Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-21-96 K. Kulboki kassatsioonkaebuse läbivaatamine kolmanda isiku kaasamata jätmise asjas — RT III, 2, 15

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 6. septembril 1996. a. 3-3-1-21-96 K. Kulboki kassatsioonkaebuse läbivaatamine kolmanda isiku kaasamata jätmise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 5. septembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Kalle Kulboki kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. veebruari 1996. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/63/96. Protsessiosalistena võtsid istungist osa kassaator Kalle Kulbok, R. K. esindaja Kalle Kulbok ja Eesti Rojalistliku Partei esindaja Kalle Kulbok. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. R. K. esitas 26. jaanuaril 1995. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni 23. jaanuari 1995. a. otsuse «Riigikogu 1995. a. valimiseks kandidaatide registreerimine». R. K. esindaja K. Kulbok esitas 13. juunil 1995. a. Tallinna Halduskohtu istungil taotluse kaasata protsessi kolmanda isikuna K. Kulbok. Kohus ei kaasanud K. Kulbokki protsessi kolmanda isikuna. K. Kulbok esitas 15. jaanuaril 1996. a. enda nimel Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 1996. a. otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsus, teha uus otsus või saata kaebus tagasi lahendamiseks esimese astme kohtule uues koosseisus ning taastada tema õigus osaleda protsessis kolmanda isikuna. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. veebruari 1996. a. määrusega haldusasjas nr. II-3/63/96 lõpetati apellatsioonimenetlus K. Kulboki apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 1996. a. otsusele haldusasjas nr. 3-108/95 ja tagastati apellatsioonkaebus K. Kulbokile. Ringkonnakohus leidis, et HKS § 23 lg. 1 kohaselt saab apellatsioonkaebuse esitada protsessiosaline. Protsessiosaliste ring on ammendavalt loetletud HKS §-s 12. K. Kulbok pole ei kaebuse esitaja, kaevatava õigusakti väljaandnud organi esindaja ega kolmas isik, sest kohtuistungil tuvastatud asjaolud ei mõju tema õigustele või kohustustele kummagi poole suhtes. Ringkonnakohus leidis, et K. Kulbokil pole apellatsioonkaebuse esitamise õigust. K. Kulbok esitas 20. märtsil 1996. a. enda nimel Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. veebruari 1996. a. määrusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus. Kassaator leiab, et tal oli HKS § 12 kohaselt õigus osaleda protsessis kolmanda isikuna, kuna tema Riigikogu valimistel kandidaadiks ülesseadmine oli sama vähe või sama palju nõuetekohane kui registreerimata kandidaatidel, sealhulgas R. K.-l. Seetõttu tekitas talle kandideerimisel põhiseaduse §-ga 12 vastuolus oleva eelise andmine selgelt moraalseid kohustusi R. K. ees. Tuvastatud asjaolud mõjusid ka K. Kulboki õigustele valimiskomisjoni suhtes, sest ta oli vaidlustanud enda registreerimise seaduslikkuse. Põhiseaduse §-ga 12 on vastuolus kohtu keeldumine jätta K. Kulbok kolmanda isikuna protsessi kaasamata, tunnistades samas asjas kolmandate isikutena Eesti Rojalistlikku Parteid ja Tuleviku Eesti Erakonda. HKS § 12 ei loo põhiseaduse § 12 kohaselt juriidilisele isikule eeliseid füüsilise isiku ees. Riigikohtu halduskolleegiumi 14. juuni 1996. a. määrusega haldusasjas nr. 3-3-1-21-96 anti kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskolleegiumi kogu koosseisule. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Tallinna Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses eneses esitatud motiividel. 23. veebruari 1995. a. redaktsioonis kehtiva HKS § 12 lg. 1 p. 4 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosaliseks kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatavad asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Selles sättes peetakse silmas juriidilisi õigusi ja kohustusi. Kohtuotsus käesolevas haldusasjas ei mõjuta K. Kulboki juriidilisi õigusi ja kohustusi poolte suhtes. Kassaatori väide, et K. Kulboki kandidaadiks ülesseadmine Riigikogu valimistel tekitas talle moraalseid kohustusi ülesseadmata jäetud R. K. ees, ei anna alust rahuldada kassatsioonkaebust juba seepärast, et moraalsed kohustused pole halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna kaasamise põhjuseks. Samuti pole kohus käesoleva haldusasja läbivaatamisel loonud juriidilisele isikule seadusevastaselt eeliseid füüsilise isiku ees, sest K. Kulboki kaasamine kolmanda isikuna polnud vajalik. 2. Ringkonnakohus on asja läbivaatamisel jätnud tähelepanuta, et Tallinna Halduskohus pole lahendanud R. K. esindaja K. Kulboki 13. juuni 1995. a. kohtuistungil esitatud taotlust kaasata K. Kulbok protsessi kolmanda isikuna. Seega on jäänud tähelepanuta, et Tallinna Halduskohus on asja läbivaatamisel rikkunud TKS § 176 lg. 1, mille kohaselt protsessiosaliste taotlused tuleb lahendada kohtumäärusega. Tallinna Halduskohtu poolne menetlusseadustiku rikkumine pole viinud ega võinudki viia asja ebaõigele otsustamisele, mistõttu ringkonnakohtul polnud vajadust tühistada Tallinna Halduskohtu vaidlustatud otsust kohtumenetluse seaduse normide selle rikkumise tõttu. Kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. veebruari 1996 a. määrus haldusasjas nr. II-3/63/96 muutmata. 2. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub 16. septembril 1996. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN