Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-32-96 M. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi — RT III, 1997, 4, 38

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. detsembril 1996. a. 3-1-3-32-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja M. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu 1. veebruari 1996. a. otsusega mõisteti M. K. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg. 3 alusel loeti see kaetuks Narva Linnakohtu 26. novembri 1993. a. otsuse järgi mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti M. K.-le 4 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Riigi Täitevameti Ämari vangla eriarvestuse vaneminspektori M. Golovina 26. märtsi 1996. a. kirjaga taotleti kinnipeetava M. K. lõpliku karistusaja täpsustamist, kuna Narva Linnakohtu 26. novembri 1993. a. otsusega oli mõistetud M. K.-le KrK § 176 lg. 2; § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3; § 15 lg. 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 ning § 185 lg. 2 järgi KrK § 40 alusel küll 4 aastat vabadusekaotust, kuid karistuste liitmisel KrK § 41 alusel oli teda karistatud 5-aastase vabadusekaotusega. Narva Linnakohtu 28. juuni 1996. a. määrusega tuvastati, et linnakohtu 1. veebruari 1996. a. otsuses on karistuste liitmisel tehtud viga, kuna ei ole arvestatud asjaolu, et Narva Linnakohtu 26. novembri 1993. a. otsusega oli lõplikuks karistuseks M. K.-le mõistetud mitte neli, vaid viis aastat vabadusekaotust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. märtsi 1994. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus selles osas muutmata. Linnakohtu määrusega määrati M. K.-le lõplikuks karistuseks Narva Linnakohtu 1. veebruari 1996. a. otsuse järgi KrK § 40 lg. 3 alusel 5 aastat vabadusekaotust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Määruse tegemisel juhindus linnakohus KrMK § 336 lg.-st 1. Narva Linnakohtu 1. veebruari 1996. a. otsuse ja 28. juuni 1996. a. määruse peale esitas süüdimõistetu M. K. avalduse kohtuvea parandamiseks, milles ta taotleb karistusmäära vähendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör oma seletuses avaldust kohtuvea parandamiseks ning taotles Narva Linnakohtu 28. juuni 1996. a. määruse ja 1. veebruari 1996. a. otsuse tühistamist M. K.-le KrK § 40 lg. 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu 28. juuni 1996. a. määruse koostamisel on rikutud kriminaalmenetluse seadust, mistõttu tuleb kohtumäärus tühistada. Kuigi linnakohtu määruses nenditakse õigesti, et 1. veebruari 1996. a. otsuses on tehtud viga karistuste liitmisel, on selle parandamine kohtumäärusega, mis halvendab süüdimõistetu olukorda, väär. Tegemist on kohtuveaga, mida ei ole õige pidada KrMK § 336 lg. 1 järgi otsuse täitmisel ilmnenud ebaselguseks. Nentides, et kohtuviga Narva Linnakohtu 28. juuni 1996. a. otsuses on tingitud kriminaalmenetluse seaduse ebaõigest kohaldamisest, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium õigeks AKKS § 779 ja § 49 lg. 3 alusel väljuda piiridest, mis tulenevad avaldusest kohtuvea parandamiseks, ja tühistada kohtuotsus M. K.-le KrK § 40 lg. 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas. See võib toimuda prokuröri avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Narva Linnakohtu otsuses. Juhindudes KrMK § 336 lg.-st 1 ning AKKS § 63 p.-st 3, § 64 p.-st 2 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Süüdimõistetu M. K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 17. detsembril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Jüri ILVEST Lea KALM