Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-19-01 K. Ž. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi — RT III, 2001, 33, 348

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. novembril 2001. a 3-1-3-19-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi vaatas 23. oktoobril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja K. Ž. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa vandeadvokaat Merike Borunova ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2001. a otsusega tunnistati K. Ž. (sünd xxx) süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. Kohtuotsusega mõisteti K. Ž. seaduslikult esindajalt ja tsiviilkostjalt A. Ž.-lt välja tsiviilhagi 133 107 krooni Tallinna Haigekassa kasuks. Kohtuotsus jõustus 9. jaanuaril 2001. a. 2. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tsiviilkostja A. Ž. esitas 24. jaanuaril 2001. a Tallinna Linnakohtule avalduse, milles palus kohtuotsuse täitmine temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas kuue võrra edasi lükata põhjendusel, et ta on keskmise raskusastme puudega invaliid, kelle sissetulekuks on pension 800 krooni. 3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga 16. veebruari 2001. a määrusega rahuldati tsiviilkostja A. Ž. taotlus ning eeltoodud otsuse täitmine tsiviilhagi osas lükati edasi kuue kuu võrra alates 16. veebruarist 2000. a. 4. Tsiviilkostja A. Ž. esitas 2. augustil 2001. a Tallinna Linnakohtule uue avalduse, milles palus jätkuvalt K. Ž. suhtes tehtud kohtuotsuse tsiviilhagi osas täitmise edasilükkamist ühe aasta võrra põhjendusel, et tema materiaalne olukord on endiselt halb. 5. Tallinna Linnakohtu kohtuniku M. Tominga 9. augusti 2001. a määrusega A. Ž. taotlus rahuldati ja kohtuotsuse täitmine tsiviilhagi osas lükati edasi 12 kuu võrra alates 16. augustist 2001. a. Samas märkis kohus, et taotluse rahuldamine ei võta tsiviilkostjalt kohustust kohtuotsust tsiviilhagi osas täita. Menetlus Riigikohtus 6. Süüdimõistetu K. Ž. esitas Riigikohtule avalduse, milles palub parandada vea Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuses. Avaldaja palub otsuse tühistada osas, millega mõisteti tema emalt A. Ž.lt välja 133 107 krooni Tallinna Haigekassa kasuks. Ta leiab, et juba kohtuotsuse tegemise ajal lasus temal kohustus hüvitada ise kuriteoga tekitatud kahjud, ema vastutus oli täiendava iseloomuga. K. Ž. selgitab, et 9. märtsil 2001. a sai ta täisealiseks ning seetõttu on valmis ise kandma vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest. 7. Vastavalt KrMK § 43 lg-le 1 võib tsiviilkostjana kriminaalasjasse tõmmata alaealise kohtualuse vanemaid, kes kannavad varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest seaduse alusel. Tsiviilkoodeksi § 455 lg 1 järgi kannab 15 kuni 18-aastane isik tema poolt tekitatud kahju eest vastutust üldistel alustel. Sama paragrahvi lg 2 aga sätestab, et alles juhul, kui alaealisel ei ole kahju hüvitamiseks piisavalt vahendeid (vara või töötasu), peavad puuduva osa hüvitama tema vanemad, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis mitte nende süü läbi. Selline kohustus lõpeb, kui kahjutekitanu saab täisealiseks või juhul, kui süüdlasel tekib enne täisealiseks saamist küllaldane vara või töötasu. See tähendab, et alaealise isiku enda vastutuse kõrval eksisteerib tema vanemate subsidiaarne (abistav, toetav) vastutus. Sisuliselt tähendab see seda, et 15 kuni 18-aastase isiku kahjutasud ei kuulu automaatselt väljamõistmisele tema vanematelt, vaid ainult juhul, kui alaealisel vastavad vahendid puuduvad. 8. Riigikohus märgib, et Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuse kirjeldav-motiveerivas osas pole esitatud tsiviilhagi rahuldamise aluseid, samuti pole põhistatud, miks Tallinna Haigekassa poolt esitatud tsiviilhagi mõistetakse täies ulatuses välja tsiviilkostjaks tunnistatud A. Ž.lt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võis olla selleks põhjuseks alaealisel süüdimõistetul kahju hüvitamiseks vajalike vahendite puudumine. Seetõttu on eksitavalt ebatäpne ka kohtuotsuse resolutiivosa haigekassa tsiviilhagi puutuvas osas. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsK § 455 lg-st 1 ja lg-st 2, AKKS § 63 p-st 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2000. a otsus K. Ž. süüdistusasjas KrK § 107 lg 2 p 1 järgi Tallinna Haigekassa tsiviilhagi rahuldamise osas. 2. Mõista K. Ž.lt välja 133 107 krooni Tallinna Haigekassa kasuks. K. Ž.l varaliste vahendite puudumisel kuni tema täisealiseks saamiseni mõista 133 107 krooni Tallinna Haigekassa kasuks välja tsiviilkostjalt A. Ž.lt. 3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4. K. Ž. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 5. Välja mõista K. Ž.lt 619.50 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub 23. novembril 2001. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Ott JÄRVESAAR Lea KIVI