Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-130-96 B. L.-i hagis AS-i Hansapank ja M. N.-i vastu vara arestist vabastamiseks — RT III, 2, 10

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 9. detsembril 1996. a. 3-2-1-130-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, B. L.-i esindaja vandeadvokaat T. Bekkeri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. detsembril 1996. a. B. L.-i erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. septembri 1996. a. määruse B. L.-i hagis AS-i Hansapank ja M. N.-i vastu vara arestist vabastamiseks. 8. novembril 1995. a. arestis Keskuurimisbüroo uurimisosakonna uurija kriminaalmenetluse koodeksi § 146 alusel M. N.-i vara. Vara arestiti Hansapanga poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tagamiseks. Uurija määruse alusel kirjutati 9. novembril 1995. a. M. N.-i varana üles sõiduauto BMW, mis protokolli kohaselt on registreeritud B. L.-i nimele. B. L.-i hagi alusel, mille ta esitas AS-i Hansapank ja M. N.-i vastu, vabastas Tallinna Linnakohus 14. mai 1996. a. otsusega sõiduauto arestist ja mõistis hageja kasuks AS-lt Hansapank välja 5040 kr. kohtukulude katteks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. septembri 1996. a. määrusega linnakohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse TsKS § 218 alusel. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et vaidlusaluse vara arestis uurija kriminaalmenetluses KrMK § 146 alusel. Sama koodeksi § 182 lg. 1 kohaselt võib isik, kes uurija tegevusega ei nõustu, kaevata selle peale prokurörile. KrMK § 181 lg. 2 kohaselt esitatakse pärast kriminaalasja kohtusse saatmist kõik taotlused ja kaebused asjas vahetult kohtule, seega kriminaalasja läbivaatavale kohtule. Vara arestimise peale võib seepärast edasi kaevata samuti kriminaalmenetluses selleks seadusega ettenähtud korras. Asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtupidamise korras. Kohtumääruse peale esitas erikaebuse hageja B. L.-i esindaja vandeadvokaat T. Bekker. Kaebuse kohaselt: 1. Võttis ringkonnakohus menetlust lõpetades B. L.-ilt põhiseadusliku õiguse kaitsta oma rikutud õigusi kohtus. 2. B. L.-i hagi vara arestist vabastamiseks oli kohtule esitatud AÕS § 68 alusel ning see tulenes temale kui auto omanikule kuuluvate õiguste rikkumisest. Kuivõrd B. L.-i hagi puudutas tema tsiviilõigusi, siis oli linnakohus pädev tema hagi arutama. Ringkonnakohus kohaldas alusetult TsKS § 218 ja lõpetas menetluse. 3. Ringkonnakohus luges tsiviilhagi esitamise ebaseaduslikuks, kuigi see on ainus võimalus kohtus oma õigusi kaitsta. Kriminaalasjas saab tsiviilhagejaks olla KrMK § 41 kohaselt üksnes isik, kes on varalist kahju kandnud kuriteo läbi. B. L.-ile ei ole kahju tekitatud kuriteo läbi, tema tsiviilõigusi on rikutud vara ebaseadusliku arestimisega. Seepärast ei saa B. L. olla tsiviilhageja kriminaalasjas ega kaitsta oma õigusi kriminaalkohtumenetluses. Kohtumääruse viide kriminaalmenetlusele on seetõttu põhjendamatu. 4. Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, kuhu võib avaldaja pöörduda, kui menetlus on lõpetatud seetõttu, et asi ei kuulu kohtu pädevusse. Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuses märgitud põhjenduste juurde ning palus erikaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on ebaõigesti asjas menetluse lõpetanud. Hageja nõuab AS § 68 lg. 1 alusel omandiõiguse kaitseks oma auto arestist vabastamist ja see on TsKS § 1 lg. 2 kohaselt tsiviilõiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu kompetentsi. Seepärast on ringkonnakohus põhjendamatult TsKS §-le 218 viidates asja menetluse lõpetanud. See paragrahv ei sisalda ühtegi niisugust alust, mis võimaldaks vaidlusaluses asjas menetluse lõpetada. Erikaebuses on õigesti märgitud, et KrMK § 41 kohaselt saab kriminaalasjas tsiviilhagejaks olla üksnes isik, kes on varalist kahju saanud kuriteo läbi. B. L. ei ole kuriteo läbi kahju kannatanud isik. Ta saab oma omandiõigust kaitsta tsiviilkohtumenetluses hagi esitamisega isiku vastu, kelle varana on kriminaalmenetluses tema vara arestitud, ja isiku vastu, kes nõuab kuriteo läbi tekitatud kahju hüvitamist tsiviilhagiga kriminaalmenetluses. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium määras: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 1996. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Erikaebus rahuldada. Tagastada vandeadvokaat Toomas Bekkerile 7. oktoobril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK