Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-14-97 R. K. jt. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi — RT III, 1997, 8, 87

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. veebruaril 1997. a. 3-1-1-14-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. K. jt süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Pärnu Linnakohtu 2. septembri 1996. a. otsusega mõisteti R. K. süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati 2-aastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätteid kohaldades tingimisi 3-aastase katseajaga. R. K. mõisteti süüdi selles, et ta, olles varem karistatud varavastaste kuritegude eest, 12. veebruaril 1996. a. kella 20.00--21.00 paiku koos kaaskohtualuse S. S. tungis ukse lahtimurdmise teel M. R. elamusse Pärnus X mnt. 34, kust varastas mitmesuguseid esemeid, tekitades kannatanule kahju 900 krooni. Pärnu abiprokuröri Kristel Siitami apellatsioonprotestis taotleti R. K. karistamist reaalse vabadusekaotusega, kuna mõistetud karistus ei vasta toimepandud kuriteo raskusele ja kohtualuse isikule. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 1996. a. otsusega tühistati osaliselt Pärnu Linnakohtu 2. septembri 1996. a. otsus ja R. K. mõisteti süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi õigeks, sest karistatus varavastase kuriteo eest oli kustunud. R. K. karistati KrK § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 järgi rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses, s.o. 2200 krooni. Kriminaalkolleegium võttis karistuse mõistmisel arvesse süüdistuse mahu vähenemise ja ringkonnakohtu istungil R. K. poolt väljendatud puhtsüdamliku kahetsuse. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi kassatsioonprotestis taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 1996. a. otsuse tühistamist osas, millega mõisteti R. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi õigeks, ja karistuse mõistmise osas. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus on rikkunud KrK § 58 lg. 5 sätteid, mille kohaselt karistatuse kustumise tähtaeg ei ole jätkuvalt uusi kuritegusid toimepannud R. K. suhtes tema poolt 12. veebruaril 1996. a. KrK § 139 järgi toimepandud kuriteo osas möödunud. Samas leiab prokurör, et arvestades R. K. isikut, tuleb talle mõista vabadusekaotuslik karistus, kuna süüdimõistetu on seitsmendat korda kohtu all, tegemata järeldusi eelnevatest karistustest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 1996. a. otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu ning kuulub tühistamisele. Tühistades Pärnu Linnakohtu otsuse R. K. süüditunnistamises KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi, on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium märkinud, et R. K. karistatus varavastase kuriteo eest on kustunud, kusjuures millegagi sellist järeldust motiveeritud ei ole. KrK § 58 lg. 5 sätete kohaselt katkeb karistatuse kustumise tähtaeg juhul, kui karistuse ärakandnud isik paneb enne karistatuse kustumise tähtaja möödumist (R. K. puhul 2 aastat) uuesti toime kuriteo. Sel juhul arvutatakse karistatuse kustumise tähtaega viimase kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmisest. R. K. mõisteti süüdi varavastase kuriteo eest Pärnu Rajooni Rahvakohtu 16. septembri 1985. a. otsusega ja karistati 4-aastase vabadusekaotusega, kusjuures karistuse kandmise algust loeti alates 26. augustist 1985. a. Kriminaaltoimikus puuduvad nõuetekohased tõendid selle kohta, millal R. K. vabanes ülalmärgitud karistuse kandmiselt. 23. märtsil 1990. a. pani R. K. toime uue varavastase kuriteo. Kohtul ei olnud ega ole võimalik otsustada, kas varavastase kuriteo eest on tal karistatus kustunud või mitte. Vaatamata sellele, ringkonnakohtu kriminaalkolleegium luges karistatuse kustunuks ja ebaõigesti mõistis R. K. õigeks KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub protestis toodud põhjendustega R. K. ringkonnakohtu poolt mõistetud karistuse ilmsest mittevastavusest karistuse mõistmise põhialustega. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 2, § 64 p.-dest 3 ja 4 ning § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 1996. a. otsus R. K. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 11. veebruaril 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Peeter VAHER