Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-135-96 P. D. jt. süüdistusasjas KrK § 141^1 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi — RT III, 4, 34

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. detsembril 1996. a. 3-1-1-135-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. D. jt. süüdistuses KrK § 1411 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu P. D., tema kaitsja vandeadvokaat Henn Eomois ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. P. D. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg. 3 p.-de 1 ja 2 järgi selles, et ta, töötades Hansapanga tellerina, riisus ametiseisundit kuritarvitades ja organiseeritud grupi liikmena suures ulatuses raha. KrK § 166 järgi süüdistatuna oli P. D. kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta Hansapanga tellerina 14. aprillil 1993. a. vormistas fiktiivse maksekorralduse 240 000 krooni ülekandmiseks AS Eesti Värv arveldusarvelt AS-i Durran arveldusarvele, võltsides seejuures maksekorraldusel AS Eesti Värv töötajate M. A. ja A. K. allkirju. Nimetatud maksekorralduse alusel sai A. B. 16. aprillil 1993. a. Hansapangast 235 000 krooni. Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1996. a. otsusega mõisteti P. D. talle süüksarvatud kuritegudes süütõendite puudumise tõttu õigeks. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi T. K. ja A. B. Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1996. a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör Hinge Brand. Protestis taotleti linnakohtu otsuse tühistamist ning muuhulgas ka P. D. süüdimõistmist KrK § 1411 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi. Prokurör leidis, et P. D. süüküsimuses ei vasta kohtu järeldused kriminaalasjas tuvastatud faktilistele asjaoludele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1996. a. otsusega tühistati osaliselt Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1996. a. otsus. P. D. tunnistati süüdi KrK § 1411 lg. 3 p. 1 järgi ja karistati kolmeaastase vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel vabastati P. D. kaheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Veel tunnistati P. D. süüdi KrK § 166 lg. 1 järgi ja karistati rahatrahviga 40 päevamäära -- s.o. 400 krooni ulatuses, ühes finantsdokumentide koostamisega seotud ametikohtadel töötamise õiguse äravõtmisega üheks aastaks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1996. a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu P. D., taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enese õigeksmõistmist. Kassaator eitab oma süüd ja väidab, et ringkonnakohtu otsus ei tugine mitte tuvastatud faktilistele asjaoludele vaid oletustele. Riigikohtu istungil esitatud seletustes jäid P. D. ja tema kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud taotluse juurde. Kaitsja arvates on kriminaalasja uurimisel kogutud P. D.-d süüstavad tõendid sedavõrd napid, et nende kogum ei võimalda rääkida P. D. süü tõendatusest. Prokuröri seletuses taotleti kassatsionkaebuse rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1996. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Ringkonnakohtu nimetatud otsusest nähtub, et ringkonnakohus on P. D. süüditunnistamisel järginud kõiki KrMK §-des 46 ja 50 sätestatud nõudeid, hinnates seejuures tõepoolest kõiki tõendeid nende kogumis. Kohtud on õigesti tuvastanud, et P. D.-d süüstavate tõendite kogumi vahendusel tuvastatud faktiliste asjaolude kogumisse kuuluvad T. K. ja Hansapanga komplitseeritud ja võltsinguile rajanevad laenusuhted; T. K. ja P. D. omavahelised lähedased suhted; P. D. poolt riisumise eelselt just selle arveldusarve korduv kontrollimine, mida kasutades pandi toime riisumine; maksekorralduse fotografeerimise tehniline võimatus ja maksekorraldusel M. A. ja A. K. allkirjade P. D. poolt kirjutamise tõenäosus. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu P. D. seisukohaga selles, et tõenäolises vormis esitatud kirjaeksperdi arvamus oleks teda õigustav tõend. Eksperdi arvamuses märgitakse, et 14. aprillil 1993. a. väljatud maksekorraldusel nr. 15 on M. A. ja A. K. allkirjad tõenäoliselt kirjutatud P. D. poolt. Eksperdi arvamuse tõenäoline vorm on tingitud üksnes vaidlustatud allkirjade lühidusest. Mõistetavalt ei saa ainuüksi sellise eksperdi arvamuse pinnalt kategooriliselt väita, et vaidlustatud allkirjad on kirjutanud P. D., kuid mingil juhul ei võimalda kõnealune eksperdi arvamus rääkida ka kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium, otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 1996. a. otsus P. D. süüditunnistamises KrK § 1411 lg. 3 p. 1 ja § 166 lg. 1 järgi muutmata. 2. P. D. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 10. detsembril 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER