Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-27-96 Aktsiaseltsi Same kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas — RT III, 1, 2

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. oktoobril 1996. a. 3-3-1-27-96 Aktsiaseltsi Same kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 3. oktoobril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Same kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsusele ja 14. juuni 1996. a. määrusele haldusasjas nr. II-3-50/96. Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Same esindajad A. S. ja J. T. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsusega nr. 7997 loeti tõendatuks, et S. K.-le kuulunud elumaja Rõuge vallas võõrandati õigusvastaselt, kuna Võru Rajooni Arhiivi 17. juuli 1991. a. teatise nr. 42/K-439 kohaselt «ei leidu andmeid hoonete müügitehingu notariaalse kinnitamise kohta». Elumaja tunnistati omandireformi aluste seaduse §-de 6 ja 11 alusel omandireformi objektiks. Omandireformi subjektiks tunnistati S. K. tütar L. M. Maakonnakomisjoni otsuse peale esitas AS Same, kellele see elumaja anti üle osaühingu Esmar poolt 16. novembri 1992. a. varade üleandmise-vastuvõtmise aktiga, kaebuse ÕVVTK keskkomisjonile. Keskkomisjon arutas 20. aprillil 1995. a. kaebust ja leidis, et on tõendamata nimetatud elamu õigusvastase võõrandamise fakt. ÕVVTK keskkomisjon rahuldas AS Same kaebuse ja saatis materjalid koos oma seisukohtadega ÕVVTK Võru maakonnakomisjonile uuesti läbivaatamiseks. Keskkomisjon leidis, et elamu õigusvastase võõrandamise dokumentaalse tõendusmaterjali puudumisel tuleb kohalikul komisjonil lähtuda Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra» punktist 16, s.t. vara võõrandamise õigusvastasus tuleb tõendada kohtu korras. ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 19. mai 1995. a. otsusega nr. 10017 jäeti komisjoni 2. detsembri 1994. a. otsus nr. 7997 muutmata. Komisjon luges tõendatuks, et S. K. lahkus oma elumajast enne 1. juulit 1950. a. repressiooniohu tõttu. Komisjoni 19. mai 1995. a. otsuses nr. 10017 märgitakse järgmist: «05. 05. 1950. a. A. K. suri ja 18. 06. 1950. a. lubas end. «Säde» kolhoosi üldkoosolek S. K.-l lahkuda kolhoosi liikmest, kuna ta peale abikaasa surma soovis elama asuda oma laste juurde. Sellest hoolimata võeti S. K. talukoht 18. 08. 1950. a., s.o. 2 kuud pärast kolhoosist lahkumise loa saamist, veel ka kulaklike majapidamiste nimekirja.» 13. juunil 1995. a. esitas AS Same Võru halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsus nr. 7997 ja 19. mai 1995. a. otsus nr. 10017 seadusevastaseks. Kaebuse esitaja leidis, et «Järve nr. 18» taluhoonete omanik S. K. ei jätnud talu elumaja maha reaalse repressiooniohu tõttu, vaid müüs selle 1960. a. kolhoosile «Oktoober». Seda tõendab Võru Rajooni Riikliku Arhiivi 17. juuli 1991. a. teatis nr. 42/K-439. Teatisest nähtub, et kolhoosi «Oktoober» juhatuse koosoleku 16. juuni 1960. a. protokolli nr. 8 kohaselt kolhoosi juhatus otsustas: «Kinnitada S. K.-ga 25. märtsil 1960. a. sõlmitud leping elumaja ostu kohta 18000 rubla eest. Teha vastav muudatus tootmisfinantsplaanis.» AS Same väitis, et kolhoosi «Oktoober» õigusjärglane Rõuge sovhoos müüs selle elamu ENSV Põllumajandusministeeriumi 25. septembri 1981. a. käskkirja nr. 25 alusel S. M. Kirovi nimelisele Näidiskalurikolhoosile. Viimase õigusjärglane OÜ Esmar andis põllumajandusreformi läbiviimise käigus selle elamu 16. novembri 1992. a. varade üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 12 alusel tööosakute eest aktsiaseltsile Same, mis asutati OÜ Esmar spordiosakonna baasil. Samuti väitis kaebuse esitaja, et ÕVVTK kohalik komisjon ületas kaevatud otsuste tegemisel oma pädevust. Nimetatud otsused on vastuolus Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra» punktiga 16. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusele nr. 36 «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord» ja ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 19. mai 1995. a. otsusele nr. 10017, kohustas Rõuge Vallavalitsus 27. juuni 1995. a. korraldusega nr. 3 aktsiaseltsi Same tagastama L. M.-ile «Järve nr. 18» talu õigusvastaselt võõrandatud elumaja. Selle korralduse punktis 2 sätestati: «AS «Same» teostada elumaja üleandmine.» 4. oktoobril 1995. a. esitas AS Same Võru halduskohtunikule kaebuse Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korralduse nr. 3 seadusevastaseks tunnistamiseks. Võru halduskohtuniku 6. veebruari 1996. a. määrusega liideti AS Same kaebus Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korralduse nr. 3 seadusevastaseks tunnistamiseks ühte menetlusse AS Same kaebusega ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsuse nr. 7997 ja 19. mai 1995. a. otsuse nr. 10017 seadusevastaseks tunnistamiseks, s.o. haldusasjaga nr. 3-167/95. Sama määrusega peatati AS Same taotlusel Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korralduse nr. 3 täitmine. Võru halduskohtuniku 21. märtsi 1996. a. otsusega jäeti AS Same kaebus ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 19. mai 1995. a. otsusele nr. 10017 ja Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korraldusele nr. 3 rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et 1960. a. Eestis kehtinud Tsiviilkoodeksi § 185 kohaselt pidi ehitiste ostu-müügi leping olema notariaalselt tõestatud. Tehingu sellise vormi mittejärgimine tähendas TsK § 29 alusel tehingu tühisust. Asjas kogutud materjalidega ei ole tõendatud, et S. K. oleks 1960. a. notariaalselt tõestatud ostu-müügi lepigu alusel «Järve nr. 18» talu elumaja kolhoosile müünud. Halduskohtunik leidis, et A. ja S. K.-le kuulunud «Järve nr. 18» talu elumaja on õigusvastaselt võõrandatud seaduse «Vara võõrandamise õigusvastatuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta» §-s 1 sätestatud viisil. Ühtlasi tegi halduskohtunik 21. märtsil 1996. a. määruse, millega tühistas oma 6. veebruari 1996. a. määruse Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korralduse nr. 3 täitmise peatamise osas. 1. aprillil 1996. a. esitas AS Same Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Võru halduskohtuniku 21. märtsi 1996. a. otsus ja määrus ning teha uus otsus, tunnistades seadusevastasteks ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsus nr. 7997 ja 19. mai 1995. a. otsus nr. 10017 ning Rõuge Vallavalituse 27. juuni 1995. a. korraldus nr. 3. Apellant leidis, et ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 19. mai 1995. a. otsuses nr. 10017 esitatud väide, et Viitina külanõukogu majapidamisraamatutes ei leidu S. K. majapidamise kohta andmeid alates 1. juulist 1950. a., ei vasta tegelikkusele. Võru Maakonna Arhiivis olevates Viitina külanõukogu poolt ajavahemikul 1954 kuni 1959 peetud majapidamisraamatutes on tehtud vastavad kanded Järveküla külas asunud S. K. majapidamise kohta. Nendest kannetest nähtub, et selle majapidamise koosseisu kuulus sel ajal ka elumaja. Asjaolu, et S. K. asus pärast oma abikaasa surma 1950. a. elama tütre juurde Võru linna, ei saa käsitleda põgenemisena repressiooniohu tõttu. Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsusega jäeti AS Same apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus otsustas täiendada Võru halduskohtuniku 21. märtsi 1996. a. otsust ja jätta AS Same kaebus ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsusele nr. 7997 rahuldamata. Muus osas jäeti Võru halduskohtuniku otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et AS Same on vaidlustanud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni otsused ja Rõuge Vallavalitsuse korralduse põhjusel, et «Järve nr. 18» talu elumaja tagastamisega rikutakse aktsiaseltsi omandiõigust elamule. Ringkonnakohus asus seisukohale, et AS Same ei ole tõendanud oma omandiõigust «Järve nr. 18» talu elumajale. Seetõttu ei riku kaevatud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni otsused ja Rõuge Vallavalitsuse korraldus AS Same õigusi ega piira tema vabadusi. Kohtuotsuses märgitakse: «Kuna vaidlusaluste otsuste ja korralduse seaduslikkus iseenesest ei ole halduskohtule kaebuse esitamise aluseks, siis puudub vajadus hinnata nende seaduslikkust. Halduskohtunik on, rikkudes HKS § 5 lg. 1 sätteid, hinnanud komisjoni otsuste ja vallavalitsuse korralduse seaduslikkust, kuid ringkonnakohus leiab, et selline protsessinormide rikkumine ei viinud asja ebaõigele otsustamisele ja seetõttu puudub alus halduskohtuniku otsuse tühistamiseks.» Samuti leidis ringkonnakohus, et halduskohtunik on kohtuotsuse põhjendavas osas hinnanud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 2. detsembri 1994. a. otsuse nr. 7997 seaduslikkust, kuid on jätnud ekslikult kohtuotsuse resolutsioonis märkimata halduskohtu seisukoha maakonnakomisjoni selle otsuse seaduslikkuse kohta. Ringkonnakohus tegi 14. juunil 1996. a. ka määruse, millega jättis Võru halduskohtuniku 21. märtsi 1996. a. määruse selles haldusasjas muutmata. AS Same esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsus ja määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ekslik on ringkonna seisukoht, et pole tõendatud AS Same omandiõigus «Järve nr. 18» talu elumajale. Kuna AS Same omandiõigust «Järve nr. 18» talu elumajale ei seatud kahtluse alla ega vaidlustatud esimese astme kohtus, ei olnud aktsiaseltsil põhjust sellekohaste tõendite esitamiseks ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohus leidis, et AS Same omandiõigus nimetatud elamule ei ole küllaldaselt tõendatud, võis ta HKS § 28 lg. 4 alusel teha kaebuse esitajale ettepaneku esitada selle kohta täiendavaid tõendeid. Samuti leiab kassaator, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §-ga 35. Kuigi apellatsioonkaebuses vaidlustati kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud tõenditeks olevatele dokumentidele väära hinnangu, ei pööranud ringkonnakohus sellele tähelepanu. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §-ga 37. Selle sätte kohaselt ei ole ringkonnakohtul volitusi kohtuotsuse täiendamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu otsuse tekstis on faktivigu. Nii on otsuses märgitud: «Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused, leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid Võru Maakohtu halduskohtuniku 02. detsembri 1994. a. otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, ». Võru halduskohtuniku 2. detsembri 1994. a. otsus ei saa kuidagi olla seotud antud haldusasjaga, sest halduskaebus esitati halduskohtunikule alles 13. juulil 1995. a. ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et maakonnakomisjoni vaidlustatud otsused on seaduslikud ja ei riku AS Same õigusi ega piira tema vabadusi. L. M.-i vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kohtutoimikus pole ühtegi tõendit, mille alusel saab väita, et Rõuge vallas asuv «Järve nr. 18» talu elumaja kuulub omandiõiguse alusel aktsiaseltsile Same. L. M. palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tutvunud esitatud matrjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus kohtumenetluse seaduse nõudeid. HKS § 38 lg. 4 ning TsKS §-de 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 kohaselt tuleb märkida kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. AS Same apellatsioonkaebus oli esitatud tõendite hindamise peale. Apellatsioonkaebuses leiti, et halduskohtu otsuses ei antud hinnangut kõigile asjas tähtsust omavatele tõenditele ega põhjendatud, miks kohus lükkas need tõendid tagasi. Apellant märkis kaebuses konkreetsed tõendid, mille alusel ta väitis, et antud juhtumil ei ole tegemist reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud varaga. Ringkonnakohus jättis apellandi väited tähelepanuta. 2. Ringkonnakohtu seisukoht, et Võru halduskohtunik rikkus HKS § 5 lg. 1, on ekslik. HKS § 5 lg. 1 sätestab, et igaüks, kes leiab, et käesoleva seadustiku §-s 4 tähendatud organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korralduse nr. 3 adressaatideks on AS Same ja L. M. See haldusakt paneb nimetatud isikutele konkreetsed kohustused. Rõuge Vallavalitsuse 27. juuni 1995. a. korraldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta on aga antud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni vaidlustatud otsuste alusel. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta» p. 19 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- ja linnakomisjoni otsusega tuvastatakse või määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara (õigusjärne) omanik, vara koosseis ja õigustatud subjektid. Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra» p. 16 kohaselt tuleb avalduste läbivaatamisel kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud. Kuna AS Same, keda kohustati andma «Järve nr. 18» talu elumaja üle L. M.-ile, leidis, et see elamu ei ole ORAS § 6 alusel õigusvastaselt võõrandatud vara, siis oli tal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Alused, mil omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, on sätestatud ORAS §-s 12 lg. 3. Asjaolu, kas Rõuge vallas asuv «Järve nr. 18» elamu on AS Same omandis või valduses, ei oma antud asjas tähtsust. Seepärast on ringkonnakohus alusetult võtnud seisukoha AS Same omandiõiguse suhtes «Järve nr. 18» talu elumajale. 3. Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §-ga 37. Ringkonnakohus muutis HKS § 37 lg. 1 p. 1 alusel esimese astme halduskohtu otsust, täiendades seda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas on ekslikult märgitud, et «Võru Maakohtu halduskohtuniku 02. detsembri 1994. a. otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, kuna puudub halduskohtuniku seisukoht Võru Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 02. 12. 1994. a. nr. 7997 suhtes.» Antud haldusasjas on Võru halduskohtuniku otsuse kuupäevaks 21. märts 1996. a. Õigesti on see märgitud ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsus ja 14. juuni 1996. a. määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsus ja 14. juuni 1996. a. määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada aktsiaseltsile Same kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub 14. oktoobril 1996. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL