Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-36-96 A. W. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine apellatsioonitähtaja arvutamise asjas — RT III, 1, 7

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. novembril 1996. a. 3-3-1-36-96 A. W. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine apellatsioonitähtaja arvutamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 21. novembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi A. W. esindaja vandeadvokaat Aare Targa kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1996. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/207/96. Protsessiosalistena võtsid istungist osa A. W. esindaja vandeadvokaat Aare Tark ja kolmas isik K. H. Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 1996. a. otsusega haldusasjas nr. 3-12/96 jäeti rahuldamata A. W. kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 27. novembri 1995. a. otsuse nr. 6552 ja Tallinna Linnavalitsuse 12. detsembri 1995. a. korralduse nr. 3452-k seadusevastaseks tunnistamiseks. 26. aprillil 1996. a. esitas A. W. esindaja advokaat Sille Plink apellatsioonkaebuse sellele otsusele. Tallinna Halduskohus tagastas 29. aprillil 1996. a. kaebuse kirjaga, milles selgitati, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja kohtul puudub võimalus võtta seisukohta tähtaja ennistamise küsimuses, sest puudub vastav taotlus. A. W. esindaja esitas apellatsioonkaebuse uuesti ja lisas selles ka taotluse ennistada apellatsioonitähtaeg. Taotlust põhjendati sellega, et 10. aprilli 1996. a. kohtuistungi lõpus teatati, et kohtuotsus kuulutatakse 15. aprillil 1996. a. kell 17.00. 15. aprillil 1996. a. teatas kohtunik vaid kaebuse rahuldamata jätmisest, esitamata kohtuotsuse motiive. Kohtunik teatas, et otsus väljastatakse 16. aprillil 1996. a. A. W. esindaja sai 16. aprillil 1996. a. kohtuotsuse ärakirja ning apellatsioonitähtaega tuleks arvutada sellest päevast. Seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt. Sel põhjusel paluti apellatsioonitähtaeg ennistada. Tallinna Halduskohtu 6. mai 1996. a. määrusega haldusasjas nr. 3-12/96 jäeti apellatsioonitähtaeg selle möödalaskmise mõjuvate põhjuste puudumise tõttu ennistamata. Kohus leidis, et kohtuotsus kuulutati 15. aprillil 1996. a. Järgmisel päeval anti vandeadvokaadi abi S. Plinkile tema palvel kohtuotsuse ärakiri. Kuna otsus kuulutati 15. aprillil 1996. a., siis oli HKS § 23 lg. 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 25. aprill 1996. a. Apellatsioonkaebus esitati 26. aprillil 1996. a., s.o. pärast apellatsioonitähtaega. S. Plink pole apellatsioonkaebuses põhjendanud apellatsioonitähtaja möödalaskmist ega taotlenud selle tähtaja ennistamist. A. W. esindaja advokaat S. Plink esitas Tallinna Halduskohtu selle määruse peale erikaebuse, milles palus tühistada see määrus ja saata asi samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Ta leidis, et apellatsioonkaebus esitati tähtaegselt. 15. aprillil 1996. a. tehti teatavaks üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Sellele eelnevalt teatas kohtunik, et otsus pole veel valmis. A. W. esindaja S. Plink sai kirjalikult vormistatud kohtuotsuse 16. aprillil 1996. a. Kuna seaduses ettenähtud kujul vormistatud kohtuotsus saadi 16. aprillil, siis hakkas apellatsioonitähtaeg kulgema sellest päevast. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1996. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. mai 1996. a. määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt HKS §-le 23 lg. 1 hakkab apellatsioonkaebuse esitamise kümnepäevane tähtaeg kulgema kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast. Tallinna Halduskohtu istungiprotokolli kohaselt oli otsuse avaliku kuulutamise ajaks 15. aprill 1996. a. kell 17.00. Kohtuotsuse avalikku kuulutamist sel ajal kinnitas ka K. H. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et avalik kuulutamine oleks toimunud 16. aprillil. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 25. aprill ja kaebus esitati apellatsioonitähtaja rikkumisega. Tallinna Halduskohus leidis põhjendatult, et taotluses esitatud põhjused -- nõuetekohaselt vormistatud kohtuotsuse andmine kaebuse esitaja esindajale 16. aprillil -- pole mõjuvad tähtaja möödalaskmiseks. Tallinna Halduskohtu määruses on aga ekslikult märgitud, et S. Plink ei taotlenud apellatsioonitähtaja ennistamist. Halduskohus jättis sama määrusega tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. A. W. esindaja vandeadvokaat A. Tark esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus. Kassaator leiab, et TsKS § 232 kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, kirjeldavast osast, kohtu põhjendustest ja resolutsioonist. 10. aprillil 1996. a. teatas halduskohtunik, et kohtuotsus tehakse teatavaks 15. aprillil 1996. a. kell 17.00. 15. aprillil 1996. a. teatas halduskohtunik ainult kaebuse rahuldamata jätmisest, tegemata teatavaks otsust tervikuna. Kohtunik teatas, et kohtuotsus väljastatakse järgmisel päeval. 16. aprillil 1996. a. andis A. W. esindaja kohtutoimikusse allkirja otsuse kättesaamise kohta. Kuna seaduse nõuetele vastav kohtuotsus valmis pärast 15. aprilli 1996. a. kell 17.00 ja Tallinna Halduskohus andis A. W. esindajale kirjalikult vormistatud kohtuotsuse ärakirja 16. aprillil 1996. a., siis pole kohtuotsus avalikult välja kuulutatud. Seepärast tuleb apellatsioonitähtaega arvutada 17. aprillist 1996. a. Seega pole apellatsioonitähtaega ületatud. K. H. esindaja vandeadvokaat A. Glikmani kirjalikes vastuväidetes kassatsioonkaebusele peetakse kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Vastuväidetes leitakse, et kassaator pole kaebuses märkinud, millist menetlusseaduse sätet on ringkonnakohus rikkunud või vääralt kohaldanud. Kaebuses on viidatud üksnes TsKS §-le 232. See viide pole asjakohane, sest see säte kehtestab nõuded kohtuotsuse sisule. Paljasõnaline ja vastuolus kohtuotsuse kuulutamise juures viibinud protsessiosalise K. H. seletusega on väide, et kohtuotsus tehti teatavaks motiveerimatul kujul. Halduskohtumenetluse seadustik ja tsiviilkohtupidamise seadustik ei sätesta, mil viisil peab kohtunik kohtuotsuse avalikult teatavaks tegema ja kas ta peab selle ka sõna-sõnalt ette lugema. Ebaõige ja menetlusseaduse sätetega põhjendamata on kassaatori väide, et apellatsioonitähtaeg hakkas kulgema 16. aprillist 1996. a., mil A. W. esindaja sai kohtuotsuse ärakirja. Menetlusseadus ei seosta apellatsioonitähtaja kulgemise algust kohtuotsuse kättesaamisega. HKS §-de 21 ja 23 kohaselt hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema otsuse avaliku kuulutamise päevast ka siis, kui kaebaja või tema esindaja ei võtnud osa kaebuse läbivaatamisest ja saavad seetõttu otsusest teada alles kohtuotsuse ärakirja saamisel. Kohtuistungil esitas A. W. esindaja vandeadvokaat A. Tark taotluse lugeda kassatsioonkaebuse punkt 2 kehtivaks alljärgnevas redaktsioonis: «Muuta Tallinna Ringkonnakohtu määrus haldusasjas nr. II-3/207/96 ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata». Kolmas isik K. H. taotlusele vastu ei vaielnud. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas taotluse. Kohtuistungil väitis A. W. esindaja vandeadvokaat A. Tark, et halduskohtunik tegi 15. aprillil 1996. a. teatavaks ainult kohtuotsuse resolutsiooni. K. H. väitis, et teatavaks tehti TsKS § 232 nõuetele vastav kohtuotsus. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HKS § 22 lg. 1 sätestab, et kohtuotsus, millele apellatsioonkaebust pole esitatud, jõustub kümne päeva möödudes selle kuulutamisest, et apellatsioonkaebuse esitamisel jõustub kohtuotsus ringkonnakohtu otsuse või määruse kuulutamisega. HKS § 23 lg. 1 kohaselt võib protsessiosaline esitada apellatsioonkaebuse kümne päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast. Need sätted seostavad protsessitähtaegade kulgemise üksnes kohtuotsuse kuulutamisega. Halduskohtumenetluse seadustik, erinevalt apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-st 28 lg. 3, ei sätesta võimalust kuulutada üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Seega tuleb halduskohtu otsuse kuulutamise all mõista sellise kohtuotsuse kuulutamist, mis vastavalt TsKS §-le 232 koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, kohtu põhjendustest ja resolutsioonist. Apellatsioonitähtaeg ei hakka kulgema ja kohtuotsus ei jõustu, kui kuulutati üksnes halduskohtu otsuse resolutsioon. 2. Paljasõnaline on kassaatori väide, et Tallinna halduskohtunik kuulutas üksnes kohtuotsuse resolutsiooni. Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 1996. a. kohtuistungi protokollis on märgitud: «K. H.: Olin otsuse ettelugemisel, otsus loeti ette 15 aprillil kohtusaalis». Kohtutoimikutest ei nähtu ning Riigikohtu halduskolleegiumi istungil esitatust ei saa järeldada, et 15. aprillil 1996. a. otsust ei kuulutatud. 3. Kassatsioonkaebuses pole märgitud, millist menetlusseaduse sätet on ringkonnakohus rikkunud või vääralt kohaldanud. HKS § 41 lg. 1 p. 4 kohaselt tuleb kassatsioonkaebuses märkida viited seadusele, mida ringkonnakohus on rikkunud või vääralt kohaldanud. Ebapiisav on kassatsioonkaebuses tehtud viide TsKS §-le 232. See säte kehtestab üksnes kohustuslikud nõuded kohtuotsuse sisule. TsKS § 232 ei sätesta, millal ja kuidas peab kohus otsuse avalikult kuulutama. Eeltoodud põhjustel ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Jätta A. W. esindaja kassatsioonkaebus rahuldamata 2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1996. a. määrus haldusasjas nr. II-3/207/96 muutmata. 3. Kanda kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni riigituludesse. Määrus jõustub 2. detsembril 1996.a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN