Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-33-96 Olga K. avalduses põlvnemise fakti tuvastamiseks — RT III, 2, 9

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. detsembril 1996. a. 3-2-3-33-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja T. Vernik, asjast huvitatud isiku Mariana K. osavõtul ja tõlk L. Lompi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. novembril 1996. a. Mariana K. kohtuvigade parandamise avalduse alusel Narva Linnakohtu 3. augusti 1994. a. otsuse Olga K. avalduses põlvnemise fakti tuvastamiseks. Olga K.-l sündis 20. aprillil 1994. a. poeg Artjom, kelle sünniaktis on isana märgitud Igor K. 18. juulil 1994. a. Narva Linnakohtule esitatud avalduses palus Olga K. tuvastada juriidilise fakti, et tema poja isa oli Jevgeni K. (sünd. 1961. a., surnud 31. mai 1994. a.). Avaldus esitati TsKS §-de 255 lg. 2 p. 3, 256 ja 257 alusel. Oma avaldust põhjendas Olga K. sellega, et Jevgeni K. tunnistas end lapse isaks ning laps põlvnes temast. Avaldaja ja Jevgeni K. elasid enne lapse sündi koos, neil oli ühine majapidamine ja Jevgeni K. pidas avaldajat ja last üleval. Avaldaja abielu oli lahutamata ja seetõttu on lapse sünnitunnistusel lapse isana märgitud Igor K. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja lapsele toitjakaotuspensioni saamiseks. Kohus rahuldas avalduse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt teadsid tunnistajad, et Jevgeni K. tunnistas end lapse isaks. Jevgeni K. elas koos Olga K.-ga, neil oli ühine majapidamine ja nad tähistasid koos avaldajaga lapse sündi ning Jevgeni K. ostis lapsele voodi. Lapse arenguloos on isana märgitud Jevgeni K. Tunnistaja Mariana K. ei teadnud midagi oma poja ja avaldaja suhetest. Kohtuvigade parandamise avalduses palus Jevgeni K. ema Mariana K. kohtuotsuse tühistada, põhjendades seda protsessiõiguse normide olulise rikkumisega. Kohus pidanuks Mariana K. ja Jevgeni K. abikaasa Svetlana K. protsessi kaasama asjast huvitatud isikutena, aga mitte tunnistajatena. Svetlana K.-d kohtusse ei kutsutud ja kohtuistungil teda ei olnud. Tegelikult tuvastati juriidiline fakt pärandvara saamiseks, kuid tunnistajana polnud võimalik sellele vastu vaielda. Õiguslikud alused isaduse tuvastamiseks puudusid. Lapsel oli sünniaktis kanne isa kohta olemas. Vastustes kohtuvigade parandamise avaldusele leidsid Olga K. ja Svetlana K., et kohtuotsus on õige. Kolleegiumi istungil palus Mariana K. kohtuotsuse tühistada avalduses toodud põhjustel. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. TsKS § 254 lg. 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Kui avaldaja ei taotlenud huvitatud isikute kaasamist, peab kohus erimenetluses seda tegema omal algatusel. Narva Linnakohus jättis asjast huvitatud isikud -- Jevgeni K. pärijad ja lapse isana sünniakti kantud Igor K. -- protsessi kaasamata. Jevgeni K. ema Mariana K. kutsuti istungile tunnistajana, kuid teda ei kaasatud protsessi asjast huvitatud isikuna. Kohus rikkus asjast huvitatud isikute õigusi, võttes neilt võimaluse esitada avaldusele vastuväiteid ja tõendeid (TsKS §-d 63 ja 64). Linnakohus jättis tähelepanuta perekonnaseaduse sätted, mis reguleerivad lapse põlvnemise kindlakstegemist. Viidates avalduse lahendamisel TsKS §-le 255, jättis kohus kohaldamata perekonnaseaduse sätted, mille alusel lapse põlvnemise kindlakstegemine toimub. PkS § 39 lg. 1 ja 2 kohaselt loetakse laps, kes on sündinud vanemate abielu kestel, põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus. Kohus jättis tähelepanuta, et lapse isana sünniakti kantud Igor K. oli abielus lapse ema Olga K.-ga ja vastavalt sellele ka lapse isana sünniakti kantud. Seega on lapse põlvnemine Igor K.-st kindlaks tehtud. Seda kannet ei ole keegi vaidlustanud. Vaatamata sellele, et lapse sünniaktis oli kanne isa kohta kehtiv, asus kohus tuvastama põlvnemist teisest isast, mida aga seadus ei luba enne, kui eelmine kanne lapse isa kohta on ebaõigeks tunnistatud. Ühel lapsel saab olla vaid üks isa. TsKS § 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti. Avaldajal oli fakti tõendav dokument olemas -- avaldajal oli lapse sünnitunnistus koos kandega isa kohta. Kohtul puudus seaduslik alus juriidilise fakti tuvastamiseks. Sedalaadi vaidluste lahendamise aluseks on lapse sünniakt (mitte sünnitunnistus), mille kohus pidanuks välja nõudma perekonnaseisuametilt. Linnakohtu otsus tuleb tühistada ja Olga K. avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks jätta läbi vaatamata, sest isa kanne sünniaktis on kehtiv ja uue isa tuvastamine ei ole seetõttu võimalik. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium määras: Tühistada Narva Linnakohtu 3. augusti 1994. a. otsus, millega tuvastati juriidiline fakt, et 20. aprillil 1994. a. sündinud Artjom K. isa oli 31. mail 1994. a. surnud Jevgeni K. Jätta läbi vaatamata Olga K. avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Mariana K.-le 17. septembril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed J. LUIK T. VERNIK