Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-57-01 Erik Vallaste erikaebuse läbivaatamine vaidlustatud haldusakti täitmise peatamise asjas — RT III, 33, 346

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 29. novembril 2001. a 3-3-1-57-01 Erik Vallaste erikaebuse läbivaatamine vaidlustatud haldusakti täitmise peatamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 15. novembril 2001 kirjalikus menetluses läbi Erik Vallaste erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määruse peale haldusasjas nr II-3/479/2001. Erik Vallaste esitas 12. juulil 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuameti maksu tasumise ettekirjutuse peale ja taotles ettekirjutuse tühistamist ning ettekirjutuse täitmise peatamist. Ta väitis, et ettekirjutuse täitmine võib pöördumatult kahjustada tema õigusi. Vastavalt MKS § 11 lg-le 4 võib maksuhaldur avaldada maksumaksja nõusolekuta ja teda informeerimata maksuvõla suuruse. Kaebuses väideti veel, et ettekirjutuse täitmiseks puuduvad rahalised ja varalised võimalused. Ettekirjutuse järgi tuli E. Vallastel 30 kalendripäeva jooksul tasuda tulumaksu 7 376 775 krooni ning intresse 4 565 764 krooni ja 80 senti. Ettekirjutuse täitmata jätmisel lubas maksuamet rakendada HÕS § 141 lg-s 4 ettenähtud sanktsiooni. Tallinna Halduskohtu 16. augusti 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-1299/2001 lahendati eelmenetluse küsimused, sealhulgas ka vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamise taotlus, mis jäeti rahuldamata. Kohus leidis, et seadusandja on pidanud haldusakti täitmise peatamist vajalikuks erandjuhtudel, sest haldusakti täitmise peatamine võib takistada efektiivset avalikku haldust ja olla seeläbi vastuolus avalike huvidega. Maksude laekumine on kaalukas avalik huvi ja taotluses ei ole esitatud selliseid motiive, mis kaaluksid avaliku huvi üles. MKS § 35 lg-st 3 ja § 41 lg-st 2 järeldub seadusandja tahe tagada maksu tasumise ettekirjutuse vaidlustamisel maksukohustuse täitmine. Vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamata jätmise ja maksuvõla avalikustamise vahel puudub põhjuslik seos, sest maksuamet ei ole kohustatud maksuvõlga avalikustama. 28. augustil 2001 esitas E. Vallaste Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamata jätmise osas. Erikaebuses väideti, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamata jätmine võib kaebaja õigusi ja huve pöördumatult kahjustada nii maksuvõla avalikustamise kui ka näiteks pankrotimenetluse algatamise korral. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määrusega jäeti E. Vallaste erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus Tallinna Halduskohtu määruse põhjendustega neid kordamata ja leidis, et kaebuse esitaja ei ole taotluses ega erikaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, mis tingiksid vaidlustatud ettekirjutuse peatamise. Nimetatud asjaoluks ei saa olla raha puudumine ettekirjutuse täitmiseks. Pankroti väljakuulutamine halduskohtumenetluse ajal on välistatud tulenevalt pankrotiseaduse § 11 lg 2 p-st 1 ja lg 3 p-st 1. Samuti ei saa lugeda kaebaja õigusi ja huve pöördumatult kahjustatuks siis, kui maksuamet avalikustab kaebaja maksuvõla. Juhul, kui tuvastatakse, et maksuvõlga ei ole, saab vastavasisulise teatega kaebaja õigused taastada. Kaebuse rahuldamise korral on kohtuotsuse täitmine ja ettekirjutuse tagasitäitmine riigi puhul kahtlemata tagatud. 8. oktoobril 2001 esitas E. Vallaste Riigikohtule erikaebuse, milles ta palub tühistada ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu määrused osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine, ja teha uus määrus, millega peatada ettekirjutuse täitmine. Veel palutakse välja mõista kohtukulud. Erikaebust põhjendatakse järgmiste väidetega: 1. Ebaõige on kohtute seisukoht, et haldusakti täitmise peatamine on vajalik vaid erandjuhtudel, sest haldusakti täitmata jätmine võib takistada efektiivset avalikku haldust ja olla seetõttu vastuolus avalike huvidega. Õige on tõlgendada halduskohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid nii, et kohtul on võimalik seada isiku õigused ja huvid kõrgemale avaliku võimu huvidest. 2. Kohtud ei ole piisava tähelepanuga välja selgitanud, kas vaidlustatud ettekirjutuse täitmine loob E. Vallastele selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei oleks hiljem enam võimalik. Näiteks pankroti väljakuulutamisel saavad kaebuse esitaja õigused ja huvid pöördumatult kahjustatud. Mitme kohtuasja puhul on kohtud algatanud maksuameti avalduse alusel pankrotimenetluse sellele vaatamata, et pankrotivõlgnik on maksuameti nõude vaidlustanud kohtus. Silmas tuleks pidada ka seda, et füüsilise isiku puhul on pankroti tagajärjed ulatuslikumad kui juriidilise isiku puhul. Vaidlustatud ettekirjutuses on märgitud, et selle täitmata jätmisel rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud sanktsioone. Ka selline hoiatus ja reaalne võimalus kaebuse esitajat karistada on asjaolu, mida kohtud pidid kaaluma. 3. Ebaõige on kohtute seisukoht, et ei ole põhjuslikku seost vaidlustatud ettekirjutuse peatamata jätmise ja maksuvõla avalikustamise vahel. Füüsilise isiku maksuvõla avalikustamine toob kaasa pöördumatud tagajärjed, sest kolmandad isikud arvestavad sellist teavet oma suhete korraldamisel võlgnikuga. Maksuameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et E. Vallaste ei ole esitanud kohtule ühtegi põhistatud väidet vaidlustatud ettekirjutuse peatamiseks. Kohus peab arvestama, et maksu tasumise ettekirjutuse peatamine eirab efektiivse halduse põhimõtet ja avalikku huvi, mistõttu seda õiguskaitse vahendit saab kohaldada vaid väga erandlikel ja kaalukatel juhtudel. Vaidlustatud ettekirjutuse tagasitäitmise tagaks riik, kuid maksumaksja taotleb tegelikult igasuguste piirangute ja kohustuste välistamist enda suhtes. Maksumaksja ei ole maksuhaldurile esitanud MKS §-s 342 ette nähtud tagatist ettekirjutuse täitmise peatamiseks maksuhalduri poolt. Pankroti väljakuulutamine E. Vallaste suhtes on välistatud, sest pankrotiseaduse § 11 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 kohaselt ei algata kohus pankrotimenetlust, kui pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis ei ole selge. Kohtus vaidlustatud nõue ei ole selge. Ettekirjutuse täitmata jätmise eest maksumaksja haldusvastutusele võtmine ei saa seadusevastaselt tema õigusi ja huvisid pöördumatult kahjustada seetõttu, et menetlus võimalikus haldusõiguserikkumise asjas toimuks vastavalt seadusele. Kui E. Vallaste leiab, et tema maksuvõla avalikustamine rikub tema õigusi ja huve, saab ta kasutada seaduses ettenähtud kaitsevahendeid. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1. Haldusakti täitmise peatamine on sätestatud HKMS § 12 lõikes 5. Selle sätte esimese lause järgi ei takista kaebuse või protesti esitamine kaevatava haldusakti täitmist, kuid halduskohtul on õigus kaebuse või protesti esitaja taotlusel või omal algatusel selle täitmine peatada. Seega ei takista kaebuse või protesti esitamine iseenesest kaevatava haldusakti täitmist, kuid ebaõige on teha nimetatud sättest järeldus, et haldusakti täitmise peatamine on vajalik vaid erandjuhtudel. Kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 3 esimene lause oli samasisuline kui HKMS § 12 lg 5 esimene lause, kuid halduskohtunikule ei antud tollal õigust peatada haldusakti täitmist omal algatusel. Seega on nüüd esialgse õiguskaitse tagamiseks rohkem võimalusi, kui oli varemkehtinud seadustiku järgi. Varemkehtinud HKS § 9 lg 3 kohaldamise kohta on Riigikohtu halduskolleegium märkinud haldusasjas nr 3-3-1-39-96 tehtud määruses (RT III 1997, 2, 18), et täitmise peatamine on põhjendatud näiteks ka siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Haldusasjas nr 3-3-1-8-00 tehtud määruses (RT III 2000, 9, 87) on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et halduskohtunik peab välja selgitama peatamise eesmärgi ja selle, millised tagajärjed võivad olla akti täitmise peatamisel või peatamata jätmisel. Samas määruses on veel leitud, et haldusakti täitmise peatamine saab olla põhjendatud, kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud või toob endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist pole enam võimalik. Alates 1. jaanuarist 2002 hakkavad kehtima HKMS §-d 121 ja 122, mis reguleerivad senisest täpsemini esialgset õiguskaitset. Nendest sätetest tuleneb, et peatamine on õigustatud, kui peatamata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks, ja et arvestada tuleb avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et viidatud varasemad kohtulahendid on haldusakti täitmise peatamise aluste osas kooskõlas ka kehtiva HKMS § 12 lg-ga 5 ja 1. jaanuarist 2002 kehtima hakkavate §-dega 121 ja 122. Nõuet arvestada seoses peatamisega avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi tuleb järgida ka enne §-de 121 ja 122 kehtima hakkamist, sest see nõue tuleneb halduskohtumenetluse põhimõtetest. 2. Avaliku huvi arvestamine tähendab, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebuse esitajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele ja üldsusele. Asjaolu, et vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine takistab efektiivset avalikku haldust ja on seeläbi vastuolus avalike huvidega, ei saa olla põhjuseks vaidlustatud haldusakti peatamata jätmisel. Samas ei tule ainuüksi konkreetse olulise avaliku huvi puudumisest teha järeldust, et vaidlustatud haldusakti täitmine tuleb peatada. Peatamise aluseks on vaidlustatud haldusakti täitmisest tulenevad pöördumatud tagajärjed kaebajale. Tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et kaebajale kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi. Vastupidine seisukoht tähendaks, et kahju hüvitamise korral ei saagi tekkida pöördumatuid tagajärgi. Maksu määramise ettekirjutuse täitmise peatamata jätmiseks tavaliselt konkreetne oluline avalik huvi puudub, sest õiguspärase ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu maksmine vaid edasi. Õige ei ole sellisel juhul avaliku huvina käsitada maksude laekumist. Selles haldusasjas ei ole kohus toonud esile konkreetset olulist avalikku huvi. 3. HKMS § 12 lg-st 5 ja 1. jaanuarist 2002 kehtima hakkavatest §-dest 121 ja 122 ei tulene kohtu kohustus selgitada omal algatusel välja asjaolusid, mis on aluseks vaidlustatud haldusakti täitmise peatamisel. Vaidlustatud haldusakti täitmise peatamise taotluse läbivaatamisel tuleb halduskohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge. Arvestada tuleb sedagi, et täitmise peatamise taotluse rahuldamata jätmine võib erikaebuse esitamise korral tunduvalt edasi lükata asja lahendamist. 4. E. Vallaste taotlus peatada ettekirjutuse täitmine on põhjendatud. Maksuameti ettekirjutusega nõutud summa suurus, selle tasumiseks antud tähtaeg ja hoiatus võtta E. Vallaste ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmisel haldusvastutusele annavad aluse arvata, et maksuameti ettekirjutuse täitmine toob kaasa pöördumatud tagajärjed E. Vallastele. Kohtukulude jagamise taotlus kuulub läbivaatamisele asja edasise menetlemise käigus vastavalt HKMS §-dele 92 ja 93. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 4 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Erik Vallaste erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/479/2001 ja Tallinna Halduskohtu 16. augusti 2001. a määrus haldusasjas nr 3-1299/2001 osas, mis puudutab Erik Vallaste taotlust peatada Maksuameti vaidlustatud ettekirjutuse täimine. 3. Peatada Maksuameti 8. juuni 2001. a ettekirjutuse nr 4-04/E-55 täitmine. 4. Tagastada kautsjon. Määrus jõustub 29. novembril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN