Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-37-96 Riigikohtu halduskolleegiumi 22. novembri 1996. a. määrus A. V. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 ja lg. 4 kohaldamise asjas — RT III, 2, 16

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 22. novembril 1996. a. 3-3-1-37-96 A. V. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 ja lg. 4 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 21. novembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi A. V. esindaja Hillar Jürgensi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 1996. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/225/96. A. V. esitas 11. juunil 1996. a. Järvamaa halduskohtunikule kaebuse Järva-Jaani ühismajandi põllumajandusreformi komisjoni 1. märtsi 1993. a. otsusele ja otsuse lisaks olevale aktile nr. 13-2 Luntsi taluhoonete üleandmise kohta osaühingule «Paistevälja». Kaebuses paluti tunnistada see otsus koos aktiga Ala-Luntsi (Luntsi) taluhoonete üleandmise osas osaühingule «Paistevälja» seadusevastaseks. Kaebuses paluti kohut nõuda välja põllumajandusreformi komisjonilt ja Järva-Jaani Vallavolikogult see otsus koos lisadega, samuti otsuse koostamise aluseks olnud dokumendid põhjusel, et vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole dokumente kaebajale väljastatud ega teatavaks tehtud. Seetõttu ei saanud A. V. kaevatud otsust kaebusele lisada. Kaebuse kohaselt otsustas Järva-Jaani ühismajandi volinike koosolek 25. novembril 1992. a. A. V. avalduse alusel müüa tagasi temale kui omandireformi subjektile isatalu, mille hooned oli A. V. ema müünud sundolukorras ühismajandile. Selle otsuse kinnitas ja andis nõusoleku talu tagasi müüa Järva-Jaani põllumajandusreformi komisjon. Talu hoonete üleandmise otsust kaebajale teatavaks ei tehtud ega väljastatud. Järvamaa halduskohtunik tagastas kaebuse määrusega 18. juunil 1996. a. HKS § 10 lg. 3 alusel, leides, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Halduskohtunik leidis, et põllumajandusreformi seaduse § 28 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 järgi võib põllumajandusreformi komisjoni otsuse peale edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule. Volikogu otsuse peale kaebamine toimub halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. HKS § 5 lg. 4 sätestab, et kui seadusega on mõnda liiki kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud kohtueelse lahendamise kord, võib halduskohtusse pöörduda alles pärast seda, kui kaebus on kohtueelse lahendamise korras täielikult või osaliselt rahuldamata jäetud. HKS § 8 lg. 4 kohaselt lisatakse kaebusele kaevatav õigusakt. 2. juunil 1996. a. esitas A. V. esindaja erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Erikaebuses paluti halduskohtunikku tühistada määrus ja saata asi uueks arutamiseks. Erikaebuses leiti, et seda vaidlust ei ole võimalik kohtueelselt lahendada, sest A. V. on kõik kohtuvälise lahendamise võimalused ammendanud ja tema rikutud õiguste kaitsmine on võimalik ainult kohtus. Kohtumäärusega võeti aga temalt ära HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud õigus pöörduda rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Kaebaja leidis, et halduskohtunik on suhtunud vaidluse lahendamisse formaalselt. Kaebuses taotleti kaevatud otsuse ja teiste dokumentide väljanõudmist, kuid kohtumääruses taotlust ei märgitud ja selle rahuldamata jätmist ei motiveeritud. HKS § 9 lg. 1 p. 3 kohaselt on halduskohtunik asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohustatud kaevatava õigusakti välja nõudma. HKS § 10 lg. 3 sätestab, et kui kaebus tagastatakse, on halduskohtunik kohustatud näitama, kuhu tulnuks kaebajal pöörduda. Seda kohus ei teinud. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. septembri 1996. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtuniku määrus muutmata põhjusel, et kaevatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et põllumajandusreformi seaduse § 28 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 sätestavad kohtuvälise vaidluse võimalused. Õigustatud subjektil on õigus kaevata reformikomisjoni otsuse peale kohaliku omavalitsuse volikogule. Volikogu otsusega mittenõustumisel võib sellele edasi kaevata kohtusse. A. V. on pöördunud avaldusega põllumajandusministeeriumi ja Järva Maavalitsuse poole, kuid ta ei ole vaidlustanud Järva-Jaani Vallavolikogus põllumajandusreformi komisjoni kaevatud otsust. Asjaolu, et kaevatud otsust ei ole senini väljastatud, ei võta kaebajalt õigust kaevata selle otsuse peale volikogule. See, et halduskohtunik jättis tähelepanuta taotluse nõuda kaevatav otsus välja, ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks, kuna HKS § 9 lg. 1 p. 3 kohaselt nõuab halduskohtunik kaevatava õigusakti välja vajadusel. Antud juhul vajadus puudus, sest asi ei kuulunud läbivaatamisele halduskohtus. A. V. esindaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et A. V.-lt võeti ära õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks halduskohtusse, millega rikuti HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud igaühe kaebeõigust. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HKS § 5 lg. 1 kohaselt võib igaüks, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud, pöörduda kaebusega halduskohtusse. A. V. pöördus kaebusega halduskohtusse, leides, et Järva-Jaani ühismajandi põllumajandusreformi komisjoni 1. märtsi 1993. a. otsus ja selle lisa 2 akt nr. 13-2 rikkusid tema kui omandireformi õigustatud subjekti õigust saada tagasi isatalu. Esimese ja teise astme kohtud asusid seisukohale, et A. V. kaebus ei kuulu HKS § 5 lg. 4 alusel läbivaatamisele halduskohtus põhjusel, et põllumajandusreformi seaduse §-s 28 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 on kehtestatud antud liiki kaebuste lahendamise kohtueelne kord. HKS § 5 lg. 4 sätestab, et kui seadusega on mõnda liiki kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud kohtueelse lahendamise kord, võib HKS alusel pöörduda halduskohtusse alles pärast seda, kui kaebus on kohtueelse lahendamise korras rahuldamata jäetud. Siin peetakse silmas kohustusliku kohtueelse lahendamise korra eelnevat läbimist. Kohtud on antud asja läbi vaadates tõlgendanud ja kohaldanud neid sätteid ebaõigesti, sest põllumajandusreformi seadusega ei ole kehtestatud seda liiki kaebuste läbivaatamiseks kohustuslikku kohtueelse lahendamise korda. Põllumajandusreformi seaduse § 28 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 annab põllumajandusreformi õigustatud subjektile vaid õiguse kaevata edasi reformikomisjoni otsuse peale volikogule ja volikogu otsuse peale halduskohtusse. Nimetatud sätted ei kohusta õigustatud subjekti pöörduma kohtueelselt kaebusega reformikomisjoni otsuse peale volikogusse. Seega oli A. V.-l HKS § 5 lg. 1 alusel õigus pöörduda kaebusega rikutud õiguste kaitseks halduskohtusse ja halduskohus oli kohustatud selle kaebuse läbi vaatama. 2. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab kohus välja nõudma kaevatava akti. Ilma selle aktita ei ole võimalik võtta seisukohta, kas tegemist on põllumajandusreformi seadusest tuleneva vaidlusega. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 1996. a. määrus antud haldusasjas tuleb tühistada. Juhindudes HKS §-dest 5 lg. 1 ja 4 ning 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 1996. a. määrus haldusasjas nr. II-3/225/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada Hillar Jürgensile kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub 2. detsembril 1996. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN