Legislator Case Law & Legislation
80165 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-3-97 A. R. süüdistusasjas KrK § 197 lg. 2 p.-de 1, 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi — RT III, 1997, 7, 68

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-3-97 A. R. süüdistusasjas KrK § 197 lg. 2 p.-de 1, 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi — RT III, 1997, 7, 68

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. jaanuaril 1997. a. 3-1-3-3-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep, vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A. R. süüdistuses KrK § 197 lg. 2 p.-de 1, 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a. otsusega mõisteti A. R. süüdi ja karistati KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja § 197 lg. 2 p. 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätteid kohaldades kolmeaastase katseajaga. Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a. otsusega mõisteti ta süüdi KrK § 197 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8 kuud. KrK § 43 lg. 3 alusel liideti mõistetud karistusele Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a. otsusega mõistetud karistus üks aasta vabadusekaotust, kusjuures kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega. KrK § 45 alusel arvati karistuse aja hulka 3 päeva eelvangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kaitsja apellatsioonkaebuse, mis Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a. otsusega jäeti rahuldamata ja otsus sisuliselt muutmata. Maakohtu otsusesse tehti aga täpsustus ja erinevate kohtuotsustega mõistetud karistused loeti liidetuks KrK § 40 lg. 3 järgi. Karistuse kandmise aja alguseks loeti A. R. vahi alla võtmise päev -- 2. oktoober 1996. a. Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule esitas Riigiprokuratuuri prokurör Inna Tegova, kes taotleb Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a. ja Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a. otsuste tühistamist A. R.le mõistetud lõpliku karistuse osas. Prokurör leiab, et tegemist on samaliigiliste kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga, mida kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 lg. 3 kehtinud redaktsiooni kohaselt ei olnud võimalik liita. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas esitatud avaldust, leidis: Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a. otsusega mõisteti A. R. süüdi kuritegude eest, mis olid toime pandud enne 21. märtsi 1996. a. Viljandi Maakohtu poolt süüdimõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi rõhutab jätkuvalt oma 23. aprilli 1996. a otsuses J. K. ja A. B. süüdistusasjas väljendatud seisukohta, et kui süüdimõistetu, kes on KrK § 47 alusel vabadusekaotuslikust karistusest tingimisi vabastatud, oli enne kohtuotsuse tegemist toime pannud teise kuriteo, mis moodustab kuritegude nn hiljem tuvastatud konkurentsi, pole võimalik mõista lõplikku karistust KrK § 40 lg. 3 alusel. Tingimisi mõistetud karistust ei saa liita ega lugeda kaetuks reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega, sest vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ei ole iseseisev karistusliik ja karistuste liitmisel puudub üks liidetav. Veelgi enam, käesolevas asjas on tegemist samaliigiliste kuritegude korduva toimepanemisega, mis ei moodustanud toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 lg. 3 mõttes kuritegude konkurentsi. Kuivõrd varasem kohtuotsus on jäetud kohtuvea parandamise korras tühistamata, siis kuuluvad iseseisvalt täitmisele mõlemad kohtulahendid. KrK § 45 alusel tuleb mõistetud vabadusekaotusest maha arvata 3 päeva eelvangistusaega. Kuna nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust mitme kohtuotsuse järgi A. R.le karistuse mõistmisel, siis tuleb eelnevad kohtulahendid osaliselt tühistada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg. 3 ja 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1996. a. otsus ja Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a. otsus A. R.le mitme kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse osas. 2. A. R.le ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda Tartu Maakohtu 13. augusti 1996. a. otsusega kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg. 1 järgi mõistetud seitse kuud ja 27 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 2. oktoober 1996. a. 3. Iseseisvalt kuulub ärakandmisele A. R.le Viljandi Maakohtu 21. märtsi 1996. a. otsusega mõistetud üheaastane vabadusekaotus, mida ei pöörata täitmisele KrK § 47 alusel kolmeaastase katseaja jooksul. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 21. märts 1996. a. 4. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 21. jaanuaril 1997. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →