Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-35-96 H. S.-i esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas, kui on kaevatud maavanema järelevalve peale — RT III, 1, 6

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. novembril 1996. a. 3-3-1-35-96 H. S.-i esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas, kui on kaevatud maavanema järelevalve peale. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 7. novembril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi H. S.-i esindaja M. S.-i kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 23. augusti 1996. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-83/96. Protsessiosalisena võttis istungist osa M. S. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Elva Linnavalitsus kinnitas 10. veebruari 1993. a. määrusega nr. 45 Elva Tarbijate Ühistu põhikirja ja kooskõlastas 11. aprilli 1995. a. korraldusega nr. 119 selle põhikirja uue redaktsiooni. Elva Tarbijate Ühistu volinik A. P. ja sama ühistu liige H. S. pöördusid korduvalt Tartu maavanema poole ja palusid teostada järelevalvet Elva Linnavalitsuse nimetatud aktide üle, sest pidasid neid ebaseaduslikeks. A. P. ja H. S.-i pöördumistele vastas planeerimis- ja arhitektuuriosakonna juhataja maavanema ülesannetes kirjadega 3. juulist 1995. a., 29. augustist 1995. a. ja 19. septembrist 1995. a. 3. juuli vastuses märgiti, et maavanem ei teosta järelevalvet omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse õigusaktide üle, mis on vastu võetud enne maakonna valitsemiskorralduse seaduse jõustumist. 29. augusti vastuses teatati avaldajaile, et maavanemal on «õigus kontrollida, kas omavalitsusorgani üksikakt on välja antud väljaandja pädevuse piires ning kas akti enda tekst on kooskõlas seadustega». 19. septembri vastuses selgitatakse, et Elva Linnavalitsuse aktidega mittenõustumisel on avaldajail «õigus lahendada küsimus «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» §-s 33 ettenähtud korras». 23. oktoobril 1995. a. esitasid A. P. ja H. S.-i esindaja M. S. Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu maavanema nimetatud vastuste peale, sest leidsid, et maavanem on sisuliselt keeldunud järelevalvest Elva Linnavalitsuse nimetatud aktide üle. Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 1996. a. istungil vaidles maavanema esindaja kaebusele vastu ja väitis, et maavanem on teostanud järelevalvet ja vaidlustatud õigusaktid on seadusega kooskõlas. Kohus leidis, et maavanem on järelevalvet teostanud ja avaldajaile õigeaegselt vastanud, ning jättis 26. jaanuari 1996. a. otsusega kaebuse rahuldamata. 7. veebruaril 1996. a. esitas H. S.-i esindaja M. S. apellatsioonkaebuse, milles palus tunnistada Tartu Halduskohtu otsus ebaseaduslikuks, sest halduskohtu järeldus, et maavanem on vaidlustatud aktide üle järelevalvet teostanud, on alusetu ja ekslik. Tartu Ringkonnakohus otsustas 8. aprillil 1996. a. jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 1996. a. otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maavanema keeldumine järelevalvest Elva Linnavalitsuse 10. veebruari 1993. a. määruse nr. 45 üle oli seaduslik, kuna see määrus kehtestati enne maakonna valitsemiskorralduse seaduse jõustumist. Elva Linnavalitsuse 11. aprilli 1995. a. korralduse nr. 119 järelevalvest pole maavanem keeldunud ja selles osas on apellandi väide alusetu. Samuti leidis ringkonnakohus, et maakonna valitsemiskorralduse seaduse § 9 lg. 3 ja 6 alusel on maavanemal õigus teostada järelevalvet omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste «õigusaktide endi, mitte aga nende aluseks olevate materjalide seaduslikkuse üle». Sellest põhimõttest lähtudes järeldas ringkonnakohus, et küsimused, kas Elva Tarbijate Ühistu põhikiri vastab Eesti Vabariigi ühistuseaduse nõuetele ja kas Elva Linnavalitsuse 10. veebruari 1993. a. määrus nr. 45 ja Elva Linnavalitsuse 11. aprilli 1995. a. korraldus nr. 119 on kooskõlas ühistuseadusega, ei saa olla vaidluse esemeks selles haldusasjas. H. S.-i esindaja M. S. esitas 8. mail 1996. a. kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, milles rahuldada H. S.-i ja A. P. kaebus. Kassaator väitis, et ekslik ja õiguslikult põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt on maavanema keeldumine järelevalvest seaduslik seetõttu, et Elva Linnavalitsuse 10. veebruari 1993. a. määrus kehtestati enne maakonna valitsemiskorralduse seaduse jõustumist. Samuti vaidlustas kassaator ringkonnakohtu seisukoha maavanema järelevalvepädevuse sisust. Kassaator leidis, et maavanem pidi kontrollima Elva Linnavalitsuse vaidlustatud määruse ja korralduse vastavust ühistuseadusele. Riigikohtu halduskolleegium otsustas 14. juunil 1996. a. rahuldada kassatsioonkaebuse ja tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 1996. a. otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et ringkonnakohus on mõistnud maavanema järelevalve olemust ebaõigesti. Maavanema järelevalvepädevus on tema õigus ja kohustus kontrollida antud maakonna omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste kõigi kehtivate üksikaktide seaduslikkust, sõltumata sellest, kas need on vastu võetud enne või pärast maakonna valitsemiskorralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse jõustumist. Järelevalve volikogu või valitsuse üksikakti seaduslikkuse üle hõlmab selle akti kooskõla kontrollimist põhiseadusega, seadustega ja seaduse alusel antud muude õigusaktidega. Ringkonnakohtu seisukoht, et maavanemal on «õigus teostada järelevalvet maakonna omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste õigusaktide endi, mitte aga nende aluseks olevate materjalide seaduslikkuse üle», on eksitav. Seepärast leidis Riigikohtu halduskolleegium, et selles haldusasjas on kohtul vaja kontrollida, kas maavanema järelevalve Elva Linnavalitsuse 11. aprilli 1995. a. korralduse üle hõlmas selle aktiga kooskõlastatud põhikirja seadustele vastavuse kontrolli. Tartu Ringkonnakohtu otsusega 23. augustist 1996. a. tühistati Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 1996. a. otsus ja jäeti H. S.-i kaebus Tartu maavanema toimingu peale rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et «Tartu maavanema poolt kirjavastuste saatmist kaebuse esitajale tuleb käsitada kui avaldustele vastamise seaduse § 3 tuleneva kohustuse -- vastata maavanemale kui riigiasutuse ametiisikule saadetud avaldusele hiljemalt ühe kuu jooksul -- täitmist, mida maavanem antud juhul on ka nõuetekohaselt teinud.» Tuginedes HKS §-le 5 lg. 1 leidis ringkonnakohus, et apellandi kaebus põhineb Elva Linnavalitsuse 10. veebruari 1993. a. määruse ja 11. aprilli 1995. a. korralduse seaduslikkuse vaidlustamisele, mida tuleb teha halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras, mitte maavanema järelevalve vaidlustamise teel. H. S.-i esindaja M. S. esitas 25. septembril 1996. a. kassatsioonkaebuse, milles palub Riigikohtul tühistada ringkonnakohtu 23. augusti 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei täitnud Riigikohtu halduskolleegiumi 14. juuni 1996. a. määrust, kuna ei kontrollinud, kas maavanema järelevalve Elva Linnavalitsuse 11. aprilli 1995. a. korralduse üle hõlmas selle aktiga kooskõlastatud põhikirja seadustele vastavuse kontrolli. Samuti leiab kassaator, et ekslik ja õiguslikult põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohtus ei saa vaidlustada maavanema keeldumist järelevalve teostamisest. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: HKS § 4 lg. 1 p. 1 alusel võib halduskohtusse kaevata riigi täitevvõimu organi ametiisiku toimingu peale. Toiminguna tuleb mõista ka tegevusetust või otsest keeldumist toimingust, milleks ametiisik on kohustatud. Maavanema pädevusest tuleneb tema järelevalvekohustus. Kui maavanem ei teosta järelevalvet või keeldub järelevalve teostamisest, siis HKS § 5 lg. 1 alusel võib igaüks, kes leiab, et selline tegevusetus rikub tema õigusi, pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seega ei tulene HKS §-dest 4 lg. 1 p. 1 ja 5 lg. 1 ringkonnakohtu seisukoht, et selles haldusasjas on ekslikult esitatud kaebus maavanema järelevalvepädevusest tuleneva toimingu peale. Seepärast pole põhjendatud sellel motiivil H. S.-i kaebuse rahuldamata jätmine. Ringkonnakohtu järeldus, et Tartu maavanema kirjalikke vastuseid M. S.-i pöördumistele, milles maavanem teatab keeldumisest teostada järelevalvet, «tuleb käsitada kui avaldustele vastamise seaduse § 3 tuleneva kohustuse -- vastata maavanemale kui riigiasutuse ametiisikule saadetud avaldusele hiljemalt ühe kuu jooksul -- täitmist», on eksitav ja asjasse mittepuutuv. TsKS § 349 lg. 1 kohaselt on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Seepärast tuleb ringkonnakohtul asja uuesti läbi vaadates arvestada Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga maakonna valitsemiskorralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse tõlgendamisel. Neil põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. augusti 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-3-83/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada M. S.-ile kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN