Riigikohtu Erikogu — 3-3-4-2-01 Pädeva kohtu määramine — RT III, 31, 327

RIIGIKOHTU ERIKOGU MÄÄRUS Tartus 19. novembril 2001. a 3-3-4-2-01 Pädeva kohtu määramine. Riigikohtu erikogu koosseisus Uno Lõhmus (eesistuja), Jaak Luik, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja Triinu Vernik arutas 13. novembril 2001 kirjalikus menetluses pädeva kohtu määramist Gevork Galadžjani avalduse läbivaatamiseks. I. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Politseiprefektuuri politseinooreminspektor koostas 29. oktoobril haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et G. Galadžjan sooritas samal päeval kaupluses Maksimarket pisivarguse, millega pani toime HÕS § 1441 järgi kvalifitseeritava teo. Ida PO juhtivinspektor karistas G. Galadžjani HÕS § 1441 järgi rahatrahviga. G. Galadžjan esitas selle otsuse peale kaebuse, milles palus otsus tühistada. G. Galadžjan väitis, et tema ei sooritanud 29. oktoobril 2000 kaupluses Maksimarket pisivargust, et protokolli koostanud politseiametnik ei võtnud tarvitusele piisavalt meetmeid, et tuvastada varguse sooritanud isik. Haldusõiguserikkumise protokollist nähtub, et õiguserikkujalt ei nõutud isikuttõendavate dokumentide esitamist. Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2001. a otsusega haldusasjas nr 4-256/01 rahuldati G. Galadžjani kaebus ning tühistati Tallinna Politseiprefektuuri Ida PO juhtivinspektori otsus ja lõpetati asja menetlus haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Kohus leidis, tuginedes ekspertiisiaktile, et haldusõiguserikkumise protokollil olev käsikirjaline tekst ja võrdluseks esitatud G. Galadžjani tekst on tõenäoliselt kirjutatud kahe erineva isiku poolt. 2. Tallinna Linnakohtu 27. aprilli 2001. a määrusest tsiviilasjas nr 2/4/243-2503/01 nähtub, et G. Galadžjan esitas 24. aprillil 2001 hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu 200 000 krooni moraalse kahju nõudes. Avaldaja leidis, et varguse eest halduskorras karistamise ja pisisuliks tembeldamisega on talle tekitatud moraalset kahju. Tallinna Linnakohtu nimetatud määrusega keelduti G. Galadžjani hagiavalduse vastuvõtmisest ja tagastati see koos kõigi lisadega läbivaatamatult. Kohus leidis, et vastavalt 1. jaanuaril 2000 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p-le 2 on õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmine halduskohtu pädevuses. Kuni selle ajani toimus administratsiooni poolt tekitatud kahju hüvitamine tsiviilkohtumenetluse korras maa- ja linnakohtutes. Seda kinnitab ka halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 5, mille järgi vaadatakse maa- või linnakohtus tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi läbi käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu menetluses olevad õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjad, mis on menetlusse võetud enne 1. jaanuari 2000. Kuna HKMS § 6 lg 3 p 2 on protsessuaalne erinorm ja avaldus esitati pärast 1. jaanuari 2000, siis tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest. Avaldajal on õigus pöörduda kaebusega moraalse kahju hüvitamiseks Tallinna Halduskohtusse. 3. Seejärel esitas G. Galadžjan Tallinna Halduskohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista Eesti Vabariigilt 100 000 krooni pisisuliks tembeldamise ja varguse eest karistamisega talle tekitatud moraalse kahju eest. Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-1088/2001 saadeti asi HKMS § 11 lg 5 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks, sest halduskohus oli seisukohal, et G. Galadžjani kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seda seisukohta põhjendab halduskohus järgmiselt: 1. HÕS § 307 sätestab, et haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud; kahjude hüvitamise kord sätestatakse seadusega. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 4 arutavad alates 1. jaanuarist 2001 haldusõiguserikkumiste seadustikus ja teistes seadustes sätestatud haldusõiguserikkumiste asju maa- ja linnakohtud, mistõttu halduskohtul puudub volitus menetleda G. Galadžjani kaebust. 2. Au teotamisega seotud moraalse kahju hüvitamine on sätestatud TsÜS § 23 lg-s 1 ning selle kahju hüvitamine toimub tsiviilkohtupidamise korras. HKMS § 6 lg 3 p 2 ei näe ette moraalse kahju hüvitamist. II. Erikogu seisukoht 4. G. Galadžjan väidab, et talle tekitati moraalset kahju politseiametniku poolt määratud ebaseadusliku karistusega, mis tugines protokollile, mis koostati politseiametniku poolt dokumente kontrollimata vale isiku suhtes. Ka kohtud on lähtunud sellest, et G. Galadžjanile võidi moraalset kahju tekitada karistamisotsusega. 5. HÕS § 307 sätestab: «Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud. Kahjude hüvitamise kord sätestatakse seadusega.» Selle sätte esimeses lauses peetakse isiku all silmas eeskätt isikut, kellele ebaõigesti määrati halduskaristus. 6. Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-st 307 ei saa teha järeldust, et isik saab kahju nõuda vaid haldusõiguserikkumise asja menetluses. Seda sätet ei saa tõlgendada nii, et pärast haldusõiguserikkumise asja menetlust isik ei saagi enam nõuda ebaseadusliku karistamisega tekitatud kahju hüvitamist. Selle sätte eesmärk on anda isikule võimalus nõuda kahju haldusõiguserikkumise asja menetluse raames, s.o ühes kohtuprotsessis. Haldusõiguserikkumise asjas kahju hüvitamise nõude esitamata jätmisel saab isik nõuda kahju hüvitamist ka pärast haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamist. 7. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 307 teise lause järgi sätestatakse kahjude hüvitamise kord seaduses. Sellest sõnastusest tuleneb, et silmas peetakse eriseadust, mis reguleerib ebaseadusliku halduskaristusega tekitatud kahju hüvitamist. Praegu vastavat eriseadust pole. Seadusandja tegematajätmine ei saa aga iseenesest võtta isikult õigust nõuda talle ebaseadusliku karistuse määramisega tekitatud kahju hüvitamist. Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamisele. 8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Väidetav kahju on tõepoolest tekitatud avalik-õiguslikus suhtes. Siit ei saa aga teha veel järeldust, et sellise kahju hüvitamist saab käesoleval ajal nõuda halduskohtu kaudu. 1. jaanuaril 2000 jõustunud HKMS § 6 lg 3 p 2 järgi võib halduskohtus kaebusega taotleda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt HKMS § 26 lg 1 p-st 4 saab halduskohus välja mõista hüvitise õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest. Siin peetakse silmas haldusakte või toiminguid, mida saab halduskohtus vaidlustada. Sellised aktid või toimingud on defineeritud HKMS § 4 lg-tes 1 ja 2. Need aktid ja toimingud ei hõlma aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud halduskaristuse määramise otsuseid. Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 4 järgi arutavad 1. jaanuarist 2001 haldusõiguserikkumise asju maa- ja linnakohtud. Varem arutasid haldusõiguserikkumise asju halduskohtud. Halduskohtu kaudu saab käesoleval ajal nõuda kahju hüvitamist vaid siis, kui akt või toiming, millega kahju tekitati, on vaidlustatav halduskohtus. Seega ei ole halduskohus pädev otsustama haldusõiguserikkumises tehtud otsusega tekitatud kahju hüvitamist. 9. TsMS § 1 lg 3 sätestab, et kohus lahendab ka teisi seadusega kohtu pädevusse antud asju, mis seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Sellest sättest ja HKMS § 6 lg 3 p-st 2 ja § 26 lg 1 p-st 4 ning halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 4 tuleneb, et ebaseadusliku halduskaristuse määramisega tekitatud kahju üle peetava vaidluse lahendamine kuulub maa- või linnakohtu pädevusse ning see kohus peab vaidluse lahendama tsiviilkohtumenetluse korras. Käesoleva vaidluse lahendamiseks on pädev Tallinna Linnakohus. 10. Erikogu märgib, et 1. jaanuaril 2002 jõustuv riigivastutuse seadus (§ 15 ja § 17 lg 1) muudab oluliselt kahju hüvitamise regulatsiooni, kui kahju tekitati ebaseadusliku halduskaristusega. Samas ei ole 1. jaanuarist 2002 tunnistatud kehtetuks HÕS § 307. Juhindudes HKMS § 11 lg-st 5 ja TsMS § 3731 lg 3 p-dest 1 ja 2, erikogu määrab: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 27. aprilli 2001. a määrus tsiviilasjas nr 2/4/243-2503/01, millega keelduti Gevork Galadžjani hagiavalduse vastuvõtmisest ja tagastati see koos lisadega. 2. Saata asi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. Määrus jõustub 19. novembril 2001 teatavaks tegemisest. Uno LÕHMUS Jaak LUIK Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL Triinu VERNIK