Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-131-96 A. S.-i süüdistusasjas KrK § 204 lg. 2 järgi — RT III, 3, 24

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. detsembril 1996. a. 3-1-1-131-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep. ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. S.-i süüdistuses KrK § 204 lg. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Ida-Viru Maakohtu 29. juuli 1996. a. otsusega tunnistati A. S. süüdi KrK § 204 lg. 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 47 alusel vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolme-aastase katseajaga. A. S. mõisteti süüdi selles, et ta 14. jaanuaril 1996. a. kella 16.00 ajal, juhtides Tallinn--Narva maantee 178-ndal kilomeetril Ida-Virumaal Toila vallas sõiduautot VAZ-2103, sõitis liiklusohutuse nõudeid eirates vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge vastassuunas sõitnud sõiduautoga Toyota Corolla. Liiklusavarii tagajärjel hukkusid J. M. ja V. N. ning raskeid kehavigastusi said L. ja V. B., kergeid kehavigastusi A. S. Apellatsioonprotestis taotles prokurör A. S.-i karistamist KrK § 204 lg. 2 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises vanglas. Viru Ringkonnakonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. septembri 1996. a. otsusega apellatsiooniprotest rahuldati, maakohtu otsus tühistati A. S.-i tingimusliku karistuse kandmisest vabastamise osas ja talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas karistuse kandmise algusega samast kuupäevast. Kohtulahendi osalist muutmist põhjendati kuriteo ja tagajärgede raskusega. Oma kassatsioonkaebustes taotlevad A. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat V. Rogulski jätkuvalt süüdimõistetu tingimuslikku karistusest vabastamist, arvestades positiivseid isikuandmeid, kahetsust ja kannatanute mõistvat suhtumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes ei toetanud kassatsioonkaebuste rahuldamist, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 30. septembri 1996. a. otsuses põhjendatult lähtunud seisukohast, et vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 mõttes on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest karistuse mõistmisel, kui seda lisaks tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine. A. S. pani liiklusohutuse nõuete eiramisega toime kuriteo, mis tagajärgede raskuse tõttu on KrK § 72 lg. 2 mõttes esimese astme kuritegu -- ta põhjustas kahe isiku surma. Süüdlase isikuomadusi ja kannatanuid esindanud isikute mõistvat suhtumist on kohus arvestanud A. S.-i karistamisel seaduses ettenähtud karistuse alammääraga. Käsitletud asjaoludest lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. septembri 1996. a. otsus A. S.-i süüdistuses KrK § 204 lg. 2 järgi jätta muutmata. 2. A. S.-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 10. detsembril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER