Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-128-96 K. T. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 2, 3 järgi — RT III, 3, 21

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. detsembril 1996. a. 3-1-1-128-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. T. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 2, 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu K. T. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja vaadati läbi piiramatu kassatsiooniõiguse korras AKKS § 40 lg. 2 alusel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K. T. tunnistati süüdi Pärnu Linnakohtu 19. augusti 1996. a. otsusega KrK § 139 lg. 2 p.-de 2, 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega viis kuud. KrK § 41 lg. 1 järgi liideti osaliselt Võru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks loeti 7 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Pärnu Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 1996. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus K. T.-le mõistetud lõpliku karistuse osas mitme kohtuotsuse järgi. Pärnu Linnakohtu 19. augusti 1996. a. otsusega mõistetud karistusele -- viis kuud vabadusekaotust liideti osaliselt KrK § 41 lg. 1 alusel Võru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsusega mõistetud kandmata vabadusekaotuslik karistus ja lõplikuks karistuseks loeti üks aasta ja kümme kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Ärakantud karistuseks loeti K. T. eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg 2.--3. augustini 1993. a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu K. T., kes taotleb temale mõistetud lõpliku karistuse tühistamist ja vabadusekaotusega mitteseotud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu K. T., kes taotleb kaebuse rahuldamist, ning prokuröri arvamuse, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu muutmisele, leidis: Võru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsusega tunnistati K. T. süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud. KrK § 47 alusel mõistetud vabadusekaotust tingimuslikult ei kohaldatud ja kohus määras, et karistust ei pöörata täitmisele, kui K. T. ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega. Uued kuriteod -- vargused -- pani K. T. toime katseaja jooksul ja Pärnu Linnakohus karistas teda nende kuritegude toimepanemise eest süüdimõistmisel vabadusekaotusliku karistusega. Kui tingimisi süüdimõistetu paneb katseaja kestel tahtlikult toime uue kuriteo, peab kohus KrK § 47 lg. 5 kohaselt tingimisi mõistetud karistuse kas täies ulatuses või osaliselt liitma. Seejuures ei tohi lõplik karistus olla ühelgi juhul väiksem tingimisi mõistetud karistusest. Märgitud karistuse mõistmise põhimõttest juhindudes ongi Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium mõistnud õigesti K. T.-le mitme kohtuotsuse järgi lõpliku karistuse ja seetõttu ei kuulu ringkonnakohtu otsus muutmisele. Kassatsioonkaebuses ei sisaldu asjaolusid, mis võimaldaksid Riigikohtul vähendada K. T.-le mõistetud lõplikku karistust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 1996. a. otsus K. T. süüdistusasjas muutmata. 2. K. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub 3. detsembril 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG