Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-31-96 Aktsiaseltsi Teras kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 36 lg. 2 kohaldamise asjas — RT III, 1, 3

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 1996. a. 3-3-1-31-96 Aktsiaseltsi Teras kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 36 lg. 2 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 17. oktoobril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Teras esindaja vandeadvokaat Jüri Leppiku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 1996. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/161/96. Protsessiosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi Teras esindaja Jüri Leppik ja Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu ning aktsiaseltsi Valser esindaja T. V. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 15. novembril 1995. a. otsustas Erastamisagentuuri Nõukogu lugeda Katsemehaanikatehase «Teras» erastamisel parimaks pakkumiseks aktsiaseltsi Valser pakkumise ja volitada agentuuri peadirektorit sõlmima tehase «Teras» renditud varade ostu-müügi lepingut selle aktsiaseltsiga. 1991. aastal sõlmisid Eesti Vabariigi Riigivaraameti ja aktsiaseltsi Teras esindajad rendilepingu tehase «Teras» tervikvarade rentimiseks. Selle lepingu punktis 2.2 on märgitud vara, mis antakse rendile ja punkti 2.3 kohaselt «Rendileandja jätab rentnikule lõpetamata söökla-olmehoone kapitaalehituse 1182,7 tuh. rbl. vastavalt lepingu lisale nr. 6 kohustusega lõpetada ehitus oma vahenditega.» Lepingu p. 3.2.13 lg. 2 sätestab, et «Söökla-olmehoone kuuluvus otsustatakse ehituse lõpetamisel arvestades tehtud kulutusi». Lepingu lisas nr. 4 «Renditavate põhivarade nimistu» pole märgitud tehase söökla-olmehoonet. AS Teras esitas 29. novembril 1995. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse Erastamisagentuuri Nõukogu 15. novembri 1995. a. otsuse peale. Kaebaja väitis, et selle otsusega erastatakse rendilepingu alusel aktsiaseltsile Teras kuuluvat vara -- tehase söökla-olmehoonet. Kaebuse kohaselt ei ole agentuur selle rikkumise tõttu järginud ka erastamisprotsessi nõudeid. Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 1996. a. otsusega jäeti AS Teras kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et eksitav on kaebaja väide, et agentuuri nõukogu müüb riigi omandina riigivara koosseisu mittekuuluvat vara. Kohtuotsuse kohaselt «Kaebuse esitaja väited, mis puudutasid väidetavalt neile kuuluva vara müüki, rajanesid suusõnalistel oletustel». Rentniku ja rendileandja lepingulistest suhetest tekkivad ja erastatud vara omandiõiguse küsimused kuuluvad linnakohtu pädevusse. Erastamisagentuuri Nõukogu kaevatud otsus on seaduslik. 2. mail 1996. a. esitas AS Teras Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 1996. a. otsus ja tunnistada seadusele mittevastavaks Erastamisagentuuri Nõukogu 15. novembri 1995. a. otsus. Apellandi arvates on agentuuri nõukogu kaevatud otsus vastuolus erastamisseaduse §-dega 2 lg. 1 p. 1 ja 9 lg. 2 p. 4 ja p. 11, sest agentuuri nõukogu otsustas müüa vara, mis ei kuulu riigile. Tehase söökla-olmehoone ei saa riigile kuuluda Eesti Riigivaraametiga sõlmitud rendilepingu alusel. Koopia sellest lepingust esitati ka kohtule kaebuse lisana. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 1996. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 1996. a. otsus muutmata. Halduskolleegium leidis, et apellandi väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tehase «Teras» renditud varad kinnitati erastamisnimekirja Erastamisagentuuri Nõukogu 30. novembri 1994. a. otsusega. Seda otsust ei ole vaidlustatud. Agentuuri nõukogu vaidlustatud otsusega tehti kindlaks vaid parim pakkumine. Kuna agentuuri nõukogu on kaevatud otsuse vastuvõtmisel tegutsenud oma pädevuse piires ja järginud seaduse nõudeid, on kohtuotsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta õige. Aktsiaseltsi Teras esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt erastamisseaduse § 1 lg. 1, 2 lg. 1 p. 1 ja 9 lg. 2 p. 11 ning jättis märkimata põhjendused, miks lükati tagasi tõendid Erastamisagentuuri Nõukogu kaevatud otsuse seadusevastasuse kohta. Erastamisagentuuri Nõukogu esindaja vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaevatud otsusega määrati kindlaks üksnes parim pakkumine ja anti volitus ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. Kassaator on meelevaldselt andnud sellele erastamisprotsessi toimingule teise toimingu sisu. Tõendite hindamise kohustus on ringkonnakohtul ainult juhul, kui apellatsioonkaebus on esitatud tõendite hindamise peale. Apellatsioonkaebuses aga ei ole kassaator vaidlustanud kohtuotsust motiivil, et halduskohus oleks andnud tunnistaja ütlustele või protsessiosalise seletustele väära hinnangu. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Erastamisagentuuri Nõukogu kaevatud otsuse punktiga 2 anti volitus tehase «Teras» renditud varade ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. Kaebuse lisana kohtule esitatud rendilepingust ei tulene, et tehase söökla-olmehoone kuulus tehase «Teras» renditud varade hulka. Samuti pole kohtule esitatud muid dokumentaalseid tõendeid tehase söökla-olmehoone kuulumisest erastatava vara hulka ja selle hoone erastamisest kaevatud otsuse punkti 2 alusel. HKS § 19 lg. 1 kohaselt teeb halduskohtunik otsuse, tuginedes kohtuistungil kindlaks tehtud asjaoludele. TsKS § 232 lg. 4 alusel tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja ka põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Selles haldusasjas pole kohtud teinud kindlaks, kas Erastamisagentuuri Nõukogu kaevatud otsuse alusel toimus tehase söökla-olmehoone erastamine. Seda tuvastamata polnud kohtul alust võtta seisukohta kaevatud otsuse seadusevastasuse kohta. Selle haldusasja lahendamiseks on kohtul asja uuel läbivaatamisel vajalik tuvastada: 1) kas tehase söökla-olmehoone erastati või oli erastamisel Erastamisagentuuri Nõukogu kaevatud otsuse alusel; 2) kas ja mille alusel pidas Erastamisagentuuri Nõukogu tehase söökla-olmehoonet riigi omandiks; 3) kas Erastamisagentuuri Nõukogul olid dokumentaalsed tõendid selle kohta, et see hoone ei olnud riigi omand. Eelnimetatud menetlusnormide rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Seepärast tuleb HKS § 36 lg. 2 alusel ringkonnakohtu kasseeritud otsus tühistada. Eeltoodu alusel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele, kusjuures pole võimalik ja vajalik vaadata läbi kassaatori väidet Erastamisseaduse sätete väära kohaldamise kohta. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. mai 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-3/161/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada vandeadvokaat Jüri Leppikule kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub 28. oktoobril 1996. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN