikkudes pidama kahekordset raamatupidamist ja avama maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil arveldusarveid teiste linnade pankades ning pangast väljavõetud raha AS X juhtkonnale üle andma raamatupidamisdokumente vormistamata, ei ole kriminaalasja materjalide järgi põhjendatud. Samuti on alusetu kassaatorite väide, et kohtueelsel uurimisel ei ole kontrollitud M. L. poolt majanduspolitseile esitatud avaldusest tulenevat versiooni AS X juhtkonna tegevuses ilmnevate majandusalaste kuritegude tunnuste ilmnemise kohta. Kriminaalasjas on koostatud AS X juhtkonna vastu kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus (2 kd. tl. 126--127). Kriminaalasja arutamisel ja läbivaatamisel ei kuulu AS X juhtkonna tegevusega seonduvad asjaolud M. L. süüdistusasjas tõendamisesemesse. Sellest tulenevalt on alusetud ka kassaatorite taotlused korraldada kriminaalasjas kirja- ja raamatupidamisekspertiis. Taotledes raamatupidamisekspertiisi määramist, viidatakse kaitsja kassatsioonkaebuses Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 1995. a. otsusele ja kinnitatakse sellele toetudes, et KrK § 1411 järgi algatatud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, objektiivseks ja täielikuks selgitamiseks tuleb kriminaalasjas korraldada raamatupidamisekspertiis. Viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele on ebatäpne. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 1995. a. otsuses A. H. süüdistusasjas KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi (RT III 1995, 9, 106) käsitletakse ekspertiisi määramise korda kohtus ning selgitatakse raamatupidamisekspertiisi korraldamist kordusekspertiisina ja süüdistatava õigust sel puhul viibida KrMK § 157 lg. 2 järgi uurija loal ekspertiisi tegemise juures. Kuna vastavalt KrMK § 58 lg.-le 2 ei ole kriminaalasjas raamatupidamisekspertiisi määramine menetlejale kohustuslik, sõltub selleliigilise ekspertiisi korraldamine tõendamise vajadustest. Kaitsja kassatsioonkaebuses väidetakse, et kuna ringkonnakohtu otsusega muudeti esimese astme kohtu otsust osaliselt, ei olnud ringkonnakohtul vastavalt AKKS § 29 lg.-le 5 õigust tugineda oma järelduste põhjendamisel esimese astme kohtu motiividele. Selline seisukoht on väär. AKKS § 29 lg.-s 5 sätestatakse, et juhul, kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata. Sellest ei tulene, et siis, kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtuotsuse osaliselt, ei tohiks ringkonnakohus oma otsuses viidata esimese astme kohtu põhjendustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et järgides kriminaalmenetluse otstarbekuse põhimõtet, on ringkonnakohtul õigus esimese astme kohtu otsuse osalisel muutmisel jätta kordamata oma järelduste põhjendamisel need esimese astme kohtu põhjendused, millega ta nõustub. Küll aga peab ringkonnakohus motiveerima esimese astme kohtu otsuses tehtud muutused. Sel puhul ei ole alust väita, et ringkonnakohtu otsus on jäetud KrK § 39 lg. 3 p. 7 nõudeid eirates motiveerimata. Kuna Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium luges tõendatuks M. L. süü KrK § 1411 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises, oli tal õigus jätta kordamata maakohtu otsuses esitatud motiivid süü tõendatuse kohta. Süüdimõistetu M. L. kassatsioonkaebuses esitatud tunnistaja ülekuulamise taotlus ei ole põhjendatud. Vastavalt AKKS § 17 lg.-tele 4 ja 5 otsustab tunnistajate väljakutsumise ja nende kordusülekuulamise kohtus tõendamisvajadustest lähtudes ringkonnakohus. Kassaatorite muudes taotlustes korratakse apellatsioonkaebustes esitatud väiteid, mis on ümber lükatud ja millele on vastatud esimese ja teise astme kohtulahendites. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1996. a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 23. septembri 1996. a. otsus M. L. KrK § 186 lg. 1 järgi süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooni osas ja see tegu kvalifitseeriti ümber KrK § 166 lg. 1 järgi. KrK § 166 lg.-s 1 sätestatud kuritegu on võrreldes § 186 lg.-s 1 sätestatud kuriteoga oma sanktsiooni poolest raskem. Kuna prokuröri apellatsioonprotestis kuriteo ümberkvalifitseerimist ei taotletud, ei olnud ringkonnakohtul vastavalt AKKS § 32 lg. 3 p.-le 1 õigust selles osas tunnistada kohtualune M. L. süüdi raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus. Seetõttu tuleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus M. L. KrK § 186 lg. 1 järgi süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimise osas KrK § 166 lg. 1 järgi tühistada ja mõista ta § 186 lg. 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib kooskõlas oma 7. mai 1996. a. otsusega A.V. süüdistusasjas KrK § 161 järgi (RT III 1996, 19, 258), et süüdistuse mahu vähenemise tõttu kuulub vähendamisele ka M. L. mõistetud karistus. M. L. tuleb karistada KrK § 166 lg. 1 järgi vabadusekaotusega 6 kuud koos 3 aastaks õiguse äravõtmisega töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ning materiaalne vastutus. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas maakohtu otsuse M. L. süüdimõistmises KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi karistuse mõistmise osas ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vabadusekaotust. Kaitsja kassatsioonkaebuses väidetakse põhjendatult, et ringkonnakohus on jätnud oma otsuses karistuse karmistamise motiveerimata. Ringkonnakohus nendib selles osas ainuüksi, et kriminaalasjas ei ole ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu, mistõttu ei ole alust määrata karistust minimaalmääras. Nentinud vastutust raskendavate asjaolude puudumist, viitas ringkonnakohus karistuse mõistmisel sellele, et tuleb arvestada riisutud summa suurust ja riisumise toimepanemise korduvust, kuigi nii korduvus kui ka riisumine suures ulatuses on selle kuriteo koosseisutunnused. Neid ei ole õige käsitada vastutust raskendavate koosseisuvälisete tunnustena, mille esinemist on kohus ise eitanud. Kuna M. L. mõistetud karistuse raskendamine on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses jäetud motiveerimata, on selles osas tegemist AKKS § 39 lg. 3 p.-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega. Seetõttu peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks tühistada M. L. KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi karistuse raskendamisel mõistetud karistus, samuti kuritegude kogumi eest mõistetud lõplik karistus. Juhindudes KrMK § 5 lg. 1 p.-st 2, AKKS § 63 p.-st 3, § 64 p.-dest 2 ja 3 ning § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1996. a. otsus M. L. süüdimõistmises KrK § 1411 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi osaliselt. 2. Tühistada M. L. KrK § 186 lg. 1 järgi süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimine KrK § 166 lg. 1 järgi ja mõista ta selles teos õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 3. Tühistada M. L. KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi mõistetud karistus ja lõplik karistus kuritegude kogumi eest. Mõista M. L. KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust. 4. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista KrK § 40 lg. 1 alusel M. L. 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas koos 3 (kolmeks) aastaks õiguse äravõtmisega töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ning materiaalne vastutus. 5. Lõplikust karistusest maha arvata eelvangistusaeg 1 kuu ja 28 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 2 päeva. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda 23. september 1996. a. 6. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 7. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 18. veebruaril 1997. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Lea KALM Peeter VAHER