Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-58-01 Milvi Esula erikaebuse läbivaatamine apellatsioonitähtaja ennistamise asjas — RT III, 2, 10

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 18. detsembril 2001. a 3-3-1-58-01 Milvi Esula erikaebuse läbivaatamine apellatsioonitähtaja ennistamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 29. novembril 2001 kirjalikus menetluses läbi Milvi Esula erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. septembri 2001. a määruse peale haldusasjas nr II-3/414/01. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjoni 25. mai 1993. a otsusega nr 224 loeti Vändra vallas asunud endine Saare talu maa (kinnistu nr 716) 18,92 ha omandireformi objektiks ja õigustatud subjektideks selle maa suhtes tunnistati Milvi Esula, Raili Sädeme ja Vilma Tõkko, kes loobus nõudeõigusest oma poja Uudo Hundi kasuks. Vändra Vallavalitsuse 7. oktoobri 1997. a korraldusega nr 197 otsustati endiste Saare ja Nurme talu maadest 19,7 ha tagastada M. Esulale. 19. juulil 2000 esitas Uudo Hunt Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Vändra Vallavalitsuse 7. oktoobri 1997. a korraldus nr 197 ja tunnistada õigusvastaseks sama vallavalitsuse 1996. a toimingud omandireformi õigustatud subjektide vahel endise Saare talu maa jagamise kokkuleppe sõlmimisel. Pärnu Halduskohus arutas seda kaebust sisuliselt 3. mail 2001. a toimunud kohtuistungil. Sellele kohtuistungile ei ilmunud tervislikel põhjustel kolmas isik M. Esula, kes palus kohtul võimaluse korral asja arutamine edasi lükata. Halduskohtu 3. mai 2001. a istungi protokollist nähtuvalt määras kohus arutada asja «ilma M. Esula osavõtuta, tuginedes tema kirjalikule seletusele». Sama kohtuistungi protokolli kohaselt teatas kohus enne istungi lõpetamist, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 17. mail 2001. Pärnu Halduskohtu 17. mai 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-96/2000 tühistati Vändra Vallavalitsuse 7. oktoobri 1997. a korraldus nr 197, kuid jäeti rahuldamata U. Hundi «taotlus tunnistada õigusvastaseks Vändra Vallavalitsuse 1996. a toimingud õigustatud subjektidele endise Saare talu maa jagamise kokkuleppe sõlmimisel». Selle otsuse peale esitas M. Esula 8. juunil 2001 apellatsioonkaebuse ja taotles selles ka kohtult apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. M. Esula väitis, et kuna ta ei saanud haiguse tõttu kohtuistungist osa võtta, palus ta apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja algust arvestada alates 2. juunist 2001, s.o päevast, mil ta pärast kohtusse helistamist sai kohtuotsuse kätte. Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2001. a määrusega jäeti M. Esula taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuna HKMS § 31 lg 4 ja lg 5 kohaselt hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest, siis ei oma tähtsust see, millal väljastati apellandile kohtuotsuse ärakiri. HKMS § 28 lg 3 järgi saadetakse kohtuotsus viivitamatult ainult sellele asutusele või ametnikule või avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale muule isikule, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus oli esitatud. Kuna M. Esula ei ole apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest kohtule teatanud ja puuduvad mõjuvad põhjused teate esitamise tähtaja ennistamiseks, siis puudub tal ka apellatsioonkaebuse esitamise õigus. M. Esula esitas Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2001. a määruse peale erikaebuse, milles palus tühistada kohtumäärus ja ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuses peeti alusetuks kohtu seisukohta, et tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamatu. M. Esula väitis, et kuna antud juhtumil ei kuulutatud kohtuotsust välja kohtuistungi päeval kohtusaalis, siis tulnuks kohtul teatada temale kui protsessiosalisele, millal ja kuidas toimub kohtuotsuse teatavaks tegemine. Kohus jättis TsMS § 266 lg-st 4 tuleneva teatamiskohustuse täitmata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. septembri 2001. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2001. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on halduskohus õigesti leidnud, et antud juhtumil puuduvad mõjuvad põhjused apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamiseks. Apellandi ootus, et kohus omal initsiatiivil teatab istungil mitteosalenud protsessiosalisele otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja, ei ole põhjendatud ega tugine seadusele. HKMS § 28 näeb ette, et kohus teatab otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja koha kohtuistungil. Seadus ei sätesta kohtu kohustust omal initsiatiivil teavitada istungilt puudunud protsessiosalist otsuse avaliku teatavakstegemise ajast ja kohast. Sellekohane teave kantakse kohtuistungi protokolli ja menetlusosalistel on võimalik soovi korral saada teavet kohtu kantseleist. Istungil puudunud kolmas isik peab ise tundma huvi ja hankima informatsiooni otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja koha kohta. Ka erikaebuses osundatud TsMS § 266 lg-st 4 ei tulene kohtule sellist kohustust. M. Esula esitas Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha asjas uus määrus. M. Esula leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 226 lg 4, millest tuleneb, et kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, siis peab ta protsessiosalistele teatama, millal kohtuotsus kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. Kuna HKMS § 28 ei reguleeri juhtumit, kui kohtuotsust ei kuulutata kohtusaalis samal istungil, siis tuleb HKMS § 5 lg 1 alusel selles küsimuses juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Oma kohustuse täitmata jätmisega on kohus rikkunud ka protsessiõiguse üldpõhimõtteid. TsMS § 6 järgi on kõik isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Seega peavad õigusemõistmisel olema protsessiosalistele tagatud ka võrdsed tingimused. Antud juhtumil on tema oma haiguse tõttu (seaduslik takistus TsMS § 206 mõttes) võrreldes teiste kohal olnud protsessiosalistega tunduvalt halvemas olukorras. Protsessiosalisele on oluline teada saada, mis kuupäevast alates on võimalik kohtuotsuse sisust teada saada. HKMS ega ka TsMS ei sätesta, et kohtuistungilt mõjuva põhjusega puudunud protsessiosalise õiguslik seisund mingilgi määral erineks istungil osalenud protsessiosalise omast. Seega on antud juhtumil oluliselt rikutud protsessinormidest tulenevat võrdõiguslikkuse põhimõtet. Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Vändra Vallavalitsus, et M. Esula erikaebuses esitatud põhjendused ei anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1. Halduskohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1 sätestab, et halduskohtu otsus kuulutatakse kohtusaalis või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu. Kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. HKMS § 31 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Sama paragrahvi lõike 4 järgi tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Seega tekib apellatsioonkaebuse esitamise õigus päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab – ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi protsessiosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. 2. Halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et antud juhtumil pidi kohtuistungilt puudunud kolmas isik ise tundma huvi ja hankima informatsiooni otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja koha kohta. Kuna vaidlustatud korralduse adressaadiks oli M. Esula, on ta protsessis kolmas isik. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei saanud ta 3. mail 2001. a toimunud kohtuistungile ilmuda tervislikel põhjustel. Kohtule saadetud kirjas palus M. Esula kohtuistung edasi lükata. 3. mai 2001. a kohtuistungi protokolli kohaselt määras kohus «asja arutada ilma M. Esula osavõtuta, tuginedes tema kirjalikule seletusele». Sama istungi protokolli kohaselt on kohus enne istungi lõpetamist teatanud, et kohtuotsus tehakse teatavaks kantselei kaudu 17. mail 2001. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ja koha teatavaks teinud M. Esulale. Niiviisi sattus M. Esula kui üks protsessiosaline teiste protsessiosalistega võrreldes halvemasse olukorda. 3. Pärnu Halduskohtu toimiku nr 3-96/2000 materjalidest nähtub, et halduskohtu 17. mai 2001. a kohtuotsus saadeti 18. mail 2001 Vändra Vallavalitsusele ja kaebuse esitajale Uudo Hundile, kuid mitte M. Esulale, kelle subjektiivseid õigusi puudutas see otsus kõige enam, sest sellega tühistati Vändra Vallavalitsuse 7. oktoobri 1997. a korraldus, millega tagastati temale Vändra vallas 19,7 ha õigusvastaselt võõrandatud maad. Nimetatud kohtuotsusega tühistati ju M. Esula suhtes rohkem kui kolm aastat kehtinud soodustav haldusakt. Protsessiosaliste õiguste kaitse tagamiseks kohtumenetluses oleks halduskohus pidanud saatma viivitamatult kohtuotsuse ärakirja ka M. Esulale, kellel oli apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. 4. HKMS § 15 lg 2 kohaselt on protsessiosaline kohustatud heauskselt kasutama kõiki temale kuuluvaid protsessiõigusi. M. Esula on seda ka teinud. Ta sai kohtuotsuse kätte pärast kohtusse helistamist 2. juunil 2001 ja erikaebuse esitas 8. juunil 2001. Kuna M. Esula ei saanud kohtuistungist osa võtta tervislikel põhjustel ning kohus ei teatanud talle kohtuotsuse teatavakstegemise aega ja kohta ega saatnud viivitamatult kohtuotsuse ärakirja, tuleb antud juhtumil apellatsioonitähtaeg ennistada. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 4 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Tühistada Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2001. a. määrus haldusasjas nr 3-96/200 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. septembri 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/414/2001 ja ennistada Milvi Esulale apellatsioonitähtaeg. 2. Rahuldada erikaebus ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumile M. Esula apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks. 3. Tagastada kautsjon. Määrus jõustub 18. detsembril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN