Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-132-96 R. J.-i süüdistusasjas KrK § 140 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi — RT III, 3, 25

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. detsembril 1996. a. 3-1-1-132-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. J.-i süüdistuses KrK § 140 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne-Viru Maakohtu 26. augusti 1996. a. otsusega mõisteti R. J. süüdi KrK § 140 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi selles, et ta 20. märtsil 1996. a. kella 22.30 paiku Rakveres Vene tänaval eelneval kokkuleppel kaaskohtualuse M. M.-iga varastas avalikult R. R.-ilt 28 krooni ja mängukaardid väärtusega 20 krooni. Nimetatud kuritegude eest karistati teda 330 kroonise rahatrahviga riigituludesse. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka M. M., kes kassatsioonkaebust esitanud ei ole. Lääne-Viru Maakohtu 26. augusti 1996. a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru abiprokurör A. Arnim. Protestis taotleti Lääne-Viru Maakohtu otsuse tühistamist kohtualustele mõistetud karistuste osas ning nende karistamist vabadusekaotusliku karistusega vastavalt kuritegude raskusele ja isikutele. Prokurör põhistas oma protesti sellega, et R. J.-ile karistuse mõistmisel on kohus rikkunud KrK § 28 lg. 3 nõudeid, mille kohaselt rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas, ning on jätnud arvestamata tema eelneva karistatuse. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. oktoobri 1996. a. otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu 26. augusti 1996. a. otsus kohtualustele mõistetud karistuste osas. R. J.-i karistati KrK § 140 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi 1-aastase vabadusekaotusega, millele liideti KrK § 41 alusel osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti vabadusekaotus üks aasta ja üks kuu noorte vanglas. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et kuna kohtualusel puudus alaline töökoht, ei olnud tema rahatrahviga karistamine põhjendatud ning vaatamata eelnevale karistatusele pani ta toime uue kuriteo. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. oktoobri 1996. a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu R. J. R. J. taotleb tühistada ringkonnakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas ja karistada teda rahatrahviga. Süüdimõistetu ei nõustu ringkonnakohtu-poolse KrK § 28 lg. 3 tõlgendusega, kinnitades, et tal oli kohtuotsuse tegemise ajal iseseisev tuluallikas olemas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, tuvastas: R. J.-ile mõistetud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise üldalustega ja väljakujunenud kohtupraktikaga. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on R. J.-ile karistuse mõistmisel põhjendanud, miks maakohtu poolt mõistetud karistus on leebe ega vasta kohtualuse isikule. Vaatamata oma noorusele on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kuid endale vajalikke järeldusi teinud ei ole ning tema järjekordne karistamine mittevabadusekaotusliku karistusega ei ole millegagi põhjendatud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti kohaldanud kriminaalseadust ja puuduvad AKKS §-s 64 toodud muud kohtuotsuse tühistamise alused. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. oktoobri 1996. a. otsus R. J.-i süüdistuses KrK § 140 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi muutmata. 2. R. J.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 10. detsembril 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER