Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-15-96 V. A. hagis RAS-i Kreenholmi Manufaktuur (nüüd Kreenholmi Valduse AS) vastu tööle ennistamiseks — RT III, 4, 40

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. detsembril 1996. a. 3-2-2-15-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. detsembril 1996. a. V. A. teistmisavalduse alusel Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse V. A. hagis RAS-i Kreenholmi Manufaktuur (nüüd Kreenholmi Valduse AS) vastu tööle ennistamiseks. V. A. töötas RAS-is Kreenholmi Manufaktuur elektrilukksepana ja vallandati 10. jaanuaril 1994. a. TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega. 28. jaanuaril 1994. a. esitatud hagis palus V. A. teda tööle ennistada ja välja maksta keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest, sest tema vallandamine oli ebaseaduslik. Pärast tema koondamist võeti samale kohale tööle teine inimene, pealegi lahkus töölt omal soovil kolleeg, kelle asemel V. A. oleks võinud edasi töötada. Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et hageja vallandati eesmärgiga võtta tööle teine isik. TLS § 99 kohaselt eelistatakse koondamisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad. 22. oktoobril 1996. a. esitatud teistmisavalduses palus V. A. linnakohtu otsuse tühistada uute asjaolude ilmnemise tõttu. 1995. a. märtsis sai V. A. teada, et teistel töölejäänutel oli väiksem tööstaaþ kui temal. Nii töötas D. S. peaenergeetika osakonnas alates 10. septembrist 1990. a. ja V. T. alates 1. augustist 1993. a. Kohtul ei olnud alust lugeda V. T. töötulemusi paremateks hageja omadest. Tööle jätmisel pidi kostja eelistama hageja pikemat tööstaaþi. Kohtul ei olnud võimalust võrrelda hageja, D. S.-i ja V. T. töönäitajaid, sest nad asusid osakonda tööle hiljem kui hageja. Kreenholmi Valduse AS palus teistmisavalduse jätta rahuldamata. Kõik asjaolud olid hagejale teada. V. T. töötas osakonnas ja töönäitajate võrdlemist pidanuks taotlema linnakohtu istungil, aga mitte teistmisavalduses. V. T. töötas Kreenholmi Manufaktuuris alates 3. septembrist 1984. a. Töönäitajate võrdlemise õigus on tööandjal. Linnakohtu toimikus on dokumendid V. A. iseloomustamiseks. V. T. ja D. S.-i töö kvaliteedi kohta ei ole märkusi olnud. Tööstaaþ ei ole sel juhul oluline. Hageja jättis esitamata apellatsioonkaebuse ja taotles kohtuotsuse teistmist, kuigi kõik asjaolud olid hagejale teada ka töötüli lahendamise ajal linnakohtus. Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 351 lg. 2 p. 1 kohaselt võib protsessiosaline esitada teistmisavalduse kolme kuu jooksul päevast, millal avaldaja sai teada uuest olulisest asjaolust, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada kohtuotsuse tegemise ajal. Narva Linnakohus tegi vaidlusaluse kohtuotsuse 9. märtsil 1994. a. Teistmisavaldus esitati 22. oktoobril 1996. a., milles märgiti, et 1995. a. märtsis sai V. A. teada uutest olulistest asjaoludest. Seega oli avaldaja mööda lasknud teistmisavalduse esitamiseks ettenähtud 3-kuulise tähtaja. TsKS § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Sellest tulenevalt ei saa teistmise aluseks olla peale kohtuotsuse tegemist ilmsiks tulnud uued tõendid, mis kinnitavad või lükkavad ümber asjaolusid, mida kohus arutas. TsKS § 88 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seda tuleb aga teha esimese astme kohus. Riigikohtule uute tõendite esitamine, mis avaldajale olid või võisid olla teada, ei ole kohtuotsuse teistmise aluseks. Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 2, kolleegium otsustas: Jätta V. A. avaldus Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed A. KULL T. VERNIK